Kohtulahend

SÜÜDISTUS

Lilia Krupenko on üldmenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes mõisteti Harju Maakohtu 08.03.2011.a otsusega nr 1-11-2857 süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, ebaseaduslikult omandas uuesti eeluurimisel täpselt tuvastamata isikult, kohas ja ajal, kuid enne 11.12.2013.a suures koguses narkootilist ainet fentanüüli sisaldavat pulbrit kokku massiga 0,269 grammi (puhtal kujul 16,7 milligrammi fentanüüli), s.o rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks vajaliku mõjudoosi ulatuses. Nimetatud narkootilisest ainest osa, narkootilist ainet fentanüüli sisaldavat pulbrit kogumassiga 0,19 grammi (puhtal kujul 11 milligrammi fentanüüli) hoidis Lilia Krupenko ebaseaduslikult enda valduses kuni 11.12.2013 a kellani 11.55, mil ta Tallinnas Mustamäe tee 10 maja ees kahtlustatavana kinni peeti ja osundatud narkootiline aine politseitöötajate poolt tema valdusest leiti ja ära võeti. Nimetatud narkootilisest ainest ülejäänud osa, narkootilist ainet fentanüüli sisaldavat pulbrit kogumassiga 0,079 grammi (puhtal kujul 5,7 milligrammi fentanüüli), hoidis Lilia Krupenko ebaseaduslikult enda elukohas Tallinnas aadressil XXX kuni 11.12.2013 a kellani 19.55, mil osundatud narkootiline aine tema elukohas teostatud läbiotsimise käigus politseitöötajate poolt leiti ja ära võeti. Suure koguse narkootilise aine (fentanüüli) ebaseadusliku omandamise ja valdamisega pani Lilia Krupenko isikuna, kes on varem toime pannud karistusseadustiku 12. peatükis 1. jaos sätestatud kuriteo, toime KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MENETLUS KOHTUS

Kohtuliku uurimise käigus süüdistatavana üle kuulatud Lilia Krupenko tunnistas end süüdi ja kahetses, selgitades et on narkootikume tarvitanud juba 15 aastat, tema kinnipidamisel ning elukoha läbiotsimisel leitud ja ära võetud narkootikumid olid mõeldud talle endale. Samuti märkis süüdistatav kohtuistungil, et enne kinnipidamist elas ta koos oma 4-aastase pojaga. Süüdistatav Lilia Krupenko kinnitas kohtuistungil, et tema tarvitas varasemalt fentanüüli praktiliselt iga päev, kulus selleks ca 50 eurot päevas, raha aine ostuks sai ta sellest rahast, mis ema talle andis, nüüdseks on läbinud ravikuuri. Fentanüüli tarvitas ta veenisiseselt ja fentanüüli sai ta erinevatest kohtadest. Temalt kahtlustatavana kinnipeetud ja ära võetud fentanüüli sai ta samal päeval ühe noore inimese käest, Mustamäe Prisma juurest, fentanüüli eest maksis ta 70 eurot. Elukoha läbiotsimisel leitud ja ära võtud fooliumvoldikud sai ta eelmisel õhtul, samast kohast. Kahtlustatavana kinnipeetud ja ära võetud sularaha 85 euro näol on tegemist tema rahaga, ema andis selle talle kingi ostmiseks. Minigrip kilekotid ja fooliumvoldikud olid tal kodus selleks, et need majapidamises vajalikud. Raha summas 605 eurot, milline tal läbiotsimise käigus ära võeti oli samuti tema oma, tegemist oli säästudega. Samuti andis süüdistatav Lilia Krupenko kohtuistungil selgitusi oma igakuiste sissetulekute kohta enne kinnipidamist, nimelt sai ta pensioni ja lastetoetust kokku ca 100 eurot, samuti aitas teda ema, andes igapäev ca 10-20 eurot s.t igakuine legaalne sissetulek oli tal ca 120 eurot, kuid samuti käis ta mitteametlikult tööl õmblusfirmas, kus sai ca 600 eurot. Millised olid tal täpselt igakuised kulutused, seda ta öelda ei oska, ülalpidamisel on tal laps. Narkootilisi ainet hoidis ta kodus lapsele mittekättesaadavas kohas – üleval seksioonikapis. /kd I tl 95-98/ Kohtulikul uurimisel uuriti prokuratuuri taotlusel järgmisi tõendeid: • 11.12.2013.a kahtlustatava kinnipidamise protokolli, millest nähtuvalt peeti Lilia Krupenko 11.12.2013.a kell 11.55 kahtlustatavana kinni Tallinnas aadressil Mustamäe tee 10. Kinnipidamisprotokollist nähtuvalt võeti Lilia Krupenko valdusest ära 7 fooliumvoldikut narkootilise ainega ning sularaha. Prokuröri abi Mariana London

