Kohtulahend

tingimisi ennetähtaegset

KarS § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on N.T ära kandnud enam kui kaks kolmandikku temale mõistetud karistusajast. Seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. N.T puhul on positiivne vangistuses tööhõives osalemine ning puidupingitöölise õppekava ja sotsiaalabiprogrammi „Õige hetk“ läbimine. Samuti on tal olemas toetavad lähedased ema ja venna näol. Väidetavalt on tal olemas võimalik tuttava poolt pakutav töökoht ning ka elukoht sõbra korteris. Samas tuleb kohtu hinnangul arvestada, et kuigi luba nimetatud korterisse elamaasumiseks on sõbra kinnitusel olemas, siis ei nähtu kohtule esitatud materjalidest, et loa tegelikkusele vastamist oleks kontrollitud ka korteri tegelikult omanikult.

Samuti on N.T tööle saamine materjalide põhjal sõltuv sellest, kas nimetatud firmal hetkel tööd on pakkuda või mitte kuna töökoha garanteerija sõnul on tööga võimalik kindlustada ehk suveperioodil. Seega ei saa süüdimõistetu poolt nimetatud elu- ja töökoha saamise osas täiesti kindel olla ning tal puuduvad ka alternatiivsed variandid nii elu- kui töökoha osas. N.T ennetähtaegse vabastamise otsustamisel tuleb arvestada ka sellega, et süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud juba seitsmel korral ning reaalset vangistust kannab ta neljandat korda. Temale mõistetud vangistust on jäetud varem ka tingimisi katseajaga täitmisele pööramata ja teda on ühel korral tingimisi enne tähtaega vangistuse kandmiselt vabastatud. Varasematest karistustest ja nende kandmiseks antud kergematest võimalustest hoolimata on süüdimõistetu oma kuritegelikku käitumist siiski jätkanud, sealhulgas katseajal. Seega on ilmne, et varasemad karistused ja nende kandmiseks antud kergemad võimalused süüdimõistetule piisavat õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud ei ole. Oluline on arvestades ka seda, et käesoleva vangistuse ajal on N.T jätkanud reeglitele allumatut käitumist, pannes toime korduvaid distsiplinaarrikkumisi. Seega on kohtul alust kahelda, et vajalikku õiguskuulekusele suunavat mõju oleks talle avaldanud ka käesolev vangistus ja selles, et süüdimõistetu oleks võimeline järgima temale ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi, mida ta varem korrektselt ei ole suutnud. Lisaks tuleb arvestada sellega, et N.T on karistuse kandmisest kõrvale pikka aega hoidunud. See näitab tema suhtumist tema suhtes tehtud kohtulahenditesse ja talle määratud karistustesse. Kuna tema teadaolev vabastamisjärgne elukoht on ka küsitav, siis püsib endiselt oht samasuguse käitumise jätkumiseks ka peale ennetähtaegset vabastamist. Materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu poolt toimepandud kõik kuriteod olnud varavastase iseloomuga, mistõttu tuleb järeldada, et nende eesmärgiks on olnud varalise kasu teenimine. Kuigi vabanemiseks on süüdimõistetul olemas kokkulepe tööleasumise osas, siis ei saa reaalse töövõimaluse olemasolus eelviidatud põhjustel siiski täiesti kindel olla. Seega ei saa ka süüdimõistetu majanduslikust olukorrast tulenevat riski täielikult maandatuks lugeda. Samuti tuleb riskiteguriks lugeda võimalikku suhtlemist kriminaalse taustaga isikutega, arvestades, et ka mitmed varasemad kuriteod on süüdimõistetul toime pandud grupis. Kuigi väidetavalt on süüdimõistetu suhted kriminaalse tutvusringkonnaga lõpetanud, siis arvestades tema korduvat karistatust ning vangistuses viibimist, ei saa selles absoluutselt kindel olla. N.T andis kohtuistungil osaliselt selgitusi, mis ei läinud kokku tema kohta vangla poolt esitatud andmetega, püüdes näidata end paremas valguses kui seda näitavad tegelikud andmed. Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab kohus, et N.T katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud, kuna kohtul ei ole tekkinud piisavat veendumust, et käesolev vangistus oleks süüdimõistetu suhtes oma eesmärgi täitnud, tema kuriteoriskid oleksid piisaval määral maandatud ning et ta ei jätkaks vabanedes kuritegude toimepanemist. Samuti on alust kahelda, kas süüdimõistetu suudaks nõuetekohaselt täita ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi ning kas tema elutingimused vabaduses oleksid edasist õiguskuulekust vajalikul määral toetavad. Kohus peab vajalikuks ka märkida, et ennetähtaegset vabastamist saab siiski kohaldada vaid nende süüdimõistetute puhul, kes on riigipoolse usalduse ära teeninud ega ole seda varasemalt korduvalt kuritarvitanud. Vangistusest ennetähtaegne vabastamine ei ole ka ühegi süüdimõistetu eelisõigus, vaid seda saab kohaldada üksnes põhjendatud juhtudel, kui tema

suhtes esinevad piisavad positiivsed asjaolud ning on näha, et ta on oma suhtumist põhjalikult muutnud. Arvestades N.T varasemat korduvat karistatust ja temale antud võimalusi karistuse kandmiseks kergemal viisil, s.o katseajaga vabaduses, kuid sellest hoolimata tema õigusvastase käitumise jätkumist, samuti distsiplinaarrikkumiste toimepanemist vangistuse ajal ning mõistetud karistuse kandmisest kõrvalehoidumist, leiab kohtunik, et tema ennetähtaegne vabastamine põhjendatud ei ole. Juhindudes KrMS § 426, § 432 kohus määras: Jätta vabastamata süüdimõistetu N.T (IK XXX) temale Tartu Maakohtu 16.detsembri 2008.a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-15698 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. KrMS § 180 alusel välja mõista N.T-lt riigituludesse menetluskuluna kaitsjatasu ükssada kaheksakümmend (180) eurot. Määrata, et N.T on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa ühe (1) aasta jooksul määruse jõustumisest alates. Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pank või arveldusarvele EE932200221023778606 Swedbank või arveldusarvele EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või arveldusarvele EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumisel tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtumääruse jõustumist pööratakse kohtumäärus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud. Määruse peale on kohtumenetluse pooltel õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.