Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

1(7)

Hagi asjaolud 1.Hagiavalduse kohaselt on kostjad XXX kinnistu (XXX, registriosa nr XXXXXXX) kaasomanikud. Hageja on YYY kinnistu omanik. 13.12.2023 kukkus XXX kinnistult männipuu oks YYY kinnistule (XXX-i, Harjumaa) pargitud sõidukile Ford Probe, reg nr XXXXX. Sõiduk sai juhtumi tagajärjel olulisi kahjustusi. Kahju saanud auto omanik on W. W loovutas nõude kostjate vastu hagejale. Hageja pöördus sama päeva (13.12.2023) õhtul kostja 1 poole ning teavitas juhtunust. 12.01.2024 esitas hageja kostjale 1 nõudekirja. 12.02.2024 vastuskirjas kostja nõudega ei nõustunud. Kostja esitas vastusena arboristi kinnituse, et 2023. aasta kevadel käidi XXX kinnistul ohtlikke puid langetamas. 28.03.2024 kirjaga andis hageja veel täiendava tähtaja kahju hüvitamiseks. Sama tegi hageja esindaja 05.04.2024. Vaatamata eelnevale kostjad kahju hüvitanud ei ole. Kahju on tekkinud kostjate tegevusetuse tõttu, mis väljendus selles, et kostjad ei kõrvaldanud nende kinnistul kasvavast puust tulenevat ohtu. Hageja hinnangul tulenes kostjate kohustus hooldada nende omandis olevat maatükki ja sellel kasvavaid puid üldisest käibekohustusest. Mõistlik omanik, kelle kinnisasjal asuvad puud teise isiku kinnisasja ja vara vahetus läheduses, peaks hoolitsema selle eest, et tema kinnisasi oleks korras, ja jälgima kinnisasja ja sellel kasvavate puude seisukorda. Käibekohustuse täitmiseks, mis kaitseks võimaliku kahju tekkimisest, saab pidada puude hooldamist/eemaldamist selliselt, et oleks välistatud kahju tekkimine. Kostjad, jättes neilt mõistlikult eeldatavad toimingud tegemata, olid vähemalt hooletud VÕS § 104 lg 3 järgi. Kahju saanud auto omanik on W. Kahjustuste parandamine läks maksma 1160 eurot, mille W ka tasus. W loovutas nõude kostjate vastu hagejale. Hageja on esitanud kostjate vastu nõude riskivastutuse sätete VÕS § 1056 alusel ja ka delikti üldkoosseisu VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel. Hageja palub kohtule esitatud hagiavalduses mõista kostjatelt hageja kasuks välja tekitatud kahju 1160 eurot ja mõista kostjatelt nimetatud summalt hageja kasuks välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis alates hagi esitamisest kuni summa täieliku tasumiseni ning jätta kõik menetluskulud kostjate kanda ning määrata kindlaks ja mõista kostjatelt hageja kasuks välja menetluskulud. Hageja on täiendavalt esile toonud, et harilik mänd on valgusnõudlik puuliik ja seetõttu kasvatab võra valguse poole. Antud juhul kasvavad oksad hageja kinnistu poole. Seega on puu raskus hageja kinnistu ja ka elumaja poole. Männi oksad on rabedad ja seetõttu murduvad lume koormuse all. Lumerohkel talvel murduvad lume raskuse all sageli suurte puude oksad ja väikeste puude ladvad. Puu murdunud ülemised oksad libisevad alumiste okste pealt puu tüvest eemale, seega võivad oksad kukkuda puust mitme meetri kaugusele. Murdunud oksad võivad jääda rippesse alumiste okste peale. Need on ohtlikud ja tuleb koheselt likvideerida. Tormituuled murravad oksi ja võivad murda ka tüve. Kostjate vastuväited 2.Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

2(7)

