2-24-5847 K.-H. B. hagi P. T. ja H. T. vastu kahju hüvitamise ja viiviste nõudes 1301,05 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja K.-H. B. (endine K.-H. K., isikukood xxxx) Kostja 1 P. T. (isikukood xxxx) Kostja 2 H. T. (isikukood xxxx) Kostjate esindaja vandeadvokaat Madis Piirla
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
Lihtmenetluses, kohtuistungil 05.12.2024
1.Jätta K.-H. B. hagi P. T. ja H. T. vastu kahju hüvitamise ja viiviste nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus
2.Jätta menetluskulud K.-H. B. kanda.
3.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Kostjad on Xxxx kinnistu (Xxxx, registriosa nr xxxx) kaasomanikud. Hageja on Xxxx kinnistu omanik. 13.12.2023 kukkus Xxxx kinnistult männipuu oks Xxxx kinnistule (Xxxx) pargitud sõidukile Ford Probe, reg nr xxxx. Sõiduk sai juhtumi tagajärjel olulisi kahjustusi. Kahju saanud auto omanik on J. V.. J. V. loovutas nõude kostjate vastu hagejale.
2.Hageja pöördus sama päeva (13.12.2023) õhtul kostja 1 poole ning teavitas juhtunust. 12.01.2024 esitas hageja kostjale 1 nõudekirja. 12.02.2024 vastuskirjas kostja nõudega ei
nõustunud. Kostja esitas vastusena arboristi kinnituse, et 2023 aasta kevadel käidi Xxxx kinnistul ohtlikke puid langetamas. 28.03.2024 kirjaga andis hageja veel täiendava tähtaja kahju hüvitamiseks. Sama tegi hageja esindaja 05.04.2024. Vaatamata eelnevale kostjad kahju hüvitanud ei ole.
3.Kahju on tekkinud kostjate tegevusetuse tõttu, mis väljendus selles, et kostjad ei kõrvaldanud nende kinnistul kasvavast puust tulenevat ohtu. Hageja hinnangul tulenes kostjate kohustus hooldada nende omandis olevat maatükki ja sellel kasvavaid puid üldisest käibekohustusest. Mõistlik omanik, kelle kinnisasjal asuvad puud teise isiku kinnisasja ja vara vahetus läheduses, peaks hoolitsema selle eest, et tema kinnisasi oleks korras ja jälgima kinnisasja ja sellel kasvavate puude seisukorda. Käibekohustuse täitmiseks, mis kaitseks võimaliku kahju tekkimisest, saab pidada puude hooldamist/eemaldamist selliselt, et oleks välistatud kahju tekkimine. Kostjad, jättes neilt mõistlikult eeldatavad toimingud tegemata, olid vähemalt hooletud VÕS § 104 lg 3 järgi.
4.Kahju saanud auto omanik on J. V.. Kahjustuste parandamine läks maksma 1 160 eurot, mille J. V. ka tasus. J. V. loovutas nõude kostjate vastu hagejale. Hageja on esitanud nõude kostjate vastu nõude riskivastutuse sätete VÕS § 1056 alusel ja ka delikti üldkoosseisu VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel.
5.Hageja palub kohtule esitatud hagiavalduses mõista kostjatelt hageja kasuks välja tekitatud kahju 1160 eurot ja mõista kostjatelt nimetatud summalt hageja kasuks välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis alates hagi esitamisest kuni summa täieliku tasumiseni ning jätta kõik menetluskulud kostjate kanda ning määrata kindlaks ja mõista kostjatelt hageja kasuks välja menetluskulud.
6.Hageja on täiendavalt esile toonud, et harilik mänd on valgusnõudlik puuliik ja seetõttu kasvatab võra valguse poole. Antud juhul kasvavad oksad hageja kinnistu poole. Seega on puu raskus hageja kinnistu ja ka elumaja poole. Männi oksad on rabedad ja seetõttu murduvad lume koormuse all. Lumerohkel talvel murduvad lume raskuse all sageli suurte puude oksad ja väikeste puude ladvad. Puu murdunud ülemised oksad libisevad alumiste okste pealt puu tüvest eemale, seega võivad oksad kukkuda puust mitme meetri kaugusele. Murdunud oksad võivad jääda rippesse alumiste okste peale. Need on ohtlikud ja tuleb koheselt likvideerida. Tormituuled murravad oksi ja võivad murda ka tüve.
