lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-815/26

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 09.07.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-14-815/26
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
09.07.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1211
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-14-815/8Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja02.04.20141-14-815/48Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja06.03.20201-14-815/53Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium01.04.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. juuli 2014, Tallinn

Kriminaalasja number

1-14-815

Kohtukoosseis

Kohtunikud Urmas Reinola, Sten Lind, Orvi Tali

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 2. aprilli 2014 otsus Eduard Vlassovi süüdistuses KarS § 113 järgi üldmenetluses Kirjalik menetlus

Kriminaalasja lahendamise viis Apellatsiooni esitaja

Teised pooled

apellatsioonimenetluse

RESOLUTSIOON

Edasikaebe kord

Süüdistatav Eduard Vlassov, isikukood 37502230358, Punane 23-120, Tallinn, viibib Tallinna Vanglas, kriminaalkorras karistamata, vahi all alates 21.08.2013

Ringkonnaprokurör Rita Siniväli, vandeadvokaat Rein Kiviloo

süüdistatava

kaitsja

Jätta Harju Maakohtu 2. aprilli 2014 otsus Eduard Vlassovi suhtes muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Kohtuotsus tehakse teatavaks

9.juulil

kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.

1(5)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.
Harju Maakohtu 2.aprilli 2014 otsusega üldmenetluses tunnistati E. Vlassov KarS § 113 järgi süüdi ja karistati vangistusega 9 aastat 6 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja algust alates E. Vlassovi kinnipidamisest 21.08.2013. Kohtuotsusega mõisteti E. Vlassovilt riigituludesse sundraha 887.50 eurot, surnu ekspertiisi maksumus 309 eurot, DNA ekspertiisi maksumus 2736 eurot, jäljeekspertiisi maksumus 314 eurot, ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi maksumus 255 eurot - ekspertiiside eest kokku 3614 eurot, määratud kaitsjale makstud tasu 1255.20 eurot ja kaitsjale toimiku materjalidest koopiate tegemise kulud 0.45 eurot. Kriminaalmenetluse kulud kogusummas 5757.15 eurot tuleb tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. KrMS § 180 lg 3 alusel jäeti sõrmejäljeekspertiisi maksumus 663 eurot riigi kanda.
2.E. Vlassovile oli esitatud süüdistus selles, et tema olles alkoholijoobes, 21.08.2013 kella 14:0017:00 paiku xxxxxxxxxx korteris, olmetüli käigus tekitas tömbi esemega lüües ja noaga vehkides X Xle, kerged kehavigastused, sealhulgas lõikehaavad sõrmedele ja torke- lõikehaava vasakule rindkere eespinnale ning seejärel lõi teda noaga vasakule kaela piirkonda, tekitades eluohtliku tervisekahjustuse- rinnaõõnde ulatuva torke-lõikehaava koos vasaku kopsu ülasagara ja vasaku rangluualuse arteri vigastusega, mille tagajärjel saabus G.X surm sündmuskohal.
3.Maakohus leidis, et E. Vlassovi tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 113 järgi, s.o teise inimese tapmisena. G. X kaela vasakule poole külgpinnale tekitatud vigastus suuremõõtmelise noaga välistab süüdistatava käitumise käsitlemise ettevaatamatusest surma põhjustamisena. Kohus asus seisukohale, et subjektiivsetelt tunnustelt on kuritegu toime pandud kaudse tahtlusega. E. Vlassov oli temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemise ajal alkoholijoobes ja tegu oli tingitud alkoholijoobes tekkivatest käitumishälvetest. E. Vlassovi võime oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida ei olnud olulisel määratud piiratud. Samuti ei esinenud E. Vlassovil vaimse tegevuse või isiksusliku arengu häireid, mis piiranuks tema võimet ümbritsevat adekvaatselt mõista ja oma käitumist juhtida. Kuigi E. Vlassovi süü on keskmisest suurem, leidis kohus, arvestades karistust kergendavaid asjaolusid ning eripreventiivset eesmärki, et põhjendatud on mõista karistus alla KarS § 113 sanktsiooni keskmise määra.
4.Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni süüdistatav. E. Vlassov ei nõustu talle mõistetud vangistuse määraga. Leiab, et ta tegutses afektiseisundis.
5.Ringkonnakohtu poolt määratud tähtajaks esitas enda kirjaliku seisukoha Põhja Ringkonnaprokuratuur. Ringkonnaprokurör R. Siniväli leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. Puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et E. Vlassov oleks tegutsenud afektiseisundis, et teda oleks just seekord eriliselt solvatud või endast välja viidud. Alkoholist põhjustatud käitumisele vastavalt elas ta oma negatiivsed emotsioonid välja oma tädi X. X peale. X. X ründamisel kasutatud noa tõi ta köögist, ehk selleks tegi ta täiendava toimingu, mitte ei rünnanud ettejuhtuva esemega tädi ees seistes. Tõendid puuduvad ka selles kohta, et E. Vlassov oli hingelise erutuse seisundis. Süüdistatav ei ole väitnud, et X. X oleks teda millegagi solvanud. Tapmistegu mõjutas alkoholijoove. Mõistetud karistust on otsuses põhjalikult motiveeritud ja selle muutmiseks ei ole alust. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused

2(5)

6.Kohtukolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses kriminaalasja materjalidega ja süüdistatava apellatsiooni väidetega leiab, et kohtuotsuse tühistamiseks apellatsioonis esitatud motiividel puudub alus, kuna see on seaduslik ja põhjendatud.
7.Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-85-00 märkinud, et kohtuniku poolne kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatust näitav motiveerimine peab olema selline, et kohtuniku siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale jälgitav. Kohtukolleegium on seisukohal, et kohus on hinnanud kooskõlas KrMS §-s 61 lg-s 2 sätestatuga tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kohtuniku siseveendumuse kujunemine on kohtuotsuse lugejale jälgitav. Kohus on põhjendanud, miks ta A. Ignatjevi süüdistuses KarS § 113 süüdi tunnistab ja selliselt karistab. Lisaks sellele on Riigikohus otsuses nr 3-1-1-17-03 väljendanud seisukohta, et kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Riigikohtu praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Apellatsioonis esitatud väidetele on kohtuotsuses piisava põhjalikkusega juba vastatud. Kohtukolleegium leiab, et nii apellatsiooni väidete kui maakohtu otsuses sisalduva tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida veenvaid argumente esimese astme süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks. Maakohus on otsuses analüüsinud süüdistatava käitumist kooskõlas esitatud tõenditega ja leidnud põhjendatult, et E. Vlassovi käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 113 järgi. Puuduvad tõendid, et süüdistatav tappis G. X, olles afektiseisundis. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr 400 (kd I tl 144-146) nähtuvalt ei esinenud E. Vlassovil 21.08.2013 rasket psüühikahäiret, mis piiraks tema võimet ümbritsevat adekvaatselt mõista ja oma käitumist vastavalt sellele juhtida. E. Vlassov oli inkrimineeritava teo toimepanemise ajal süüdivusseisundis ja alkoholijoobes (kd I tl 60).
8.Samuti on kohus piisava põhjalikkusega motiveerinud süüdistatavale mõistetud karistusmäära. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. See tähendab, et isik peab ennekõike vastutama toimepandud teo eest. Karistuse mõistmisel arvestab kohus eelkõige süüdistatava süü suurust, ning alles seejärel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtukolleegium rõhutab, et kuigi karistusseadustik on loobunud süüdlase isiku arvestamisest karistuse mõistmisel iseseisva alusena, sisaldub KarS §-s 56 ka süüdlase isikuline näitaja eripreventiivse prognoosi näol – kohus arvestab karistuse kohaldamisel võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. KarS § 113 sanktsioon näeb karistusena ette kuue- kuni viieteistaastase vangistuse. E. Vlasssovit karistati vangistusega 9 aastat 6 kuud, s.o alla KarS § 113 sanktsiooni keskmist määra. Kohtukolleegium leiab, et mõistetud vangistuse määr esimese astme kuriteo toimepanemise eest ei ole kohtupraktikat arvestades liiga karm nagu apellant ekslikult leiab. Karistusmäära valikul on kohus arvestanud karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, samuti E. Vlassovi poolt süüteo avastamisele aktiivselt kaasaaitamist. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-52-13 märkinud, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja -järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra. Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11). Nõustudes kohtuga selles, et kuigi E. Vlassovi karistust raskendava asjaoluna tuleb arvestada seda, et süüdistatav tappis oma tädi, kes lubas tal elada enda korteris ja tema süü on seetõttu keskmisest

3(5)

suurem, ei tuvastanud kohtukolleegium apellatsioonist tulenevalt asjaolusid, mis võimaldaksid ringkonnakohtul E. Vlassovile KarS § 113 keskmisest määrast mõistetud kergema karistuse kergendamist veelgi. E. Vlassovile mõistetud vangistus 9 aastat 6 kuud vastab tema teosüüle.

9.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 leiab kohtukolleegium, et Harju Maakohtu
2.aprilli 2014 otsus E. Vlassovi suhtes tuleb jätta muutmata ja E. Vlassovi apellatsioon rahuldamata.

Urmas Reinola

Sten Lind

Orvi Tali

4(5)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.