Hagiavalduses esitatud käsitlused on otsitud ning vastuolulised. Kui suurema ohu allika käsitluses leidis hageja, et kostjad ei saanudki kahju ära hoida, siis VÕS § 1043 alusel alternatiivnõuet põhjendades on hageja seisukohal, et kahju on tekkinud kostjate tegevusetuse tõttu. Arusaamatuks jääb, millist tegevusetust kostjatele ette heidetakse, kuivõrd hageja on ise kinnitanud, et kahju tekitanud puu oli terve ega vajanud asjatundja hinnangul hooldamist ega eemaldamist. Varaomanik saab ja peab kasutama teatud ettevaatusabinõusid oma vara kaitseks. Arusaadavalt ei ole mõistlik sõidukit parkida talvisel ja/või tuulisel ajal puude alla. Hageja esitatud materjalidest nähtub, et sõiduk oli kaetud presentkattega – mis viitab asjaolule, et sõiduk oli pargitud oma asukohta pikemaks ajaks, näiteks talveperioodiks. Elujõuliste puude okste murdumine ei ole kinnistu omaniku kontrolli all ega koosmõjus loodusjõududega täielikult ärahoitav ühegi ettevaatusabinõuga. Sõiduki omanikul on võimalik valida sõiduki hoiustamiseks koht, millega vähendada võimalikke kahjulikke tagajärgi. Hagejale nõude loovutanud isik, parkides pikemaks ajaks (konserveerides sõiduki presendiga) sõiduki puude kõrval asetsevale kinnistute piirile, pidi arvestama asjaoluga, et puudelt langev lumi, samuti lume raskuse tõttu murduvad oksad võivad kukkuda ning kahjustada tema vara. Maanteeameti aerofotodelt nähtub, et hageja kinnistul oli kõrvalhoone juures selgelt eristatav ala, kuhu sõidukeid parkida. Kahjustatud sõidukile valiti parkimiseks ala, mis paikneb eluhoone läänepoolses XXX kinnistuga piirneval küljel, kus on kostjate puud. Nii on sõiduk pargitud kas tahtlikult või vähemalt hooletusest alale, kus on võimaliku kahju tekkimine ebasoodsate ilmastikutingimuste korral kõige tõenäolisem. Hagiavalduses ei ole ühtegi väidet ega tõendit, millest saaks tuletada, et kostjad oleksid jätnud täitmata hoolsuskohustuse või oleks rikkunud mingit hoolsusnormi. Kostjad on täitnud käibekohustust. Kostjate kinnistul asuvaid puid on regulaarselt kontrollitud ja hooldatud vastavalt arboristi juhistele. Arborist teostas kontrolli 26.04.2023, hinnates ka osa, mis piirnes hageja kinnistuga. Arboristi kinnituse kohaselt on ta teostanud ohtu kujutavatele puudele raie 04.05.2023. Tegemist on kinnistutega, mis asuvad Lahemaa rahvuspargi Lahemaa piiranguvööndis. Lahemaa rahvuspark kuulub Natura 2000 võrgustikku kuuluvate Lahemaa loodusala ja Lahemaa linnuala koosseisu. Keskkonnaameti selgituste kohaselt oleks raie XXX kinnistu eraldisel 7 vastuolus loodusobjekti kaitse alla võtmise eesmärgiga ja kavandatava kaitsekorraga ning võib mõjutada loodusobjekti seisundit. Puude eelmaldamine võib kahjustada metsaelupaika määral, et see pärast raiet ei vasta enam metsaelupaiga tunnustele. Keskkonnaameti poolt 22.05.2023 läbi viidud paikvaatluse käigus selgus, et kostjad on täitnud oma hoolsuskohustust - kõige ohtlikumad puud XXX ja YYY kinnistute piirilt on eemaldatud. Keskkonnaamet rõhutas, et praegu piirialal kasvavad puud on elujõulised ning puude ennetav eemaldamine nende võimaliku tulevase ohtlikuks muutumise tõttu ei ole metsaelupaigas aktsepteeritav. Kostjad on täitnud hoolsuskohustust vajalikul määral ega vastuta hagejale väidetavalt tekitatud kahju eest. Olukorras, kui kostjad oleksid asunud vastavalt hageja nõudele teostama poolte piiril asuvate elujõuliste puude raiet, oleksid kostjad rikkunud metsaseaduse nõudeid ning keskkonnaameti juhiseid, mis ei oleks kooskõlas kinnistuomanikult oodatava hoolsusega. Kostjad ei nõustu ka hageja alternatiivnõudega riskivastutuse ehk VÕS § 1056 alusel. Ei ole mingit alust lugeda tavalist elujõulist puud suurema ohu allikaks VÕS § 1056 järgi, sest sellise ohu realiseerumine ja kahju tekkimine on ärahoitav asjatundjalt oodatava hoolsuse rakendamisel. Hageja käsitlus puudest kui suurema ohu allikast ja viited Viru Maakohtu 05.06.2014 lahendile nr 2-13-35166 on asjakohatud. Kahjujuhtumit ei põhjustanud puu kui

