1-13-1421
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
28. juuli 2014.a, Võru kohtumaja
Kriminaalasja nr
1-13-1421
Kohtunik
Marju Persidskaja
Kohtuistungi sekretär
Merle Vaaks
Kriminaalasi
Süüdimõistetu D.I tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine
Prokurör
Kirjaliku arvamusega prokurör Riita Serikova
Süüdimõistetu
D.I , isikukood XXX, kannab karistust Tartu Vanglas
Kaitsja
advokaat Valli Murde
Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-test 3, 32 ja 33, kohtunik määras: Jätta vabastamata D.I temale Tartu Maakohtu 19.03.2013.a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-1421 mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. Määrus kätte toimetada süüdimõistetule, kaitsjale, prokurörile, Tartu Vanglale. Välja mõista D.I-lt menetluskuluna riigi õigusabi tasu ja kulu katteks 219,84 (kakssada üheksateist eurot ja 84 senti) eurot riigituludesse. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 (SEB Pank) või EE932200221023778606 (Swedbank) või EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti fil) või EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumber 2800049874 ning selgitus “Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 28.07.2014.a määrus nr 1-13-1421, D.I , menetluskulud“.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu 19.03.2013.a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-1421 mõisteti D.I süüdi KarS § 424 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta ja 4 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrati, et karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui D.I 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 alusel pandud kontrollnõudeid. D.I määrati katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna järelevalve alla. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti lisakaristusena D.I-lt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 12 kuuks. Tartu Maakohtu 02.10.2013.a kohtumäärusega kriminaalasjas nr 1-13-1421 pöörati D.I-le Tartu Maakohtu 19.03.2013.a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-1421 karistuseks mõistetud 1 aasta ja 4 kuud vangistust täitmisele. D.I karistusest loeti kantuks tema vahi all viibimise aeg 4-28.august 2013.a, s.o 25 päeva ning kandmata karistuseks loeti 1 aasta, 3 kuud ja 5 päeva vangistust. D.I karistuse kandmist arvestati alates tema kinnipidamiskohta ilmumisest. Seega algas kinnipeetava karistusaeg 31.10.2013.a ja lõpeb 05.02.2015.a. Tartu Vangla esitas 11.06.2014.a Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla toetab D.I ennetähtaegset vabastamist. Vangla poolt antud kinnipeetava iseloomustuse (vangla toimiku 2. osa, lk-d 15-17) kohaselt on süüdimõistetu varasemalt 8-l korral kriminaalkorras karistatud (neist kaks on arhiivis), vangistust kannab kolmandat korda. Käesolevat karistust kannab alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Eelnevalt on kriminaalkorras karistatud varavastaste kuritegude ja korduvalt alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Kuritegude raskusaste on jäänud samaks. Toimepandud kuritegude puhul on soodusteguriks alkohol. Vangistuse jooksul on D.I läbinud 2014.a sõltuvushäirete muutmisele suunatud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning alates 25.04.2014.a töötab süüdimõistetu vangla tööhõives majandusabitöölisena. Vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Enne vangistust elas D.I vanematele kuuluvas majas aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Vabanedes asub esialgu koos emaga samal aadressil elama. Kuna maja on müügis, plaanib kuni sobiva üüripinna leidmiseni või maja müügini elada ema juures. Kooliteed alustas D.I Võru Esimeses Keskkoolis, kus omandas põhihariduse. Edasi läks õppima Väimelasse elektrikuks, õppis 3 aastat, kuid jättis kooli pooleli, sest tekkisid probleemid seoses puudumistega. Hinded olid korras. 01.04.1992.a läks Eesti kaitseväkke. 1994.a kuni 1996.a õppis Saksamaal ohvitseriks, omandas lipniku auastme. Hariduse omandamise jätkamist ei pea vajalikuks, eelistab tööle asuda. Pärast ajateenistust töötas kuni 2005.a tehes metsatöid. Vangistustevahelisel perioodil tegi Soomes, Rootsis ja Norras ehitustöid. Enne käesolevat vangistust tegi juhutöid, perefirmas E-Varula OÜ osanikuna töötas kaubavedajana. Väidetavalt meeldib tööd teha ning majanduslikult tuli toime. Vabanedes garanteeritud töökohta ei ole, perele kuuluva E-Varula OÜ-s kuulub D.I-le 19%. 2 (5)