KOSTJATE VASTUVÄITED HAGILE
7.Kostjad hagi ei tunnista ja vaidlevad sellele täies ulatuses vastu. Hagiavalduses esitatud käsitlused on otsitud ning vastuolulised. Kui suurema ohu allika käsitluses leidis hageja, et kostjad ei saanudki kahju ära hoida, siis VÕS § 1043 alusel alternatiivnõuet põhjendades on hageja seisukohal, et kahju on tekkinud kostjate tegevusetuse tõttu. Arusaamatuks jääb, millist tegevusetust kostjatele ette heidetakse, kuivõrd hageja on ise kinnitanud, et kahju tekitanud puu oli terve ega vajanud asjatundja hinnangul hooldamist ega eemaldamist.
8.Varaomanik saab ja peab kasutama teatud ettevaatusabinõusid oma vara kaitseks. Arusaadavalt ei ole mõistlik sõidukit parkida talvisel ja/või tuulisel ajal puude alla. Hageja esitatud materjalidest nähtub, et sõiduk oli kaetud presentkattega – mis viitab asjaolule, et sõiduk oli pargitud oma asukohta pikemaks ajaks, näiteks talve perioodiks. Elujõuliste puude okste murdumine ei ole kinnistu omaniku kontrolli all ega koosmõjus loodusjõududega täielikult ärahoitav ühegi ettevaatusabinõuga. Sõiduki omanikul on võimalik valida sõiduki hoiustamiseks koht, millega vähendada võimalikke kahjulikke tagajärgi. Hagejale nõude loovutanud isik, parkides pikemaks ajaks (konserveerides sõiduki presendiga) sõiduki puude kõrval asetsevale kinnistute piirile, pidi arvestama asjaoluga, et puudelt langev lumi, samuti lumi raskuse tõttu murduvad oksad võivad kukkuda ning kahjustada tema vara. Maanteeameti aerofotodelt nähtub, 2(7)
et hageja kinnistul oli kõrvalhoone juures selgelt eristatav ala, kuhu sõidukeid parkida. Kahjustatud sõidukile valiti parkimiseks ala, mis paikneb eluhoone lääne poolses Xxxx kinnistuga piirneval küljel, kus on kostjate puud. Nii on sõiduk pargitud kas tahtlikult või vähemalt hooletusest alale, kus on võimaliku kahju tekkimine ebasoodsate ilmastikutingimuste korral kõige tõenäolisem.
9.Hagiavalduses ei ole ühtegi väidet ega tõendit, millest saaks tuletada, et kostjad oleksid jätnud täitmata hoolsuskohustuse või oleks rikkunud mingit hoolsusnormi. Kostjad on täitnud käibekohustust. Kostjate kinnistul asuvaid puid on regulaarselt kontrollitud ja hooldatud vastavalt arboristi juhistele. Arborist teostas kontrolli 26.04.2023, hinnates ka osa, mis piirnes hageja kinnistuga. Arboristi kinnituse kohaselt on ta teostanud ohtu kujutavatele puudele raie 04.05.2023. Tegemist on kinnistutega, mis asuvad Lahemaa rahvuspargi Lahemaa piiranguvööndis. Lahemaa rahvuspark kuulub Natura 2000 võrgustikku kuuluvate Lahemaa loodusala ja Lahemaa linnuala koosseisu. Keskkonnaameti selgituste kohaselt oleks raie Xxxx kinnistu eraldisel 7 vastuolus loodusobjekti kaitse alla võtmise eesmärgiga ja kavandatava kaitsekorraga ning võib mõjutada loodusobjekti seisundit. Puude eelmaldamine võib kahjustada metsaelupaika määral, et see pärast raiet ei vasta enam metsaelupaiga tunnustele. Keskkonnaameti poolt 22.05.2023 läbi viidud paikvaatluse käigus selgus, et kostjad on täitnud oma hoolsuskohustust - kõige ohtlikumad puud Xxxx ja Xxxx kinnistute piirilt on eemaldatud. Keskkonnaamet rõhutas, et praegu piirialal kasvavad puud on elujõulised ning puude ennetav eemaldamine nende võimaliku tulevase ohtlikuks muutumise tõttu ei ole metsaelupaigas aktsepteeritav.