•

•

•

•

•

•

•

hinnangul kinnipidamisprotokoll tõendab Lilia Krupenko kinnipidamist süüdistuses märgitud ajal, kohas ja viisil, narkootilise aine leidmist tema valdusest ning samuti kriminaaltulu kahtlusega sularaha; /kd I tl 15-18/ 11.12.2013.a Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri kriminaalbüroo narkokuritegude talituse vanemuurija I. Raats poolt koostatud läbiotsimisprotokolli – millest nähtuvalt teostati 11.12.2013.a Lilia Krupenko kasutuses olevas korteris XXX läbiotsimine, mille käigus andis Lilia Krupenko kõigepealt vabatahtlikult välja sektsiooni kapist valmis lõigatud fooliumtükid ja kilekoti fentanüüli jääkidega. Ning lisaks tema poolt vabatahtlikult välja antud esemetele leiti ja võeti politseitöötajate poolt ära soonkinnisega kilekott, milles oli hulgaliselt minigrip kilekotte, lisaks täiendavalt kolm fooliumvoldikut narkootilise ainega aga samuti prokuröri abi Mariana London hinnangul kriminaaltulu kahtlusega sularaha; /kd I tl 19-20/ 23.04.2014.a koostatud asitõendi vaatlusprotokolli sh asitõendid ning asitõendi vaatlusprotokolli lisaks olevaid fototabeleid. Prokuröri abi Mariana London juhtis tähelepanu sellele, et märgitud tõenditest nähtub, et Lilia Krupenko kinnipidamisel leiti ja võeti Tallinnas aadressil Mustamäe 10 tema valdusest ära narkootiline aine ja kriminaaltulu kahtlusega sularaha. Ning samuti võeti asitõendivaatlusprotokollist nähtuvalt Lilia Krupenko elukohast Tallinnas, aadressil XXX täiendavalt ära narkootilise aine käitlemisele viitavaid vahendeid ehk siis minigrip kilekott hulgaliselt minigrip kilekottidega ja kolm fooliumvoldikut narkootilise ainega. Lisaks võeti vaatlusprotokollist nähtuvalt tema elukoha läbiotsimise käigus ära kohvilusikas, millisel olid fentanüüli aine kahtlusega ainejäägid ja 18 fooliumpaberi tükki ja eelnevalt mainitud minigrip kilekott, milles oli hulgaliselt teisi minigrip kilekotte. Kokku oli minigrip kilekotte 36 tk. Asitõendi vaatlusprotokoll ja asitõendid tõendavad prokuröri abi veendumuse kohaselt narkootilise aine leidmist süüdistatava valdusest, samuti narkootilise aine käitlemise vahendite leidmist tema valdusest; /kd I tl 21-28/ Narkootilise aine ekspertiisiakti nr 13E-AN1527, millest nähtuvalt käitles süüdistatav Lilia Krupenko narkootilist ainet fentanüüli järgmiselt – tema kinnipidamisel ära võetud 7 fooliumvoldikus oli kokku 11 milligrammi puhast fentanüüli ja tema elukohast leitud ja ära võetud 3 fooliumvoldikus oli kokku 5,7 milligrammi puhast fentanüüli; /kd I tl 29-30/ Kohtutoksikoloogia akti, millest nähtuvalt piisab narkootilise aine fentanüüli puhul 10le inimesele narkojoobe tekitamiseks juba 1,3 milligrammist fentanüülist puhtal kujul. Prokuröri abi Mariana London hinnangul märgitud tõend tõendab, et süüdistatav käitles narkootilist ainet fentanüüli suures koguses see on siis kokku keskmiselt 128 inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud koguses; /kd I tl 31-33/ DNA ekspertiisiakti nr 13E-GE1475, millest nähtuvalt leiti Lilia Krupenko valdusest tema kinnipidamisel ära võetud narkootilise aine pakenditelt Lilia Krupenko bioloogilist materjali. Nii leiti eksperdiarvamuse kohaselt fooliumvoldikult nr 1 DNA analüüsil täisprofiil, millises kõik ilmsiks tulnud alleelid on leitavad Lilia Krupenko DNA profiilis. Ning fooliumvoldikult nr 2 ja nr 4 saadi DNA analüüsil samuti täisprofiilid, milles on olemas enamus Lilia Krupenkol esinevatest alleelidest. Ekspertiisiakt tõendab prokurör abi Mariana London hinnangul süüdistatava vahetut kokkupuutumist narkootilise aine käitlemise vahenditega; /kd I tl 34-39/ Maksu- ja Tolliameti tõend Lilia Krupenko maksustatava tulu kohta 20102.a, märgitud tõendist nähtuvalt oli Lilia Krupenko 2012.a tulumaksuga maksustatavate väljamaksete summa peale tulumaksu maha arvamist 2352 eurot, nimetatud tõend kinnitab prokuröri abi Mariana London hinnangul süüdistatava tegutsemist omakasu motiivil; /kd I tl 40/ Harju Maakohtu 08.03.2011.a kohtuotsuse nr 1-11-2857 väljatrükki, millest nähtuvalt mõisteti Lilia Krupenko süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi, antud kohtuotsus tõendab

