Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 30. aprilli 2014 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdimõistetu J.A, määruskaebus
RESOLUTSIOON
Tühistada Viru Maakohtu 30. aprilli 2014 määrus J.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta.
Käesoleva määruse jõustumisel vabastada J.A (isikukood XXX) Tallinna Linnakohtu 26.01.2005 kohtuotsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga üks aasta.
Määrata J.A katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
Kohustada J.A katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 toodud järgmisi kontrollnõudeid: 1)
elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil XXX;
2) ilmuma kriminaalhooldaja juurde registreerimisele kolme päeva jooksul alates vabastamise päevast; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
Eesti
territooriumilt
KarS § 75 lg 2 p-de 2, 4 ja 7 kohaselt määrata J.A-le katseajaks järgmised kohustused: 1)
mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume;
2) otsida endale töökoht ühe kuu jooksul pärast vangistusest vabanemist või võtta ennast töötukassas tööotsijana arvele; 3) mitte viibida avalikes paikades, mis on seotud alkoholi tarvitamisega ja mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega;
Kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi pöörab kohus KarS § 76 lg 5 kohaselt kriminaalhooldusametniku ettekande alusel karistuse kandmata jäänud osa täitmisele.
Rahuldada J.A määruskaebus.
Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja esimese astme kohtu määruse sisu
1.J.A on süüdi mõistetud Tallinna Linnakohtu 26.01.2005 otsusega KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi ning talle mõisteti karistuseks 3 aastat 4 kuud 1 päev vangistust. Karistuse kandmise algust loeti alates 26.10.2011 ja tema karistusaeg lõppeb 27.02.2015.
2.Viru Maakohtu 30.04.2014 määrusega jäeti J.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus leidis, et kinnipeetava ennetähtaegselt vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud järgmistel kaalutlustel. 2.1 J.A on kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Reaalset vangistust kannab ta esimest korda, kusjuures karistus mõisteti tagaseljaotsusega. Paludes menetlejalt luba lahkuda Eestist kolmeks kuuks seoses tööga Inglismaal, naasi s ta ja asus karistust kandma seitse aastat hiljem, püüdes enne veel vaidlustada kohtuotsust väitega, et ta ei olnud kohtuistungist teadlik. Kohtu hinnangul J.A taoline käitumine ja asjaolu, et ta kogu selle aja jooksul kas isiklikult või lähedaste kaudu ei leidnud võimalust teavitada menetlejat ilmumise takistustest, näitab tema suutmatust ühiskonnas kehtestatud normidest nõuetekohaselt kinni pidada ning talle pandud kohustusi järgida, mistõttu oleks kinnipeetava vabastamine enne tähtaega ennatlik. 2.2 Maakohus märkis, et enne vangistust elas J.A koos elukaaslasega Inglismaal ning kinnipeetava sõnul asub elukaaslane tema vabanemise järel elama Eestisse, kuigi elukaaslase elukohaks on käesoleval hetkel London. Kohtul ning ka prokuröril puudub tulenevalt J.A varasemast käitumisest veendumus, et kinnipeetav ei lahku Eesti Vabariigist elukaaslase juurde Inglismaale enne katseaja lõppu ning et ta suudab täita ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja nõudeid ja talle pandavaid kohustusi. 2.3 Samuti tuvastas kohus, et J.A puudub vabanedes töökoht. Kinnipeetava enda sõnul on tal töökoht olemas endise tööandja juures. Kohtu hinnangul puudub veendumus, et J.A reaalselt endise tööandja juures tööle asub, kuivõrd ta pole saanud käesoleval ajal avavangla osakonnas viibides tööd teha, sest on töövõimetu. Töövõimetuseks on määratud 50%, kuid kinnipeetav tegeleb hetkel tegeliku töövõimetusprotsendi määramisega, sest vanglas viibides on
tema tervislik seisund halvenenud. Kohtule tööandjalt garantiikirja esitatud ei ole. K -Raha andmetel on 25.02.2014 seisuga isikul tasumata võlanõudeid 1110,21 euro ulatuses. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