10.Kostjad on täitnud hoolsuskohustust vajalikul määral ega vastuta hagejale väidetavalt tekitatud kahju eest. Olukorras, kui kostjad oleksid asunud vastavalt hageja nõudele teostama poolte piiril asuvate elujõuliste puude raiet, siis oleks hagejad rikkunud metsaseaduse nõudeid ning keskkonnaameti juhiseid, mis ei oleks kooskõlas kinnistuomanikult oodatava hoolsusega.
11.Kostjad ei nõustu ka hageja alternatiivnõudega riskivastutuse ehk VÕS § 1056 alusel. Ei ole mingit alust lugeda tavalist elujõulist puud suurema ohu allikaks VÕS §§-de 1056 järgi, sest sellise ohu realiseerumine ja kahju tekkimine on ärahoitav asjatundjalt oodatava hoolsuse rakendamisel. Hageja käsitlus puudest kui suurema ohu allikast ja viited Viru Maakohtu 05.06.2014 lahendile nr 2-13-35166 on asjakohatud. Kahjujuhtumit ei põhjustanud puu kui elav organism ja sellele iseloomulik oht vaid loodusjõud ning kahju kandnud isiku hooletus parkimiskoha valikul. Kuigi hageja on asunud seisukohale, et puudub vaidlus, et siinsel juhul on auto saanud kahjustada kostjate kinnistult langenud oksa tõttu, on siiski tegemist tõendamata väitega. Samuti ei nähtu esitatud arvest teostatud tööde seos kõnealuse sõiduki või sellele väidetavalt kostjate süül tekkinud kahjuga.
12.Kostjad leiavad täiendavalt, et tegemist on vääramatu jõuga. Vääramatu jõu hindamisel ei ole määravaks asjaolu, kas mänd on rabe puu või mitte – seda põhjusel, et kostjatel puudub võimalus mõjutada puu omadusi. Vääramatu jõu kõrval on asjakohane hinnata kas kostjad on käitunud hoolsalt ja rakendanud kõiki abinõusid, millega on võimalik puudest tuleneva ohu realiseerumise tõenäosus viia miinimumi. Kostjad on seda kohustust täitnud. Ei ole mõeldav, et kostjate käibekohustus hõlmab looduskaitse alal kõigi piiri äärsete elujõuliste puude eemaldamist (s.o raadamist). Samuti on otsitud ja eluliselt võõrad väited, et elumajade juures olevad puud tuleks kahjude minimeerimiseks kõrvaldada. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et puud on vanemad kui hageja poolt rajatud eluhoone või autoparkla. Siinkohal lasub siiski hagejal kohustus planeerida oma elukeskkonda võttes arvesse väljakujunenud loodust – mitte vastupidi.
3(7)
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
13.Kohus jätab hagi rahuldamata.
14.Kohus määras 07.05.2024 määrusega lahendada käesolev tsiviilasi kirjalikus lihtmenetluses. Kohus menetleb lihtmenetluses hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole (TsMS § 405 lg 1). Kohus võib lihtmenetluses hagi menetlemisel muu hulgas kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all; kalduda kõrvale menetlusdokumentide kättetoimetamise ja menetlusosaliste esitatavate dokumentide vorminõuete kohta seaduses sätestatust, välja arvatud hagi kostjale kättetoimetamisel (TsMS § 405 lg 1 p 5 ja 6). Riigikohus on selgitanud, et maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo nr 3-2-1-23-16, p 16). Kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega (TsMS § 444 lg 2).
15.Hageja leiab, et kostjad on tekitanud hagejale kahju tulenevalt sellest, et 13.12.2023 kukkus kostjatele kuuluvalt Xxxx kinnistult männipuu oks hagejale kuuluvale Xxxx kinnistule pargitud sõidukile.