3(7)

elav organism ja sellele iseloomulik oht, vaid loodusjõud ning kahju kandnud isiku hooletus parkimiskoha valikul. Kuigi hageja on asunud seisukohale, et puudub vaidlus, et siinsel juhul on auto saanud kahjustada kostjate kinnistult langenud oksa tõttu, on siiski tegemist tõendamata väitega. Samuti ei nähtu esitatud arvest teostatud tööde seos kõnealuse sõiduki või sellele väidetavalt kostjate süül tekkinud kahjuga. Kostjad leiavad täiendavalt, et tegemist on vääramatu jõuga. Vääramatu jõu hindamisel ei ole määravaks asjaolu, kas mänd on rabe puu või mitte – seda põhjusel, et kostjatel puudub võimalus mõjutada puu omadusi. Vääramatu jõu kõrval on asjakohane hinnata, kas kostjad on käitunud hoolsalt ja rakendanud kõiki abinõusid, millega on võimalik puudest tuleneva ohu realiseerumise tõenäosus viia miinimumi. Kostjad on seda kohustust täitnud. Ei ole mõeldav, et kostjate käibekohustus hõlmab looduskaitse alal kõigi piiriäärsete elujõuliste puude eemaldamist (s.o raadamist). Samuti on otsitud ja eluliselt võõrad väited, et elumajade juures olevad puud tuleks kahjude minimeerimiseks kõrvaldada. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et puud on vanemad kui hageja poolt rajatud eluhoone või autoparkla. Siinkohal lasub siiski hagejal kohustus planeerida oma elukeskkonda võttes arvesse väljakujunenud loodust – mitte vastupidi. Maakohtu otsus 3.Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda. Maakohus leidis, et hageja nõue kostjate vastu tuleb lahendada õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise regulatsiooni järgi. Otsuse põhjenduste kohaselt leiab kohus, et kõiki tõendeid kogumis hinnates on tõendatud, et Wle kuuluv auto sai kahjustada kostjate kinnisasjal kasvavalt männipuult langenud oksa tõttu. Nimetatu on tõendatud hageja poolt kohtule esitatud fotodega. Samuti ei ole kostjad nimetatut ümber lükanud. Kostjad on menetluses üksnes maininud, et tegemist on tõendamata väitega. Kostjad ei ole vaidlustanud hageja väidet, et auto sai kahjustada hageja kinnistul. Vaidlus puudub ka selles, et auto oli pargitud hageja kinnistul kostjatele kuuluva kinnistu äärde. Seega on kõiki tõendeid kogumis hinnates tõendatud, et autot kahjustanud männipuu oks kukkus kõnealusele autole kostjatele kuuluval kinnisasjal kasvavalt männilt. Kohtule koos hagiavaldusega esitatud tõenditega on tõendatud, et kahjustada saanud auto omanik on W. W loovutas nõude kostjate vastu hagejale. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjad on täitnud oma käibekohustust nõuetekohaselt. Samuti on vaidlus selles, kas kahjujuhtum tekkis vääramatu jõu tõttu. Vaidlus puudub, et elujõulise männipuu okste murdumise põhjus oli lumemurd, mille tingis 2023/2024 aasta talvel esinenud rohke sulalume sadu, mis kuhjus puude okstele. Kostjad on seisukohal, et nad on käitunud hoolsalt ja rakendanud kõiki abinõusid, millega on puudest tuleneva ohu realiseerimise tõenäosus viidud miinimumini. Hageja ei ole kohtu arvates tõendanud, et kostjad oleksid jätnud järgimata hoolsuskohustuse või rikkunud hoolsusnormi. Kohus on kõiki tõendeid kogumis hinnates seisukohal, et kostjad on käibekohustuse täitnud. Kostjate kinnistul asuvaid puid on regulaarselt kontrollitud ja hooldatud vastavalt arboristi juhistele. Kostjad on tõendanud, et pöördusid pärast 11.09.2024 kohtuistungit seonduvalt kohtu küsimusetega arborist MM poole. Ladvast Kännuni OÜ arborist MM on 29.09.2024