3.J.A taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist, tuginedes järgmistele argumentidele. 3.1 J.A kinnitab, et mõistab nüüd, kui vale oli tema poolt vanglakaristusest kõrvalehoidumine ja Inglismaale elama lahkumine. Ta peab aga oluliseks seda, et vahepealsete aastate jooksul ei pannud ta toime ühtegi kuritegu ega ka pisemat rikkumist. Samuti toob kinnipeetav positiivsena välja asjaolu, et vangistuses on ta käitunud eeskujulikult ning teeninud sellega välja enda avavanglasse paigutamise. 3.2 J.A selgitab võimaliku tööleasumisega seoses, et ta on võimeline töötama, kuid selle juures peab arvestama tema piiratud liikumisvõimet. Tema potentsiaalne tööandja on nõus teda vaatamata nimetatud piirangule tööle võtma. 3.3 Enda ennetähtaegset vabastamist palub kinnipeetav ka perekondlikest tingimustest tulenevalt. Tema isa elas üle raske rabanduse ja vajab tuge, mistõttu on emal tööl käimine piiratud. Tema vabanemisel saaksid nad isa järele vaadata kordamööda. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4.Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, maakohtu määruse ja esitatud määruskaebusega, leiab, et kohtumäärus tuleb tühistada ja esitatud määruskaebus rahuldada.
5.KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
6.Ringkonnakohus lähtub seisukohast, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, on karistuse tervikuna ärakandmine siiski reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Seega peavad ennetähtaegse vabastamise puhul esinema konkreetsed asjaolud, mis kogumis võimaldavad teha positiivse prognoosi kinnipeetava katseaja läbimise ja edaspidise seaduskuuleka käitumise osas. Ringkonnakohus leiab, et J.A puhul sellised asjaolud ka esinevad.
7.Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole maakohus määruse tegemisel võtnud piisavalt arvesse süüdimõistetu isikut, tema käitumist karistuse kandmise ajal ning elutingimusi ja võimalusi vabaduses. Selle asemel on kohus liigselt keskendunud J.A Eestist lahkumisele, s.o tema karistuse kandmisele asumisest kõrvale hoidumisele ja jätkuvale vastavale oletatavale tõenäosusele.
8.Kriminaalkolleegium toonitab, et süüdlase ennetähtaegse vangistusest vabastamise peamiseks eelduseks on tema edasine õiguskuulekas käitumine ja hoidumine uute kuritegude toimepanemisest. Sellise ohu tõenäosust maakohus tuvastanud ei ole. Ka ringkonnakohus leiab, et kinnipeetava puhul on alust arvata, et ta on nüüdseks teinud enda jaoks vajalikud järeldused ning on motiveeritud edasiseks õiguskuulekaks eluks. Seda tõendab esmalt asjaolu, et kriminaalasjas puudub teave, mis näitaks, et J.A oleks uusi kuritegusid toime pannud pärast 2003. aastat. 8.1 Kinnipeetavas toimunud positiivsetele muutustele viitab ka tema käitumine karistuse kandmise ajal. Viru Vanglast esitatud iseloomustusest nähtub, et J.A on vangistuse jooksul
käitunud seaduskuulekalt, tal puuduvad distsiplinaarkaristused, ta on edukalt sooritanud riigikeele A2 ja B1 taseme kursused ning osalenud sotsiaalprogrammis „Õige hetk.“ Oma kuuleka käitumisega on ta ära teeninud enda ümberpaigutamise avavanglasse. Tulenevalt vangistusseaduse § 20 lg-st 1 võimaldatakse avavanglas karistuse kandmist vaid nendele kinnipeetavatele, kelle suhtes on piisavalt alust oletada, et nad ei pane toime uusi õigusrikkumisi. Ringkonnakohus leiab, et süüdlase eeskujulik käitumine vangistuses on tema ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks ning see nõue on J.A puhul kahtlemata täidetud. Viru Vanglast väljastatud iseloomustuses märgitakse, et kinnipeetav on motiveeritud õiguskuulekalt elama, vangla hindab tema poolt uute kuritegude toimepanemise riski madalaks ja toetab isiku vabanemist. 8.2 Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei välista kinnipeetava vabastamist ka tema vabanemisjärgsed elamistingimused. J.A on olemas kindel elukoht isa juures ning mitmed lähedased isikud, kes teda koju ootavad ja on valmis pakkuma omapooset igakülgset toetust. Töökoht kinnipeetaval küll puudub, kuid apellatsioonikohus ei pea temal töö leidmist ja töötamist välistatuks, kuivõrd vanglakaristusele eelneval ajal ta töötas mitme aasta jooksul. Ka ise peab J.A tööle asumist vaatamata oma puudele reaalseks ja kinnitab vastavat motivatsiooni. Samuti tuleb märkida, et kuivõrd kinnipeetav asub elama oma perekonna juurde ja selle liikmed pakuvad talle materiaalset abi, siis ei ole eeldatav ka temal ületamatute majanduslike raskuste tekkimine. Mõningast sissetulekut pakub samuti töövõimetuspension, mida J.A saama hakkaks.
