Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
1. aprill 2020, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-14-815 Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Mati Kartau
Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 6. märtsi 2020 määrus Eduard Vlassovi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdimõistetu Eduard Vlassov 37502230358), määruskaebus
(isikukood
Jätta Tartu Maakohtu 6. märtsi 2020 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
tõttu aga veendumus, et E. Vlassovi suhtes on karistuseesmärgid saavutatud (sh nii üld- kui ka eripreventiivsed).
sisuliselt on 1 formaalne eeldus täitmata, siis ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste edasine analüüs tegelikkuses vajalik ei ole. Küll väljaspool seda nagu maakohuski peab ringkonnakohus vajalikuks vastata määruskaebusele järgmist. Süüdimõistetu ei ole rahul talle pakutavate töövõimalustega. Vangla iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetu on vanglas töötanud periooditi nii Tallinna Vanglas kui ka Tartu Vanglas. VangS § 37 lg-st 1 tulenevalt on kinnipeetavad üldjuhul kohustatud töötama. Tulenevalt VangS § 38 lg-st 1 kindlustab vanglateenistus võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. Seega võib vangla võimalusel arvestada süüdimõistetu soove töötamisel, kuid see ei ole määrav, millist tööd süüdimõistetu teha soovib. Süüdimõistetu oma määruskaebuses väljatoodud suhtumisega näitab, et karistus ei ole veel oma eesmärke täitnud, süüdimõistetu ei saa aru oma käitumisest ning seab sellega kahtluse alla ka talle läbitud programmide kasuliku mõju. Raske on asuda seisukohale, et süüdimõistetu on saanud midagi kasulikku programmist pere- ja paarisuhete vägivalla vähendamise programmist, kui selle tulemusena on ta asunud siiski seisukohale, et naised provotseerivad. KarS § 76 lg 4 kohaselt kuuluvad tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvesse ka kuriteo toimepanemise asjaolud. E. Vlassov mõisteti süüdi tapmises, mis seisnes selles, et süüdimõistetu olmetüli käigus tekitas tömbi esemega lüües ja noaga vehkides kannatanule kerged kehavigastused, sealhulgas lõikehaavad sõrmedele ja torke-lõikehaava vasakule rindkere eespinnale ning seejärel lõi kannatanut noaga vasakule kaela piirkonda, tekitades eluohtliku tervisekahjustuse- rinnaõõnde ulatuva torke-lõikehaava koos vasaku kopsu ülasagara ja vasaku rangluualuse arteri vigastusega, mille tagajärjel saabus kannatanu surm sündmuskohal. See näitab, et süüdimõistetu käitumine on vägivaldne, vastupidiselt määruskaebuses toodule. Veelgi enam, süüdimõistetu pani teo toime alkoholijoobes, seega on maakohus põhjendatult leidnud, et alkoholil on suur mõju süüdimõistetu käitumisele, kuid taaskord süüdimõistetu eitab probleemi. Määruskaebus ei lükka ümber maakohtu seisukohti.
/allkiri/
/allkiri/
/allkiri/
Tiit Lõhmus
Aarne Sarjas
Mati Kartau
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.