16.Asja lahendamiseks tuleb kohtul esmalt kvalifitseerida hageja nõue. Hageja esitas kostjate vastu kahju hüvitamise nõude riskivastutuse sätete VÕS § 1056 alusel ja ka delikti üldkoosseisu VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et puu ei saa olla suurema ohu allikas. Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud, et asjaolu, et puu on elav organism ja seda võivad mõjutada loodusjõud ja muud tegurid, mille olemasolu või mõju puule ei ole võimalik objektiivselt määratleda, ei võimalda käsitleda puud suurema ohu allikana VÕS § 1056 lg 1 mõttes (vt TlnRnKo 2-08-68635).
17.Kohus leidis 05.12.2024 toimunud kohtuistungil, et hageja nõue kostjate vastu tuleb lahendada õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise regulatsiooni järgi. Kohus jääb selle juurde ning hageja esitatud asjaoludest lähtuvalt kohus kvalifitseerib hageja nõude VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel. Õigusvastaselt teisele isikule kahju tekitanud isik peab hüvitama tekitatud kahju, kui ta on süüdi või vastutab kahju tekitamise eest (VÕS § 1043). Kahju tekitamine on õigusvastane, kui kahju tekitati omandi või selle sarnase õiguse või valduse rikkumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 5). Seega peab hageja tõendama kostjate teo, hagejale tekkinud kahju, põhjusliku seose kahju ja teo vahel ning teo õigusvastasuse ehk kahjustatud eseme omandi. Süü olemasolu eeldatakse. Kui hageja on tõendanud, et kostjad põhjustasid õigusvastaselt hagejale kahju, vabanevad kostjad vastutusest, kui nad tõendavad mõne õigusvastasust välistava asjaolu esinemise või süü puudumise (VÕS § 1050 lg 1). Süül põhineval deliktilise vastutuse aluseks on kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille elementideks on objektiivne teokoosseis, õigusvastasus ja süü. Käesoleval juhul on objektiivse teokooseisu elemendiks tegevusetus, mis võib kvalifitseeruda käibekohustuse rikkumiseks.
18.Kohus leiab, et kõiki tõendeid kogumis hinnates on tõendatud, et J. V.ile kuuluv auto sai kahjustada kostjate kinnisasjal kasvavalt männipuult langenud oksa tõttu. Nimetatud on tõendatud hageja poolt kohtule esitatud fotodega. Samuti ei ole kostja nimetatut ümber lükanud. Kostja on menetluses üksnes maininud, et tegemist on tõendamata väitega. Kostja ei ole vaidlustanud hageja väidet, et auto sai kahjustada hageja kinnistul. Vaidlus ka puudub selles, et auto oli pargitud hageja kinnistul kostjatele kuuluva kinnistu äärde. Seega on kõiki tõendeid kogumis hinnates tõendatud, et autot kahjustanud männipuu oks kukkus kõnealusele autole kostjatele 4(7)
kuuluval kinnisasjal kasvavalt männilt. Kohtule koos hagiavaldusega esitatud tõenditega on tõendatud, et kahjustada saanud auto omanik on J. V.. J. V. loovutas nõude kostjate vastu hagejale (dtl 34-37).
19.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjad on täitnud oma käibekohustust nõuetekohaselt. Samuti on vaidlus selles, kas kahjujuhtum tekkis vääramatu jõu tõttu. Vaidlus puudub, et elujõulise männipuu okste murdumise põhjus oli lumemurd, mille tingis 2023/2024 aasta talvel esinenud rohke sulalume sadu, mis kuhjus puude okstele.
20.Kostjad on seisukohal, et nad on käitunud hoolsalt ja rakendanud kõiki abinõusid millega on puudest tuleneva ohu realiseerimise tõenäosus viidud miinimumini. Selleks on kostjad hinnanud metsa seisundit, kaasanud spetsialisti ja tellinud spetsialisti juhistel metsa hooldustööde (raiete teostamise.