prokuröri abi Mariana London veendumuse kohaselt Lilia Krupenko kvalifitseeriva korduvuse esinemist; /kd I tl 41-51/

tegevuses

Samuti esitas prokuröri abi Mariana London kohtule muud kriminaalasja lahendamiseks vajalikud materjalid – materjalid kriminaaltulu kahtlusega vara arestimise kohta, arestitud vara asukoha kohta, samuti materjalid kohtueelse menetluskulude kohta. Materjalid Lilia Krupenkolt ära võetud esemete kohta; /kd I tl 52-72/ Kohtulikul uurimisel uuriti kaitsja taotlusel järgmisi tõendeid: • Mustamäe Nõmme perearstikeskuse poolt edastatud vastust järelepärimisele ja väljavõtet Lilia Krupenko ravidokumendist, millest nähtub ja, mis kaitsja hinnangul tõendab, et Lilia Krupenko’l esinevad probleemid jalgadega; /kd I tl 73-77/ • Lääne – Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku vastus kaitsja järelepärimisele, millest nähtub ja mis kaitsja veendumuse kohaselt tõendab, kas ja kuidas on Lilia Krupenko järginud käitumiskontrolli ajal kontrollnõudeid, tegemist on iseloomustava materjaliga; /kd I tl 79/ • Lääne Tallinna Keskhaigla vastus järelepärimisele Lilia Krupenko nakkushaiguste arsti poolt väljastatud väljavõte ravidokumendist, millest nähtub ja, mis kaitsja arvamuse kohaselt tõendab, et Lilia Krupenkol esinevad probleemid tervisega; /kd I tl 78/

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, uurinud kriminaalasjas kogutud ja kohtuliku uurimise käigus avaldatud tõendeid ning hinnanud neid kogumis jõudis alljärgnevatele järeldustele. Karistusseadustiku § 184 lg 2 p 2 näeb ette karistusõigusliku vastutuse suures koguse narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises isiku poolt, kes on varem toime pannud karistusseadustiku 12. peatükis 1. jaos sätestatud kuriteo. Lilia Krupenko ́le on käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistus suure koguse narkootilise aine fentanüüli ebaseaduslikus omandamises ja valdamises olles isikuks, kes on varem toime pannud KarS 12. ptk 1. jaos sätestatud kuriteo. Käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et 11.12.2013.a kell 11.55 peeti Tallinnas, Mustamäe tee 10 juures kahtlustatavana kinni Lilia Krupenko, kelle valdusest leiti ja võeti ära 7 fooliumvoldikut narkootilise ainega ning sularaha /kd I tl 15-18/. Täiendavalt leiti samal päeval Lilia Krupenko elukohas toimunud läbiotsimise käigus kolm fooliumvoldikut narkootilise ainega ning sularaha. Kinnipidamisel ja elukoha läbiotsimisel leitud ja äravõetud esemeid on vaadeldud asitõendi vaatluse käigus ning need on ka fotografeeritud /kd I tl 21-28). Kohtulikul uurimisel üle kuulatud süüdistatav Lilia Krupenko kinnitas narkootiliste ainete ebaseaduslikku käitlemist isiklikuks tarbeks. Seda, et Lilia Krupenkol on olnud puutumus tema valdusest leitud narkootilist ainet sisaldavate pakenditega tõendab ka DNA ekspertiisiaktis nr 13E-GE1475 /kd I tl 34-39/ antud eksperdi arvamus, millest nähtuvalt leiti Lilia Krupenko valdusest tema kinnipidamisel ära võetud narkootilise aine pakenditelt Lilia Krupenko bioloogilist materjali. Lilia Krupenko kinnipidamisel ja tema elukoha läbiotsimisel leitud aineid analüüsiti kriminaalasjas läbi viidud narkootilise aine ekspertiisis ning 28.01.2014.a koostatud narkootilise aine ekspertiisiakti nr 13E-AN1527 /kd I tl 29-30/ kohaselt oli Lilia Krupenko kinnipidamisel ära võetud 7 fooliumvoldikus kokku 11 milligrammi puhast fentanüüli ja tema elukohast leitud ja ära võetud 3 fooliumvoldikus oli kokku 5,7 milligrammi puhast fentanüüli.