4(7)

allkirjastatud hinnangus selgitanud, kuidas toimus 26.04.2023 XXX kinnistul ja XXX kinnistu ja YYY kinnistu piiril puude hindamine ja millised puid otsustati raiuda. Arboristi selgituste kohaselt pöörati 26.04.2023 kinnistul läbiviidud hindamisel tähelepanu puude juurekaelale ja tüvele, et tuvastada, kas on seente viljakehi ning tuvastati selliselt nõrgestatud (mädanikuga) puud, mis võivad tuule korral olla kergemini murduvad. Samuti määrati kõik kuivanud puud raiesse nende nõrgema seisukindluse tõttu. Lisaks järgis arborist ka puude võra kuju ning okste asetust, võttes arvesse võra liigset kalduvus ühele küljele, liiga pikki oksi, okste halba kinnitust ja vigaseid oksi. Kõik raied, mis olid vajalikud teostati 04.05.2023. Metsandusnõustaja JV (kutsetunnistus nr 167416) hinnangust nähtuvalt on vaidlusaluse puu elusvõra ~22% männi kõrgusest, oksad ei ulatu üle XXX kinnistu piiri. Puu asub ~2,5 meetri kaugusel YYY kinnistu piiritarast. 12.01.2024 esitatud pildil on näha kaks oksa. Mõlemad on elusvõrast pärinevad, sellele viitab rohelise okastiku olemasolu. Ka kahju hüvitamise nõudele lisatud männipuu võra fotol jäädvustatud oksa murdejälg on tekkinud toore oksa murdumisest. Kõik männid (kuni 6 meetri ulatuses YYY kinnistu piirist) olid elusvõraga, mis ei ulatunud YYY kinnistu õuemaa piiritarani. Visuaalsel vaatlusel ei olnud puudel tuvastavaid okste murdejälgi ja kahjustusi. Tüvedel leidus lühemaid kuivanud oksatüükaid. Puud ei ohusta praeguses seisukorras XXX naaberkinnistut. Keskkonnaameti 26.05.2023 kirja kohaselt on tegemist kinnistutega, mis asuvad Lahemaa rahvuspargi Lahemaa piiranguvööndis. Lahemaa rahvuspark kuulub Natura 2000 võrgustikku kuuluvate Lahemaa loodusala ja Lahemaa linnuala koosseisu. XXX kinnistu eraldisel 7 toimuv täiendav raie oleks vastuolus loodusobjekti kaitse alla võtmise eesmärgiga ja kavandatava kaitsekorraga ning võib mõjutada loodusobjekti seisundit. Puude eelmaldamine võib kahjustada metsaelupaika määral, et see pärast raiet ei vasta enam metsaelupaiga tunnustele. Keskkonnaameti poolt 22.05.2023 läbi viidud paikvaatluse käigus selgus, et kostjad on täitnud oma hoolsuskohustust - kõige ohtlikumad puud XXX ja YYY (katastritunnus XXX) kinnistute piirilt on eemaldatud. Praegu piirialal kasvavad puud on elujõulised ning puude ennetav eemaldamine nende võimaliku tulevase ohtlikuks muutumise tõttu ei ole metsaelupaigas aktsepteeritav. Maakohus leidis, et kostjad ei ole jätnud enda käibekohustust nõuetekohaselt täitmata. Kostjad on võtnud kasutusele kõik mõistlikult vajalikud ja sobilikud abinõud, et kaitsta hageja õiguslikult kaitstud hüvesid ohu realiseerumise eest. Kostjad ei saanud käibekohustust järgides avastada, et puu on ohtlik. Seetõttu ei esine kostjatele etteheidetavat tegu. Kohus nõustub kostjate seisukohaga, et ilmastikuolude tõttu ei ole võimalik selliseid kahjustusi ette näha, prognoosida ega ära hoida. Hagejal tuli arvestada asjaoluga, et parkides sõiduki talvisel ajal puude lähedusse, tuli hagejal arvestada sellega, et ka puu elusvõrast võib pargitud sõidukitele langeda ilmastikust tingitud tegurite tõttu (lumi, tuul) oksi. Kostjad on tõendanud asjaolu, et 13.12.2023 valitsenud ilmastikuolude (lumesaju ja -raskuse tõttu) tõttu puudus kostjatel võimalus ära hoida elujõuliste puude või elujõuliste puude okste murdumist. Nimetatu on tõendatud Päästeameti ööpäeva operatiivinfoga, mille kohaselt käisid 12.13.12.2023 päästjad Harjumaal lumeraskusest teele ja elektriliinidele langenud puid eemaldamas 20 korral. Enamik väljakutsetest viis päästjad puid saagima Kuusalu valda. Elektrilevi 13.12.2023 avaldatud pressiteate kohaselt teavitati avalikkust asjaolust, et „jätkuv tugev lumesadu on põhjustanud ulatuslikud ja korduvad elektrikatkestused mitmel pool Mandri-Eestis“. BNS 13.12.2023 uudise kohaselt põhjustas viimastel päevadel sadanud raske lumi elektrikatkestusi. Metsandusnõustaja JV kirjaliku hinnangu ja Ladvast Kännuni OÜ arborist MM kirjalik hinnangu kohaselt 13.12.2023 valitsenud ekstreemsete ilmastikuolude