21.Riigikohus on selgitanud, et kõige üldisemalt tähendab käibekohustus ohu loonud või ohtlikku olukorda kontrolliva isiku hoolsuskohustust, s.o kohustust võtta kasutusele kõik mõistlikult vajalikud ja sobilikud abinõud, et kaitsta teisi isikuid ja nende õiguslikult kaitstud hüvesid ohu realiseerumise eest. Käibekohustuse täpse sisu ja ulatuse üle saab otsustada, lähtudes üldisest käitumisstandardist realiseerunud ohu olukorras, st milliseid abinõusid oleks kahju tekitaja pidanud mõistlikult ohu realiseerumise ärahoidmiseks kasutama. Sõltumata üksikjuhtumi spetsiifikast, on ohtude realiseerumise vältimise püüdluste osas iga kord tähtsus ähvardava kahju raskusastmel, kahju tekkimise tõenäosusel ning kulutuste ja vaeva suurusel, mis on vajalikud ohu vältimiseks või kõrvaldamiseks. Nimetatud parameetrite omavahelist suhet saab määrata selliselt, et mida raskem on ähvardav kahju, mida suurem on kahju tekkimise tõenäosus ning mida väiksem on kulu ja vaev kahju vältimiseks, seda suurem on tõenäosus, et eksisteerib käibekohustus. Asja lahendamisel ei ole oluline, kas vaidlusalune puu oli ohtlik, vaid see, kas käibekohustust järgides pidi kostja avastama, et puu on ohtlik (vt RKTKo 2-18-8345, p 12 ja p 12.2).
22.Hageja ei ole tõendanud, et kostjad oleksid jätnud järgimata hoolsuskohustuse või rikkunud hoolsusnormi. Kohus on kõiki tõendeid kogumis hinnates seisukohal, et kostjad on käibekohustuse täitnud. Kostjate kinnistul asuvaid puid on regulaarselt kontrollitud ja hooldatud vastavalt arboristi juhistele (dtl 64-75). Kostjad on tõendanud, et pöördusid pärast 11.09.2024 kohtuistungit seonduvalt kohtu küsimusetega arborist M. M. poole. L OÜ arborist M. M. on 29.09.2024 allkirjastatud hinnangus selgitanud kuidas toimus 26.04.2023 Xxxx kinnistul ja Xxxx kinnistu ja Xxxx kinnistu piiril puude hindamine ja millised puid otsustati raiuda (dtl 140142). Arboristi selgituste kohaselt pöörati 26.04.2023 kinnistul läbiviidud hindamisel tähelepanu puude juurekaelale ja tüvele, et tuvastada kas on seente viljakehi ning tuvastati selliselt nõrgestatud (mädanikuga) puud, mis võivad tuule korral olla kergemini murduvad. Samuti määrati kõik kuivanud puud raiesse nende nõrgema seisukindluse tõttu. Lisaks järgis arborist ka puude võra kuju ning okste asetsust võttes arvesse võra liigset kalduvus ühele küljele, liiga pikad oksad, okste halb kinnitus ja vigased oksad. Arboristi hinnangu kohaselt vaadeldi 26.04.2023 ka pildil 2 (foto, mille esitas hageja 11.09.2024 kohtuistungil kostjale ja millel markeeris kohtuistungil kostja esindaja vaidlusaluse puu asukoha hageja juhistele) olevat puud. Arborist ei tuvastatud 26.04.2023 teostatud tööde ja vaatluse käigus pildi 2 näidatud puust tulenevat ohtu. Kõik raied, mis olid vajalikud teostati 04.05.2023 (dtl 140-142).