KarS § 184 järgi on karistatav narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine suures koguses. NPALS § 31 lg 3 kehtestab, et suur on narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Riigikohus lahendis nr 3-1-1-121-06 on selgitatud, et suure koguse narkootilise aine määratlemisel tuleb kohtul võtta seisukoht, milline on konkreetse narkootilise aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks ühele keskmisele isikule ja seejuures tuleb aluseks võtta puhta, mitte aga segatud aine kogus s.t tuvastada tuleb, millises koguses narkootilist ainet isik käitles ning kas sellest piisab narkojoobe tekitamiseks kümnele isikule või mitte. EKEI kohtutoksikoloogia eksperdi Mailis Tõnissoni vastusest järelepärimisele narkootiliste ja psühhotroopsete ainete suurte koguste kohta /kd I tl 31-32/ nähtub, et fentanüüli puhul on narkootilise aine keskmine kogus kümnele inimesele joobe tekitamiseks 1,3 milligrammi. Süüdistatava Lilia Krupenko kaitsja on vaidlustanud viimasena refereeritud tõendi lubatavuse, kuna antud juhul ei ole käesolevas asjas läbi viidud kohtutoksikoloogia ekspertiisi, puudub sellekohane ekspertiisimäärus ning see tõend on pärit teisest kriminaalasjast. Tõendi lubatavuse osas peab kohus vajalikuks märkida järgmist. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendis kohtuasjas nr 3-1-1-89-13 (http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-1-1-89-13 vt otsuse punkt 12) märkinud, et tuvastamaks, millist narkootilise aine kogust oleks vaja selleks, et põhjustada narkojoovet vähemalt kümnele inimesele, on tarvilik eriteadmiste rakendamine, kuid senises kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi ei eelda see tingimata kriminaalasja menetlemisel aine mõju uurimist ekspertiisi vormis, kui tuvastatud on narkootilise aine koostis. Vajalikke andmeid võib saada erialasest kirjandusest või muudest asjakohastest allikatest, kus on kirjeldatud kõnealuse narkootilise aine mõju kindlakstegemiseks läbiviidud katsed ja nende tulemus. Seega ei ole tegemist ekspertiisiga selle tavapärases mõistes, mille tulemusel koostatud ekspertiisiakt peaks vastama kohtupraktikas väljakujunenud nõuetele, millest tulenevalt on võimalik, et vajalikke andmeid esitatakse kohtumenetluses dokumentaalse tõendina, ekspertiisi korraldamata. Alates 1. septembrist 2011 on võimalik selle küsimuse lahendamiseks kaasata asjatundja kooskõlas KrMS § 1091 lg 3 punktiga 2, kes annab selgitusi vastava aine mõju kohta (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. novembri 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-97-12, p 8 ja 2. detsembri 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-96-11, p 7.5). Eeltoodu tähendab, et narkootilise aine suure koguse tuvastamisel võib asjassepuutuvaks tõendiks pidada eeskätt samas või teises kriminaalasjas koostatud narkootilise aine mõju käsitlevat ekspertiisiakti, eksperdi antud ütlust ekspertiisiakti selgitamisel, asjatundja ütlust, aga ka dokumentaalset tõendit, milles kajastub või mis tugineb eksperdi või asjatundja arvamusele. Seega leiab kohus käesolevas kriminaalasjas, et EKEI kohtutoksikoloogia eksperdi Mailis Tõnissoni vastuse näol on tegemist asjassepuutuva ning lubatava tõendiga ning kohus jätab rahuldamata kaitsja taotluse selle tõendi väljajätmiseks tõendite kogumist. Seega kõiki eelpool refereeritud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et Lilia Krupenko käitles ebaseaduslikult narkootilist ainet fentanüüli suures koguses. Kohtule tõendina esitatud Harju Maakohtu 08.03.2011.a kohtuotsusest nr 1-11-2857 /kd I tl 41-51/ nähtuvalt on Lilia Krupenko varasemalt süüdi mõistetud KarS § 184 lg 2 p 1 järgi, seega on käesolevas kriminaalasjas kogutud ja kohtuotsuses analüüsitud tõenditega tuvastatud, et Lilia Krupenko on toime pannud KarS § 184 lg 2 p 2 sätestatud kuriteo so suure koguse narkootilise aine fentanüüli ebaseadusliku omandamise ja valdamise olles isikuks, kes on varem toime pannud KarS