Vabanedes on ema andnud nõusoleku materiaalselt toetada. Ise on kindel, et vabanedes saab tööle, peab oluliseks ära maksta kohtukulud. Enne vangistust toetas süüdimõistetu enda tütart materiaalselt. Andis lubaduse, et aitab tütart materiaalselt ka edaspidi. Tartu Vangla andmetel on vabanemisfondis rahalisi vahendeid summas 212 eurot ning rahalisi nõudeid ei ole. Lähivõrgustikku kuuluvad ema, õde, kellega on suhted normaalsed ja tütar, kes elab oma emaga eraldi, suhted tütrega on säilinud. Kirminaalhooldaja arvamusest nähtub, et D.I suhtles vabaduses kriminaalkorras karistatud isikutega, käesolevalt suhtleb vaid oma lähedastega. Süüdimõistetu tunnistab, et on sõprade poolt mõjutatav. Toimepandud kuriteod näitavad, et ta ei hooli oma tegude tagajärgedest. Enda sõnul tarbib alkoholi harva, vaid tähtpäevadel. Kui tarbib, võib juua ka 3 päeva järjest, tavaliselt kanget alkoholi – viina. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on D.I 5 korda karistatud mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest. Varasemalt on leidnud, et alkoholitarbimine ei ole suur probleem, samas on tunnistanud, et midagi on vaja muuta, näiteks vältida alkoholi tarvitavat tutvusringkonda. Kuritegelikke ega vaenulikke hoiakuid ei väljenda, peab enda puhul kriminaalhoolduse järelevalvet vajalikuks, samas on kriminaalhoolduse ajal rikkunud käitumiskontrolli nõudeid. On koostööaldis oma probleemide lahendamisel. Suhtlemisoskused on head, tunnistab, et tegutseb ilma oma tegude tagajärgedele mõtlemata, käesoleval ajal ei oska nimetada enda puhul ühtegi probleemi. Süüdimõistetu poolt uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 31%. Ohtlikkus seisneb alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimisel kaasliiklejate elu ja tervise ohtu seadmises. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu D.I avaldas istungil, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Kuritegude toimepanemise põhjuseks on alkohol. Soovib tegeleda vabaduses alkoholiprobleemiga, minna ravile. Kannab reaalset vangistust kolmandat korda, viimati 2012 aastal. Käesoleva vangistuse ajal on läbinud programme, mis olid tema jaoks kasulikud, sai uusi mõtteid. Kaitsja on seisukohal, et ennetähtaegne vangistusest vabastamine on põhjendatud ning palus D.I vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppu. D.I ’le tuleb anda võimalus, tegemist isikuga, kes soovib muuta oma elu. D.I on probleem alkoholiga. Vangistus ei lahenda seda probleemi. D.I on nõus minema vabaduses ravile. Prokurör oma kirjalikus seisukohas palub jätta ennetähtaegse vabastamise taotlus rahuldamata ja vaadata läbi prokuröri osavõtuta. 19.märtsil 2013 on Tartu Maakohus D.I süüdi mõistnud KarS § 424 järgi ja karistati ühe aasta ja nelja kuu pikkuse vangistusega, mis jäeti täitmisele pööramata, tingimusel, et D.I ei pane kahe aasta ja kuue kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 alusel kontrollnõudeid. 2.oktooberil 2013 on Tartu Maakohus pööranud karistuse täitmisele, sest ta ei täitnud kontrollnõudeid.Tartu Vangla iseloomustusest nähtub, et D.I on kriminaalkorras karistatud kaheksa korda, vangistust kannab kolmandat korda. Varem on kriminaalkorras karistatud varavastaste kuritegude ja korduvalt alkoholijoobes olles mootorsõiduki juhtimise eest. Kuritegude raskusaste on jäänud samaks. Toimepandud kuritegude puhul on soodusteguriks alkohol. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et vabaduses olles oli D.I elustiil hoolimatu ja riskeeriv. Kohusetundetult suhtus ta kriminaalhooldusse,
3 (5)
rikkus käitumiskontrolli nõudeid ning suhtles kriminaalse taustaga isikutega. Kuigi Tartu Vangla toetab tema tingimisi enne tähtaega vabastamist, ei toeta seda prokurör. Kohtu seisukoht KrMS § 426 lg 1 kohaselt võib karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik pärast süüdimõistetu poolt karistusseadustiku §-s 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Tartu Maakohtu 19.03.2013.a otsusega mõisteti D.I-le karistuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust, Tartu Maakohtu 02.10.2013.a kohtumäärusega pöörati D.I-le karistuseks mõistetud 1 aasta ja 4 kuud vangistust täitmisele ning karistusest loeti kantuks tema vahi all viibimise aeg 4-28.august 2013.a, s.o 25 päeva ning kandmata karistuseks loeti 1 aasta, 3 kuud ja 5 päeva vangistust, mida süüdimõistetu kannab