23.Metsandusnõustaja J. V. (kutsetunnistus nr xxxx) hinnangust nähtuvalt on vaidlusaluse puu elusvõra ~22% männi kõrgusest, oksad ei ulatu üle Xxxx kinnistu piiri. Puu asub ~2,5 meetri kaugusel Xxxx kinnistu piiritarast. 12.01.2024 esitatud pildil on näha kaks oksa. Mõlemad on elusvõrast pärinevad, sellele viitab rohelise okastiku olemasolu. Ka kahju hüvitamise nõudele lisatud männipuu võra fotol jäädvustatud oksa murdejälg on tekkinud toore oksa murdumisest. Kõik männid (kuni 6 meetri ulatuses Xxxx kinnistu piirist) olid elusvõraga, mis ei ulatunud Xxxx kinnistu õuemaa piiritarani. Visuaalsel vaatlusel ei olnud puudel tuvastavaid okste murdejälgi ja 5(7)
kahjustusi. Tüvedel leidus lühemaid kuivanud oksatüükaid. Puud ei ohusta praeguses seisukorras Xxxx naaberkinnistut (dtl 144-163). Metsanõustaja on mh soovitanud jälgida puude tervislikku seisukorda kinnistute piirialal jälgida (~iga 3 aasta järel või piirkonnas üldiste metsakahjustuste ilmnemisel). L OÜ arborist M. M. on teatanud, et 2023. aasta maikuu alguses on kõrvaldatud piirilähedased puud, mis Xxxx kinnistule suuremat ohtu kujutasid. Visuaalne vaatlus kinnitas raie toimumist. Kohtule esitatud arborist M. M. 21.05.2024 hinnangu kohaselt teostas arborist Xxxx kinnistul 26.04.2023 kontrolli, hinnates ka osa, mis piirnes hageja kinnistuga. Arboristi kinnituse kohaselt on ta teostanud ohtu kujutavatele puudele raie 04.05.2023 (dtl 72). Samuti ei nähtu hageja poolt kohtule esitatud videoklippidelt, et kostjate kinnisasjal kasvavate puude võrad ulatuksid üle hageja kinnisasja.
24.Keskkonnaameti 26.05.2023 kirja kohaselt on tegemist kinnistutega, mis asuvad Lahemaa rahvuspargi Lahemaa piiranguvööndis. Lahemaa rahvuspark kuulub Natura 2000 võrgustikku kuuluvate Lahemaa loodusala ja Lahemaa linnuala koosseisu. Xxxx kinnistu eraldisel 7 toimuv raie oleks vastuolus loodusobjekti kaitse alla võtmise eesmärgiga ja kavandatava kaitsekorraga ning võib mõjutada loodusobjekti seisundit. Puude eelmaldamine võib kahjustada metsaelupaika määral, et see pärast raiet ei vasta enam metsaelupaiga tunnustele. Keskkonnaameti poolt 22.05.2023 läbi viidud paikvaatluse käigus selgus, et kostjad on täitnud oma hoolsuskohustust kõige ohtlikumad puud Xxxx ja Xxxx (katastritunnus xxxx) kinnistute piirilt on eemaldatud. Praegu piirialal kasvavad puud on elujõulised ning puude ennetav eemaldamine nende võimaliku tulevase ohtlikuks muutumise tõttu ei ole metsaelupaigas aktsepteeritav (dtl 74-75).
25.Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et kostjad on täitnud hoolsuskohustust vajalikul määral ega vastuta hagejale tekitatud kahju eest. Kostjad on tõendanud, et kostjad on käitunud hoolsalt ja rakendanud kõiki abinõusid millega on puudest tuleneva ohu realiseerumise tõenäosus viidud miinimumi. Selleks on kostjad hinnanud metsa seisundit, kaasanud spetsialisti ja tema juhistel tellinud ka metsa hooldustööde (raiete) teostamise. Kohus on seisukohal, et kostjatele ei ole etteheidetav käibekohustuse rikkumine. Kostjad on käitunud hoolsalt ning taganud selle, et piirialal ei oleks hageja kinnisasja ohustavaid puid. Kostjate käibekohustus ei saa hõlmata looduskaitse alal kõigi piiriäärsete elujõuliste puude eemaldamist. Kostjad on tõendanud, et vaidlusalune puu oli ohutu ja kontrollitud ning kostjad tegid endast kõik kahju ärahoidmiseks. 2023. aasta maikuu alguses on kõrvaldatud piirilähedased puud, mis hageja kinnistule suuremat ohtu kujutasid. Kostjad ei saa asuda looduskaitsealal vastavalt hageja nõudele teostama poolte piiril asuvate elujõuliste puude raiet.
26.Kostjad ei ole jätnud enda käibekohustust nõuetekohaselt täitmata. Kostjad on võtnud kasutusele kõik mõistlikult vajalikud ja sobilikud abinõud, et kaitsta hageja õiguslikult kaitstud hüvesid ohu realiseerumise eest. Kostjad ei saanud käibekohustust järgides avastada, et puu on ohtlik. Seetõttu ei esine kostjatele etteheidetavat tegu.
