Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
03. aprill 2014.a., Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 25.03.2014.a.
Kohtuasja number
1-13-5656
Kohtunik
Tiit Kullerkupp
Kohtuistungi sekretär
Kai Rosar
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Kaitsja
Matti Reinsalu
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid H.S-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
H.S, isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik Karistuse kandmise algus 07.12.2012 ja lõpp 04.09.2014
Jätta H.S vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista H.S-ilt menetluskuluna riigituludesse 187,32 eurot kaitsetasu adv. Matti Reinsalu poolt õigusabi osutamise eest. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Matti Reinsalu kasuks 187,32 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Matti Reinsalu poolt süüdimõistetu H.S-i kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, H.S-ile , tema kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud. Viru Vangla esitas 13.01.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava H.S-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
Käesoleval ajal kannab H.S karistust Viru Maakohtu 27.08.2013 kohtuotsuse nr 1-13-5656 alusel, millega on ta süüdi tunnistatud KarS § 404 järgi ja karistuseks mõistetud 5 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning mõisteti karistuseks 3 kuud 10 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti kergem Viru Maakohtu 17.12.2012 kohtuotsusega mõistetud karistus kaetuks raskeima Viru Maakohtu 07.12.2012 kohtuotsusega mõistetud karistusega 2 aastat vangistust ning mõisteti liitkaristuseks 2 aastat vangistust. Karistusest arvati maha Viru Maakohtu 07.12.2012 kohtuotsusega mõistetud ja ärakantud karistus 6 kuud 12 päeva vangistust. Kandmisele kuulus 1 aasta 5 kuud 18 päeva vangistust alates 07.12.2012. Vastavalt KarS § 65 lg 2 suurendati käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust 3 kuud 10 päeva vangistust Viru Maakohtu 07.12.2012 otsusega mõistetud karistuse võrra ning mõisteti liitkarisuseks 1 aasta 8 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks oli 07.12.2012. Viru Vangla poolt koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat H.S-i on kriminaalkorras karistatud 3-l korral, reaalset vangistust kannab esimest korda. Käesolev kuritegu, s.o võõra asja süütamine, põhjustades ohu vanglas viibivate inimeste elule ja tervisele, on toime pandud vanglas. Varasemalt on isik toime pannud varavastaseid kuritegusid, hiljem on lisandunud vägivald ja tegutsemine grupis. Kinnipeetav on läbinud temale koostatud individuaalse täitmiskava. Kinnipeetaval on 7 distsiplinaarkaristust, menetlusjärgus on kaks distsiplinaarmenetlust. Isikule vabanemisjärgse elukoha pakkumiseks tegutseb vangla läbi Kohtla-Järve linnavalitsuse, et pakkuda sotsiaalpinda. Kinnipeetav omandab riigikeelt ja õpib keevitaja erialal. Vabanemisel loodab tööle saada xxxx, kus ta on teinud hooajatööd. Isikul on maksmata võlanõudeid ca 2600 euro ulatuses. Majanduslikku toimetulekut mõjutab riskiv ja hoolimatu elustiil. Varasemad kuriteod olid toime pandud alkoholijoobes olles. Isikul on diagnoositud narkosõltuvus, kuid ta ei nõustu raviga. Isiku käitumises esineb impulsiivsust, tagajärgedele ei mõtle. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 70%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 35%. Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Prokuratuuri seisukoht. 20.03.2014 kohtule edastatud seisukohas märgib prokurör, et ei soovi võtta osa H.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör leidis, et H.S-i varasem elukäik ja käitumine karistuse kandmise ajal ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. H.S-ile varasemalt mõistetud karistused ei ole täitnud karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Hetkel kannab ta liitkaristust vanglas toimepandud üldohtliku kuriteo eest, mille ta pani toime ajal, mil ta oli karistust kandmas. Kui süüdimõistetu on ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkanud kuritegude toimepanemist, puudub alus arvata, et tema käitumine vabaduses oleks seaduskuulekas. Kinnipeetaval puudub vabaduses kindel alaline elukoht. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb kriminaalhooldus ja täitmisele kuuluvad käitumiskontrolli nõuded ja võimalikud lisakohustused. Kuna kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli üks nõuetest on alalises elukohas elamise nõue, siis vabanemisjärgse alalise elukoha puudumine vangistatul välistab iseenesest kontrollnõude täitmise ning taotluse rahuldamise tema vangistusest ennetähtaegse vabastamise osas. Lisaks on kindla elukohaga seotud veel kolm kontrollnõuet. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest, ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks,
tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Tema ennetähtaegne vabastamine on mittepõhjendatud arvestades ka ühiskonna ootusi. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega ja narkootikumide tarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Prokuratuur ei toetanud H.S-i ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu istung. 25.03.2014 toimunud videokohtuistungil märkis süüdimõistetu, et teeb vabanedes kõik, et mitte uuesti vanglasse sattuda. Ta lisas, et on läbinud kõik sotsiaalprogrammid. Kinnipeetav leidis, et rikkumised on olnud kõik rumalused. Ta selgitas, et tema tädi on lubanud aidata tal korterit leida. Isik eitas sõltuvuse olemasolu. Kinnipeetava kaitsja palus kaaluda kaitsealuse vabanemise võimalust ja märkis, et on toimunud muutus paremuse suunas ja isikul on positiivsed sihid. Kohtumääruse põhjendused. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetav on vangistuses saanud 7 distsiplinaarkaristust. Sellisel hulgal distsiplinaarkaristuste saamine näitab, et kinnipeetav ei ole ka vangistuses viibides suutnud õiguspäraselt käituda ning kuna vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, tuleb distsiplinaarkaristuste olemasolu käesoleval juhul kindlasti arvestada. Tegemist on isikuga, kellel puudub vabanedes elukoht. Kuivõrd elukoha olemasolu on kriminaalhooldusnõuete täitmiseks vältimatu, välistab elukoha puudumine kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise. Tõenäosus, et isik paneb järgneva kahe aasta jooksul toime uue kuriteo, on vangla materjalidest nähtuvalt 70%. Kohtu arvates on olemas arvestatav tõenäosus, et vabaduses jätkab isik kuritegude toimepanemist. Kohtule saadetud materjalidest nähtub, et isik on pannud kuritegusid toime alkoholijoobes olles ning et tal on diagnoositud narkosõltuvus. Maakohus leiab, et kuivõrd isik on keeldunud ravist, tõstab see tema poolt uute kuritegude toimepanemise riski. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et H.S-i puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Kohus on seisukohal, et kriminaalhooldusega seotud piirangud ei ole piisavad tema
suunamiseks seaduskuulekale teele. Süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal oleks ennatlik. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka prokuratuur ega vangla. Eeltoodust tulenevalt, kohus ei nõustu süüdimõistetu H.S-i vangistuse kandmisest enne tähtaega.
vabastamisega
Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 175 lg 1 p 4, § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Tiit Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.