Kriminaalasi nr 1-13-2326
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
13. märts 2014.a Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 11.03.2014.a)
Kriminaalasja number
1-13-2326
Täitmiskohtunik
Liivi Loide
Kohtuistungi sekretär
Viivi Kalme
Prokurör
Jüri Vissak (esitas arvamuse kirjalikult)
Taotlus
R.T tingimisi vabastamiseks
Süüdimõistetu
R.T
enne
tähtaega
vangistusest
isikukood XXX; asukoht: Tartu Vangla; elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kaitsja
Vandeadvokaadi vanemabi Heiki Kuningas
Vabastada R.T (isikukood XXX) talle Tartu Maakohtu 11.03.2013.a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-2326 mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega. KarS § 76 lg 4 alusel määrata R.T-le katseaeg 1 (üks) aasta. KarS § 78 p 2 järgi katseaja algust hakata lugema kohtumääruse jõustumisest. Kohustada R.T täitma katseaja jooksul KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks 1 (4)
kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 alusel määrata R.T-le katseajaks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; 2) otsima endale töökoha või võtma end Töötukassas arvele mitte hiljem kui 2 (kaks) nädala jooksul alates vabanemisest; 3) kriminaalhooldaja äranägemisel vajaduse tekkimisel pöörduma psühhiaatri vastuvõtule ning alluma psühhiaatri poolt määratavale ravile; 4) osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammis. Määrus R.T suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talitusele. Vabastada süüdimõistetu kohtumääruse jõustumist.
R.T
karistuse
kandmiselt
peale
käesoleva
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
R.T on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 11.03.2013.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-2326 KarS § 424 järgi ja karistuseks on mõistetud 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust R.T-le Tartu Maakohtu 17.01.2013.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-12-12347 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 3 kuud vangistust, võrra ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 1 aasta 8 kuud vangistust. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti lisakaristusena R.T-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 7 kuuks ning KarS § 55 lg 1 alusel laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Kohtuotsus jõustus 26.03.2013.a. 28.03.2013.a edastas kohus R.T-le teatise, mille kohaselt kohustati süüdimõistetud ilmuma Tartu Vanglasse karistuse kandmiseks 12.04.2013.a kella 10-ks. 12.04.2013.a edastas Tartu Vangla kohtule teatise, et R.T on 12.04.2013.a saabunud kriminaalasja nr 1-122326 raames Tartu Vanglasse. Kinnipeetava karistusaeg algas 12.04.2013.a ja lõpeb 12.12.2014.a. KarS § 76 lg 1 p 1 tuleneva võimalus elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 01.11.2013.a ja KarS § 76 lg 1 p 2 tulenev võimalus ennetähtaegseks vabanemiseks peale poole karistusaja ärakandmist avanes 12.02.2014.a. Tartu Vangla edastas 12.02.2014.a vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava R.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
2 (4)
Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör, võttes arvesse R.T isikut ja tema poolt toime pandud kuritegude asjaolusid, ei toeta tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemist. R.T on varasemalt karistatud viiel korral ning kuriteod on muutunud ohtlikumateks. Käesolevalt kannab esimest reaalset vangistust. Kuritegude ajendiks on sõltuvusprobleemid. Ta ei ole suutnud kinni pidada kriminaalhoolduse nõuetest ja on katseajal toime pannud uue kuriteo. Kuna R.T on vanglas viibimise jooksul distsiplinaarkorras karistatud, on alust arvata, et ta ei suuda ka range järelevalve tingimustes korrale alluda. R.T avaldas, et on enda teguviisidest aru saanud ning ei sooviks vangistust isegi vaenlasele. Vangistuse jooksul on olnud üks distsiplinaarkaristus, mille katseaja läbis probleemideta. Vabaduses soovib tööle asuda ja haridusteed jätkata, last kasvatama hakata. Karistatud kokku 5-l korral, kuid edaspidi soovib jätkata seadusekuulekat eluviisi. R.T on vangistuse jooksul osalenud mitmes programmis ja psühhiaatri juures käinud ning aru saanud, et alkohol on sageli kuritegude põhjuseks. Oli valmis võtma täiendavaid lisakohustusi, sh alluma ravile, osalema sotsiaalabiprogrammis, ning sai aru, et katseaeg tuleb pikem kui kandmata vangistuse aeg. Soovis vabaneda enne tähtaega vangistuse kandmiselt. Kaitsja toetas R.T vabanemist. Leidis, et R.T on aru saanud ja tunnistab alkoholiprobleemi ning on avaldanud soovi läbida programme. Vanglas on kohaldatud katseaega, mille on läbinud, mis näitab tema käitumise positiivset poolt. Varasemalt küll kriminaalhooldus ebaõnnestus, kuid pärast reaalse vangistuse kandmist on tekkinud ajend, mis sunnib seadusekuulekusele. Vangla lõplik järeldus toetamaks vabastamist on vastavuses kõikide asjaoludega. R.T on vabaduses olemas elukoht, positiivne väline keskkond ning soov ja püüd käituda õiguskuulekalt.
KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. R.T on temale mõistetud karistusajast ära üle poole mõistetud karistusajast, mis on ühtlasi ka üle kuue kuu. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus nõustub vangla poolt esitatud materjalides märgituga ja leiab, et käesolevalt on võimalik vabastada R.T vangistusest enne tähtaega. R.T on varasemalt kriminaalkorras karistatud neljal korral, kuid reaalset vangistust kannab esmakordselt. Vangistuses on ta käesolevaks ajaks viibinud üksteist kuud, mis võiks olla piisav aeg esmakordselt vangistuses viibivale isikule saamaks aru, millised tagajärjed toob endaga kaasa õigusvastane käitumine. Kinnipeetavat on küll vangistuse ajal ühel korral distsiplinaarkorras karistatud, kuid rikkumine, mis jäi karistusaja algusperioodi, on olnud kergemat laadi, mille eest määratud karistust ei ole reaalselt täitmisele pööratud. Vangistuse ajal on R.T läbinud erinevaid sotsiaalprogramme ja temaga on toimunud vestlused seoses alkoholi tarvitamisega kaasnevatest riskidest. R.T on avaldanud, et on teadlik alkoholi tarvitamise probleemist ning soovib sellega edaspidi tegeleda, mistõttu on andnud nõusoleku pöörduda katseajal psühhiaatri poole ja osaleda sotsiaalabiprogrammis. Kohtu hinnangul on R.T oma käitumisega näidanud, et soov asuda väljaspool
3 (4)
kinnipidamisasutust õiguskuulekale teele on suur. Tal on olemas plaan, kuidas edaspidiselt vabaduses seaduskuulekalt hakkama saada – ta on seadnud endale eesmärgiks jätkata õpinguid, asuda tööle. Ka on ta seadnud eesmärgiks suhelda lapsega, kes elab eraldi, võtta osa tema ülalpidamisest. R.T on lähedased sidemed lähedastega (lapse ja emaga) ja tal on vabanedes olemas kindel elukoht. Kõige eelneva põhjal leiab kohtunik, et R.T tuleb vabastada vangistusest enne tähtaega. Et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb R.T-le lisaks KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks KarS § 76 lg 4 ja 75 lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. Samal eesmärgil tuleb talle panna kohustus KarS § 75 lg 2 p 5 alusel pöörduda psühhiaatri vastuvõtule kriminaalhooldaja äranägemisel ravivajaduse tekkimisel ning alluda psühhiaatri poolt määratavale ravile ning KarS § 75 lg 2 p 8 alusel osaleda katseaja jooksul sotsiaalabiprogrammis. Vabaduses normaalse toimetuleku eelduseks on kindel sissetulek, mistõttu tuleb R.T KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustada asuda tööle peale vabanemist kahe nädala jooksul või töö mitteleidmisel võtma ennast sama tähtaja jooksul arvele Töötukassas. KarS § 76 lg 4 tulenevalt on katseaja pikkuseks 1 aasta, mida arvestatakse alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.