27.Kohus nõustub kostjate seisukohaga, et ilmastikuolude tõttu ei ole võimalik selliseid kahjustusi ette näha, prognoosida ega ära hoida. Hagejal tuli arvestada asjaoluga, et parkides sõiduki talvisel ajal puude lähedusse, tuli hagejal arvestada sellega, et ka puu elusvõrast võib pargitud sõidukitele langeda ilmastikust tingitud tegurite tõttu (lumi, tuul) oksi. Kostjad on tõendanud asjaolu, et 13.12.2023 valitsenud ilmastikuolude (lumesaju ja -raskuse tõttu) tõttu puudus kostjatel võimalus ära hoida elujõuliste puude või elujõuliste puude okste murdumist. Nimetatu on tõendatud Päästeameti ööpäeva operatiivinfoga, mille kohaselt käisid 12-13.12.2023 päästjad Harjumaal lumeraskusest teele ja elektriliinidele langenud puid eemaldamas 20 korral. Enamik väljakutsetest viis päästjaid puid saagima Kuusalu valda (dtl 164). Elektrilevi 13.12.2023 avaldatud pressiteate kohaselt teavitati avalikkust asjaolust, et „jätkuv tugev lumesadu on põhjustanud ulatuslikud ja korduvad elektrikatkestused mitmel pool Mandri-Eestis“ (dtl 165166). BNS 13.12.2023 uudise kohaselt põhjustas viimaste päevadel sadanud raske lumi elektrikatkestusi (dtl 167-168). 6(7)
Metsandusnõustaja J. V. kirjaliku hinnangu ja L OÜ arborist M. M. kirjalik hinnangu kohaselt 13.12.2023 valitsenud ekstreemsete ilmastikuolude (erakordselt rohke sulalume sadu, mis kuhjus puude okstele) tõttu puudus kostjatel võimalus ära hoida elujõuliste puude või elujõuliste puude okste murdumist (dtl 140-163). Asjaolu, kas mänd on rabe puu või mitte, ei oma kohtu hinnangul tähtsust.
28.Hageja väitis 11.09.2024 toimunud korraldaval kohtuistungil, et tal puudus sõiduki asukoha muutmiseks võimalus, kuna ta viibis välismaal. Kui ta tagasi tuli, oli lumi juba nii paks, et seda ei olnud võimalik kuhugi lükata. Auto oligi parkimisalal, parkimisala on aia ääres ja see ei ole puude all. Hageja ei ole puude alla parkinud (dtl 128). 05.12.2024 toimunud kohtuistungil väitis hageja, et maja asukoht on aastast 1912 ja hooviala on olnud täpselt sama. Autosid hakati parkima sinna alates 2014 aastast. Parkimisala ei ole võimalik teha teise kohta, kuna hagejal on kuus koera kes jooksevad hoovialal (dtl 199). Hageja või sõiduki omanik pidanuks omalt poolt mõistliku hoolsust rakendades valima sõiduki parkimiseks sobivama parkimiskoha. Hageja kohtuistungitel antud ütlusi analüüsides on kohtul veendumus, et nimetatud auto oli siiski pargitud pikemaajaliseks hoiustamiseks ning lumega nimetatud autot ei kasutatud. Vastasel korral ei oleks hageja väitnud, et lume tõttu ei saanud enam autot kuhugi teise kohta lükata.
29.Eeltoodust tulenevalt ei leidnud tõendamist kostjate poolt delikti toimepanemine hageja suhtes. Kuna käesolevas vaidluses ei tuvastanud kohus, et kostjad põhjustasid oma õigusvastase tegevusega hagejale kahju, ei tule edasi analüüsida kostja süü ega kahju suuruse küsimust. Kokkuvõttes leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
30.Kohtuotsuses käsitlemata poolte väited ja tõendid lõpplahenduse osas tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid ei käsitlenud.
MENETLUSKULUD
31.Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kohus tegi otsuse hageja kahjuks. Seega tuleb jätta menetluskulud hageja kanda.
32.Kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras (TsMS § 174 lg 4).
33.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.