5(7)

(erakordselt rohke sulalume sadu, mis kuhjus puude okstele) tõttu puudus kostjatel võimalus ära hoida elujõuliste puude või elujõuliste puude okste murdumist. Asjaolu, kas mänd on rabe puu või mitte, ei oma kohtu hinnangul tähtsust. Eeltoodust tulenevalt ei leidnud tõendamist kostjate poolt delikti toimepanemine hageja suhtes. Kuna käesolevas vaidluses ei tuvastanud kohus, et kostjad põhjustasid oma õigusvastase tegevusega hagejale kahju, ei tule edasi analüüsida kostja süü ega kahju suuruse küsimust. Kokkuvõttes leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus 4.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada, teha uus otsus, millega hagi rahuldada, menetluskulud jätta kostjate kanda. Määruse põhjendused 5.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 21 alusel menetlusse võtmata. Alates 01.01.2022 kehtiva TsMS § 405 lg 1 redaktsiooni kohaselt oli tegemist lihtmenetlusega. Apellatsioonkaebuses vaidlustas hageja (edaspidi ka apellant) maakohtu otsuse. Menetluskulusid maakohus rahaliselt kindlaks ei määranud. 6.TsMS § 637 lg 21 sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. 7.Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi või rikkunud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid, mis võis mõjutada asja lahendamise lõppotsust. Maakohus leidis õigesti, et hageja nõue kostjate vastu tuleb lahendada õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise üldkoosseisu puudutava regulatsiooni järgi. Maakohus leidis, et riskivastutuse sätteid käesolevas asjas kohaldada ei saa ja ringkonnakohus nõustub sellega. Ka Riigikohus on leidnud, et puult oksa langemise tõttu tekkinud kahjunõude edukust tuleb kontrollida delikti üldkoosseisu sätete järgi (RKTKO 2-18-8345). Maakohus tuvastas õigesti kostjate käibekohustuse sisu ning ka selle, et kostjad olid enne kahjujuhtumi toimumist oma käibekohustuse korrektselt täitnud. Kokkuvõtvalt tuleb asuda seisukohale, et maakohus on hagi põhjendatult jätnud rahuldamata. Asjaolu, et hageja maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna eelpooltoodust vastupidise väitmiseks alust. 8.Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Kui apellandil ei tekkinud apellatsioonkaebuse esitamisega kulusid, siis tal ka kulud puuduvad. Apellatsioonkaebust ei edastatud vastustajatele vastamiseks ning vastustajatel ei saanud apellatsioonimenetluses apellandilt väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida. Seega ringkonnakohus apellandilt vastustajate kasuks apellatsioonimenetluse kulusid välja ei mõista.

6(7)

/allkirjastatud digitaalselt/

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.