ainet hoidis oma elukohas. Lilia Krupenko poolt toime pandud kuritegu on lõpule viidud, isiku süüd ja tema tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid käesolevas kriminaalasjas tuvastatud ei ole.

KARISTUSE MÕISTMINE

Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. KarS § 56 lg 1 kohaselt on isiku karistamise aluseks tema süü. Lilia Krupenkole karistuse mõistmisel arvestatakse KarS § 56 lg 1 alusel tema süüd, isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist ja kergendava asjaolu esinemist, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekutest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval hetkel on kohus seisukohal, et Lilia Krupenko karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses. Karistust raskendavaid asjaolusid kohtu hinnangul tuvastatud ei ole. Kohus ei nõustu prokuröri poolt avaldatud seisukohaga selles, et Lilia Krupenko karistust raskendava asjaoluna tuleks arvestada omakasu motiivi KarS § 58 p 1 tähenduses. Kohtu hinnangul ei nähtu Lilia Krupenkole esitatud süüdistusest, et isikule oleks etteheidetud seda, et tema suures koguses ebaseaduslikult narkootilise aine – fentanüüli omandamise ja valdamisega oleks saanud mingisugust omakasu. Süüdistatavale ei ole ette heidetud tema valdusest leitud ja ära võetud narkootiliste ainete käitlemist edasiandmise eesmärgil, samuti ei süüdistata teda narkootiliste ainete vahendamises või veos, millisel juhul oleks kohtul võimalik teha ühest järeldust sellest, et süüdistatav tegutses kuritegu toime pannes omakasu eesmärgil. Kohtule ei ole esitatud ühtegi sellekohast tõendit ning pelgalt asjaolu, et süüdistatav omandas ja valdas ebaseaduslikult suures koguse narkootilist ainet ei anna veel aluse asuda seisukohale, et teo toimepanija eesmärk oli suures koguses narkootilise aine valdamise ja omandamisega teenida selle arvelt ka tulu või omakasu. Seadusandja näeb KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo s.o narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest isiku poolt, kes on varem toime pannud 12. peatükis 1. jaos sätetatud kuriteo ette kolme kuni viieteist aasta pikkuse vangistuse. Karistuse mõistmisel ei ole kohtule käesoleval hetkel vähetähtsaks teadmine, et Lilia Krupenko on isikuks, keda on varasemalt s.o 08.03.2011.a Harju Maakohtu poolt süüdi mõistetud KarS § 184 lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja teda on karistatud 3 aasta pikkuse tingimisi vangistusega, katseajaga 3 aastat. Kohus asub seisukohale, et Lilia Krupenko tuleb KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest karistada reaalse vangistusega, kuna lisaks süü suurusele tuleb arvestada karistuse mõistmisel ka õiguskorra kaitsmise huvisid, ning tema poolt toimepandud kuriteo näol on tegemist enamohtliku kuriteoga ning kohus peab läbi karistuspraktika andma ühiskonnale selge signaali sellest, et narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemist ühiskond ei aktsepteeri ning narkootilisi aineid ebaseaduslikult omandanud ja vallanud isikuid karistatakse karmilt. Kohus on seisukohal, et Lilia Krupenko ei ole temale eelnevalt mõistetud karistusest järeldusi teinud, vaid jätkanud narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemisega seotud kuritegude toimepanemist. Arvestades Lilia Krupenkolt leitud narkootilise aine kogust, seda, et ta käitles narkootilist ainet fentanüüli kuni 128 inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud koguses, asub kohus seisukohale, et temale mõistetav vangistus peab olema suurem sanktsiooni minimaalmäärast. Samas on kohtu hinnangul riikliku süüdistaja poolt süüdistatavale karistuseks taotletud karistusmäär liiga range. Kohus märgib, et käesolevas kriminaalasjas ei ole tuvastatud, et süüdistatav oleks narkootilist ainet – fentanüüli omandanud ja vallanud eesmärgiga ainet edasi müüa, vahendada või muul moel käidelda, et ise sellest kuritegelikku tulu teenida. Kohus tõdeb, et süüdistatava poolt omandatud ja tema valdusest leitud narkootilise aine koguse näol on tegemist suure kogusega ja toimepandud tegu on äärmiselt taunitav, kuid toimepandud teo tagajärjed ei ole olnud sellised, mis