alates 31.10.2013.a. Kuna D.I on käesolevaks ajaks kandnud karistusajast ära üle poole, siis on olemas KarS § 76 lg 1 p-st 2 tulenev formaalne alus kinnipeetava ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. D.I puhul on positiivne, et vangistuses puuduvad tal distsiplinaarkaristused, ta on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning ta töötab vangla tööhõives majandusabitöölisena. Samas tuleb kohtul arvestada sellega, et tegemist on korduvalt karistatud isikuga, kes ei kanna vangistust esmakordselt. Reaalset vangistust kannab ta kolmandat korda. Isiku vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks peavad olema erandlikud põhjused ning reeglina kuulubki isikule määratud karistus ärakandmisele tervikuna. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole erandlikke asjaolusid tuvastatud. Kohus on seisukohal, et D.I ei ole võimalik karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada tulenevalt tema varasemast mõtlematust käitumisest ning kuritegelikust elukäigust. Kohus on veendunud, et süüdimõistetu ei ole oma varasemast käitumisest teinud õigeid järeldusi, ta on jätkanud samaliigiliste kuritegude toimepanemist ning rikkunud kriminaalhoolduse ajal käitumiskontrolli nõudeid. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et D.I eitab probleeme käesoleval ajal oma käitumises ning alkoholi tarbimine ei ole samuti tema jaoks probleemkoht. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu käitumine tõestab vastupidist. D.I on korduvalt karistatud joobes juhtimise eest, kuid hoolimata sellest on ta jätkanud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimist, seades ohtu kaasliiklejate elu ja tervise. Tegemist on kaaskodanike suhtes hoolimatu ja ükskõikse käitumisega, mis näitab, et D.I puhul ei ole varasemad karistused eripreventiivset mõju avaldanud. Karistus, mida hetkel D.I kannab, oli täitmisele pööratud kriminaalhooldaja erakorralise ettekande alusel sel põhjusel, et D.I ligi viis kuud ei täitnud kohtuotsusega talle pandud nõudeid ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, elada oma alalises elukohas, saada eelnev luba kriminaalhooldusametnikult elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks ja elukoha vahetamiseks. Arvestades eeltoodut on
4 (5)
kohus seisukohal, et D.I ei sobi kriminaalhooldusele ning käesolev vangistus tuleb süüdimõistetul tervikuna ära kanda. Vangla iseloomustuse kohaselt ei planeeri D.I oma tegevust ega mõtle oma tegude tagajärgedele. Korduvad samaliigilised kuriteod viitavad puudulikule tagajärgede mõistmise oskusele, impulsiivsusele. Kohtul puudub veendumus, et isik oleks eelpool mainitud probleemide ja isikuomadustega piisavalt tegelenud, et vältida taas alkoholijoobes autorooli istumist ning mootorsõiduki joobes juhtimist. Süüdimõistetul on küll toetav lähivõrgustik ning ema, kes on nõus ka materiaalselt aitama, kuid D.I puudub vabanedes kindel töökoht, seega ei ole tema majanduslik stabiilsus vabanemisel garanteeritud. Süüdimõistetul on küll vabaduses elukoht ema juures, kuid kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et emale kuuluv maja on müügis. Seega arvestades eeltoodut ning asjaolu, et D.I puudub kindel töökoht ning sissetulekuallikas, on oht, et süüdimõistetu ei saa ema maja müügi korral lubada endale üüripinda, seega ei ole ka kindla elukoha olemasolu garanteeritud. Kohus on seisukohal, et arvestades süüdimõistetu isikut, tema käitumist kriminaalhoolduse ajal, varasemat elukäiku ning tema poolt toime pandud kuriteo asjaolusid, ei ole tema ennetähtaegne vabastamine kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega ega ühiskonna üldise õiglustundega. Varasemalt mõistetud karistused ei ole osutunud piisavaks, et mõjutada süüdimõistetut elama seaduskuulekalt. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et D.I vangistusest ennetähtaegne vabastamine on käesoleval juhul ennatlik ning D.I vabastamist mitte toetavad asjaolud kaaluvad üles vabastamist toetavad asjaolud, seega ei ole kohtu hinnangul D.I suhtes võimalik kriminaalhoolduse teostamine. Menetluskulud Süüdimõistetule D.I-le riigi õigusabi korras määratud kaitsja Valli Murde (Advokaadibüroo Karl Saavo) esitas kohtule taotluse riigi õigusabitasu hüvitamiseks 219,84 euro ulatuses. Süüdimõistetult D.I-lt tuleb välja mõista riigi kasuks 219,84 eurot.
Marju Persidskaja kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.