Kriminaalasi nr 1-13-2326
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
15.07.2014.a Jõgeva kohtumaja
Kriminaalasja number
1-13-2326
Kohtunik
Liivi Loide
Kohtuistungi sekretär
Viivi Kalme
Taotluse esitaja
vanemkriminaalhooldusametnik Irina Anniko
Taotlus
erakorraline ettekanne T.J-i kohta
Süüdimõistetu
T.J Isikukood XXX; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx x
KarS § 76 lg 5 alusel pöörata täitmisele T.J-ile Tartu Maakohtu 11.03.2013.a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-2326 mõistetud liitkaristuse ära kandmata osa, s.o 8 (kaheksa) kuud ja 17 (seitseteist) päeva vangistust. Vangistuse kandmiseks tuleb T.J ilmuda hiljemalt 11.08.2014.a kella 10.00-ks Tartu Vanglasse (Turu 56 Tartu linn). Vangistuse algust arvestatakse tema karistuse kandmisele asumisest. Edasikaebamise kord Määrusele saab 10 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule
T.J on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 11.03.2013.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-2326 KarS § 424 järgi ja karistuseks on mõistetud 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust T.J-ile Tartu Maakohtu 17.01.2013.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-12-12347 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 3 kuud 1 (3)
vangistust, võrra ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 1 aasta 8 kuud vangistust. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti lisakaristusena T.J-ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 7 kuuks ning KarS § 55 lg 1 alusel laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Kohtuotsus jõustus 26.03.2013.a. Tartu Maakohtu 13.03.2014.a kohtumäärusega vabastati T.J-i temale Tartu Maakohtu 11.03.2013.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-2326 mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega katseajaga 1 aasta. KarS § 78 p 2 järgi määrati, et katseaja algust hakatakse lugema kohtumääruse jõustumisest. T.J-i kohustati katseaja jooksul täitma KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 5, 8 alusel määrati T.J-ile katseajaks järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; otsima endale töökoha või võtma end Töötukassas arvele mitte hiljem kui 2 nädala jooksul alates vabanemisest; kriminaalhooldaja äranägemisel vajaduse tekkimisel pöörduma psühhiaatri vastuvõtule ning alluma psühhiaatri poolt määratavale ravile; osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammis. Kohtumäärus jõustus 24.03.2014.a. Kriminaalhooldusametnik Irina Anniko esitas kohtule 06.06.2014.a erakorralise ettekande T.J-i kohta, kuna ta ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. 26.05.2014.a kell 6:50 märkas politseipatrull Põltsamaa linnas Metsa tänaval joobetunnustega T.J-i . Joobekontrolli käigus tuvastati kriminaalhooldusalusel väljahingatava õhu alkoholisisalduseks 1,13 mg/L. Käesolev asjaolu fikseeriti indikaatorvahendi kasutamise protokollis, millele T.J keeldus alla kirjutamast. Alkoholi tarvitamise põhjust T.J öelda ei osanud, kirjaliku seletuse kohaselt lõpetas öötöö ja tarbis alkoholi. Erakorralise ettekande kohaselt ei suhtunud T.J täie tõsidusega kriminaalhooldusesse, millele viitab lisakohustuse rikkumine. Registreerimiskohustust täitis T.J õigeaegselt. Kuna katseaeg oli alles algusjärgus on täitmata sotsiaalprogrammi kohustus. Kohus pidas asjas kohtuistungi 15.07.2014.a. istungil seletas T.J , et ei mäleta 26.05.2014.a päevast midagi, ka mitte seda, et ta oleks joobes olnud. Kriminaalhooldajale kirjutas ta seletuse kriminaalhooldaja käsul, kuid mainis, et tegelikult ei mäletanud midagi. T.J kinnitas, et oli teadlik, et iga määratud lisakohustuse rikkumine toob kaasa vangistuse. Kohtule on esitatud OÜ A-Kliiniku teatis, mille kohaselt on T.J-ile teostatud alkoholismivastane ravi, lisaks on ta käinud psühhiaatri vastuvõtul. T.J avaldas istungil, et juhul kui ta peab vangi minema, soovib ta vähemalt 8. augustini vabaduses olla, sest plaanis on abielu registreerimine. Kriminaalhooldaja istungil ei osalenud.
Kohus leidis, et taotlus karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KarS § 76 lg 5 sätestab, et kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele. Antud säte ei anna kohtule alternatiivi, kas karistust täitmisele pöörata või mitte nagu seda teeb KarS § 74 lg 4. Kriminaalhooldaja on erakorralises ettekandes seisukohal, et kohtuotsusega määratud kohustuse rikkumine, s.o alkoholi tarvitamine annab aluse karistuse täitmisele pööramiseks ning selline taotlus on kohtule ka esitatud. Kohus on seisukohal, et T.J on suhtunud hoolimatult temale veelkordselt antud võimalusse kanda karistust vabaduses. Oma käitumisega on ta näidanud, et süüdimõistetu selgitused muutustest, mis esmakordne vangistus tema tõekspidamistes kaasa on toonud ning lubadused muutusteks, on olnud paljasõnalised. Kohus vabastas T.J-i enne tähtaega vangistuse kandmiselt, kuna leidis, et esmakordselt vangistuses viibitud ligi ühe aasta pikkune aeg oli piisav, et täita oma eesmärgi ning edasi on võimalik mõjutada teda käitumiskontrolli abil.
2 (3)
Vaid kahe kuu möödudes peale vabastamist tabati T.J avalikus kohas joobnuna ja tuvastatud joove oli 1,13 mg/l, s.o üle keskmise. Eelnev annab kinnitust selle kohta, et senini kantud vangistus ei ole suunanud T.J-i oma käitumist muutma. T.J on teadlik määratud nõuete täitmise kohustuslikkusest ning nende rikkumise tagajärgedest, vaatamata sellele ei ole ta võtnud seda tõsiselt ning on määratud alkoholi tarvitamise keeldu rikkunud. Alkoholi tarvitamisest ja sellega kaasnevast käitumisest on olnud tingitud T.J-i varasem kuritegelik käitumine, mistõttu ka nimetatud nõude järgimine on oluline hoidmaks isikut uusi kuritegusid toime panemast. Käesolevaks ajaks on süüdimõistetu pöördunud psühhiaatri poole ja teinud läbi ka alkoholiravi, mis on tunnustamist väärt, kuid ei muuda olematuks senini toime pandud kohustuse rikkumist. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et T.J-ile Tartu Maakohtu 11.03.2013.a otsusega mõistetud liitkaristuse ära kandmata osa. T.J on viibinud vanglas 12.04.2013.a kuni 24.03.2014.a kaasaarvatult, s.o 11 kuud 13 päeva, seega karistuse kandmata osa, mis tuleb pöörata täitmisele on 8 kuud ja 17 päeva vangistust. T.J palus võimalusel määrata karistuse kandmisele ilmumise aeg selliselt, et ta saaks vabaduses viibida kuni 08.08.2014.a, et oma abielu registreerida. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja karistuse kandmisele ilmumise ajaks tuleb määrata 11.08.2014.a ning vangistuse algust arvestatakse tema karistuse kandmisele asumisest. Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 427, 432. Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.