võimaldaksid kohtul nõustuda prokuröri poolt taotletud karistuse määraga. Kohus märgib, et süüdistatav Lilia Krupenko on kohtumenetluses andnud üksikasjalikke ütlusi selle kohta, kuidas ta soetas endale keelatud aineid, samuti on viimane avaldanud kahetsust toimepandusse ning avaldanud, et ta on viibinud ravil ning tulevikus soovib oma eluviisi muuta. Antud hetkel on kohus veendunud, et mõistes kohtualusele tema poolt toime pandud kuriteo eest karistuseks vangistus pikkusega 4 aastat ja 6 kuud on piisavaks mõjutamaks süüdistatavat tulevikus hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Tähelepanuta ei saa jätta fakti, et liitkaristusena KarS § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 alusel kuulub süüdistataval ärakandmisele 7 aastat, 5 kuud ja 29 päeva vangistust.

KONFISKEERIMINE

Kohus analüüsides süüdistava kohtus antud ütlusi ning kõrvutades neid teiste käesolevas kriminaalasjas kogutud tõenditega tõdeb, et süüdistatava legaalse sissetuleku ja tema varandusliku olukorra põhjendamatu erinevus küll esineb, kuid tõendamist ei ole leidnud fakt, et süüdistatava vara päritolu on ebaseaduslik. Eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et käesoleva kriminaalasja menetluse käigus arestitud sularaha summas 690.- eurot kuulub aresti alt vabastamisele ja Lilia Krupenkole tagastamisele.

MENETLUSKULUD

Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p.p 3,9 kohaselt on muu hulgas riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega või joobe tuvastamisega tekkinud kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuludeks ka määratud kaitsjale makstud tasu. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kohtueelse menetluse käigus pidas menetleja vajalikus kuriteo tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamiseks määrata nii narkootilise aine, kui ka DNA ekspertiisi, Lilia Krupenko süü tuvastamisega omavad neist ekspertiisidest puutumust narkootilise aine ekspertiis (ekspertiisiakt nr 13E-AN1527) ja DNA ekspertiis (ekspertiisiakt nr 13E-GE1475), nimetaud ekspertiiside kogumaksumus on 735.- eurot ning märgitud rahasumma kuulub välja mõistmisele Lilia Krupenkolt ja seda vastavalt KrMS § 173 lg 1 p 1, lg 2; § 175 lg 1 p 3 ja § 180 lg 1 sätestatud alustel. Nii kohtueelsel kui ka kohtulikul uurimisel on Lilia Krupenkole osutatud riigi õigusabi, mille eest kuulub temalt väljamõistmisele 936.- eurot. Sundraha I astme kuriteos süüdimõistmise eest on alates 01.01.2014.a 887, 50 eurot, mis kuulub samuti väljamõistmisele Lilia Krupenkolt. KrMS § 180 lg 3 annab kohtule võimaluse menetluskulusid määrates arvestada süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Süüdistatav Lilia Krupenko ei ole esitanud kohtumenetluse käigus taotlust ega tõendeid selle kohta, millised annaksid kohtule põhjuse määrata, et süüdistatava poolt tema süüdimõistmise korral tasumisele kuuluvad menetluskulud jäetakse riigi kanda. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastamist leidnud küll asjaolu, et süüdistatav Lilia Krupenko ei tööta ja tema ülalpidamisel on 4 aastane laps, kuid antud asjaolud ei ole piisavaks asumaks seisukohale, et süüdistatav on sellises varalises seisundis, milline ei võimalda tal KrMS § 180 lg 1 tulenevat kohutust täita. Kohus peab asjakohaseks kohaldada Lilia Krupenko suhtes KrMS § 180 lg 3 sätestatut s.t võimaldada tal tasuda välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud s.o sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest summas 887,50.eurot, ekspertiisikulud - narkootilise aine ekspertiisi eest summas 336.- eurot ja DNA ekspertiisi eest summas 399.- eurot ning kaitsjatasu kogusummas 936.- eurot ositi 12 kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Kohtunik Katre Poljakova /allkiri/

Rahvakohtunik Malle Missing /allkiri/

Rahvakohtunik Ruth Peil /allkiri/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.