Kohtulahend

Tõkend

Elukohast lahkumise keeld 05.05.2014

RESOLUTSIOON

– KarS § 25 lg 4 järgi

millest nähtub, et kell 16:14 ilmub kaadrisse meesterahvas ja mõni hetk hiljem naisterahvas. Kell 16:16 on meesterahva käes näha kaks riidepuud musta ja halli värvi toodetega ning ta siseneb nendega riietuskabiini. Kell 16:17 väljub ta riietuskabiinist ning käes ei ole tal midagi. Seejärel läheb ta riiete juurde, võtab ühe musta värvi dressipluusi ja siseneb samasse riietuskabiini. Kell 16:18 lahkub meesterahvas kabiinist. Kell 16:20 väljub samas kabiinist naisterahvas; 5) asitõendi vaatlusprotokolliga, milles on vaadeldud meeste dressipluusi, kahte paari meeste dressipükse ja naiste musta värvi käekotti. Koti sees on muude esemete seas kleeplindiga kaetud pruuni värvusega fooliumkott ning firma Ericsson Eesti AS plastikkaart, millel naisterahva foto ja selle all kirje „Maria Konovalova“; 6) F.E kahtlustatavana antud ütlustega, mille kohaselt läks ta koos oma elukaaslase Maria Konovalovaga Tammsaare teel asuvasse Nike kauplusesse. Eelnevalt lepiti kokku, et F.E jätab kaupluses asjad proovikabiini ning Konovalova võtab need sealt ära. Kui F.E oli dressikomplekti ja dressipüksid riietuskabiini viinud, läks Konovalova samasse kabiini ja pani need endale käekotti. Selle sees oli fooliumkott, mille F.E eelnevalt andnud oli. F.E väljus kauplusest ning umbes kümme sekundit hiljem ka Konovalova. Konovalova poest väljudes hakkasid turvaväravad tööle, naine pistis jooksu ja üks poe töötajatest jooksis talle järele. F.E püüdis poe töötajat eksitada, kuid see ei õnnestunud. Kahetseb tehtut; 7) Maria Konovalova kahtlustatavana antud ütlustega, mille kohaselt F.E on tema elukaaslane. Läksid koos Tammsaare teel asuvasse Nike kauplusesse plaaniga varastada. Lepiti kokku, et kaupluses valib F.E välja riided ja Konovalova viib need siis välja. Nii tehtigi. Turvaväravatest möödudes hakkasid need häiret andma. Konovalova pistis jooksu. Märgates, et kaupluse müüja jookseb talle järgi, viskas koti koos asjadega maha. Põhja Ringkonnaprokuratuuri 04. juuni 2014 määrusega lõpetati kriminaalmenetlus Maria Konovalova suhtes KrMS § 202 alusel. Süüdistatava ning Maria Konovalova ütlustest nähtuvalt (kauplusesse minek varastamise eesmärgil, tegevusplaani eelnev kokku leppimine) on tegu toime pandud kavatsetult. Isik on seadnud eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadnud, et see saabub. Harju Maakohtu 02.10.2012 otsusest nähtuvalt on F.E süüdi tunnistatud KarS § 199 järgi ettenähtud kuriteo toime panemises. Seega on tegemist isikuga, kes on varem toime pannud varguse. F.E ja Maria Konovalova on teo toime pannud kaastäideviijatena KarS § 21 lg 2 tähenduses. Tegu jäi katse staadiumisse. KarS § 25 lg 4 kohaselt kaastäiteviimise korral algab süüteokatse hetkest, mil vähemalt üks isikutest vastavalt kokkuleppele vahetult alustab süüteo toimepanemist. Seega tuleb F.E tegevus kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 4 ja p 7 lg 4 järgi.

– KarS § 25

Süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused on täidetud. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. F.E on süüvõimeline ning KarS 2. ptk. 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine.

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 199 lg 2 näeb võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Nähtuvalt karistusregistri väljavõttest on isikul kuus kehtivat kriminaalkaristust. Kuivõrd varasemad karistused ei ole eripreventiivset mõju avaldanud ja F.E on jätkanud uute kuritegude toime panemist, on tema puhul kohane karistuse liik vangistus. Tulenevalt varastatu väärtusest saab süüd hinnata pigem väikeseks. Tegemist on ühe varguse episoodiga, mis jäi katse staadiumisse. Esineb kaks koosseisulist raskendavat asjaolu. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendava asjaoluna kuulub arvestamisele puhtsüdamlik kahetsus. – KarS § 25 lg 4 järgi ettenähtud F.E süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4 ja p 7 kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 4 kuud. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva. Karistusaja alguseks lugeda karistuse kandmisele asumise kuupäev.

Käesoleval juhul ei esine asjaolusid, millised tingiksid karistuse ära kandmise ebaotstarbekuse. Varasema kohtuotsusega on mõistetud karistuseks vangistus, milline asendati üldkasuliku tööga. Harju Maakohtu 03.06.2013 määrusega pöörati karistus täitmisele. F.E vabanes karistuse kandmiselt 17.09.2013 ning 01.03.2014 pani toime uue kuriteo.

3.2 KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 532,50 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerimise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Lähtudes KrMS § 313 lg 1 p-st 7 on kohus kohtuotsuse tegemisel pädev kaaluma kohtuotsuse täitmise asjaolusid ja tal on seejuures õigus määrata kohtukulude vabatahtlikuks hüvitamiseks ka ühest kuust pikem tähtaeg. Kohus asub seisukohale, et süüdistatava taotlus menetluskulude ajatamiseks kuulub rahuldamisele. F.E menetluskulud on summas 712,50 eurot, mis on süüdistataval sissetuleku puudumist arvestades märkimisväärselt suur summa. Oluline on, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Eeltoodust johtuvalt tuleb menetluskulud summas 712,50 eurot tasuda 10 (kümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 71,25 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele: nr 10220034796011 (IBAN EE 89 1010 2200 3479 6011) SEB Pank, nr 221023778606 (IBAN EE93 2200 2210 2377 8606) Swedbank, nr 333416110002 (IBAN EE 40 3300 3334 1611 0002) Danske Bank või nr 17001577198 (IBAN EE 701 7000 1700 1577 198) Nordea Pank. Viitenumber 2800049777. Selgitusse tuleb märkida süüdistatava ees- ja perekonnanimi, kriminaalasja number, „menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Otsust tehes on juhindutud KrMS § 238 lg 1 p 4, lg 2, § 175 lg 1 p 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 ja lg 3. (allkirjastatud digitaalselt) Ingrid Kullerkann kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.