9.Maakohus ei ole kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist võimalikuks pidanud tuginedes peaasjalikult tema võimalikule Eestist lahkumisele. J.A ise on nii maakohtus toimunud istungil kui määruskaebuses sellist soovi eitanud. Ringkonnakohus leiab, et vastavat võimalust tuleb käesolevalt hinnata, kuivõrd KarS § 76 võimaldab süüdlase ennetähtaegset vabastamist üksnes tema obligatoorse allutamisega käitumiskontrollile. Kuigi oluliseks tuleb pidada kõiki isikule määratavaid kontrollnõudeid, on neist olulisimad kahtlemata kohustused elada kohtu poolt määratud alalises elukohas (KarS § 75 lg 1 p 1) ja ilmuda teatud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele (KarS § 75 lg 1 p 2). 9.1 Kriminaalkolleegium on seisukohal, et kuivõrd J.A on tagasi oodatud oma perekonna juurde, ta soovib toetada vanemaid ning tema pikaaegsest käitumisest nähtub soov elada edasiselt seaduskuulekalt, siis on alus uskuda, et kinnipeetav ei lahku Eestist, vaid on motiveeritud täitma ennetähtaegse vabastamisega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi.
10.Eelkirjeldatud põhjendustel on kriminaalkolleegium seisukohal, et J.A määruskaebus tuleb rahuldada, ta tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastada ja anda talle võimalus jätkata oma elu vabaduses. Olukorras, kus isik väljendab nii sõnades kui tegudes tõsist motivatsiooni muutumiseks, toob tema vabastamine kaasa suuremad positiivsed mõjutused kui karistuse kandmise jätkamine vanglas. J.A on ära teeninud võimaluse näidata, et ta on enda suhtumist õiguskorda muutnud ning on suuteline järgima kriminaalhoolduse nõudeid, täitma kohustusi ja vältima uue kuriteo toimepanemisest.
11.Kriminaalhooldusametniku ja Viru Vangla ettepanekutest lähtuvalt leiab ringkonnakohus, et lisaks KarS § 75 lg-s 1 loetletud kontrollnõuetele tuleb J.A-le KarS § 75 lg 2 p 2, 4 ja 7 alusel panna kohustused mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, otsida endale töökoht ühe kuu jooksul pärast vangistusest vabanemist või võtta ennast töötukassas tööotsijana arvele ning mitte viibida avalikes paikades, mis on seotud alkoholi tarvitamisega ja mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Kontrollnõuete ja kohustuste eiramisel tuleb J.A jätkata karistuse kandmist vangistuses.
12.J.A karistusaja lõpp on 27.02.2015. Kuna ringkonnakohtu määrused on edasikaevatavad, siis tuleb kinnipeetav vabastada alles käesoleva määruse jõustumisel juhul, kui see
jääb muutmata. Sellest lähtudes tuleb tema kandmata jäänud karistuse täpne suurus arvestada vabanemise seisuga. 12.1 KarS § 76 lg 4 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui üks aasta. Kuna J.A tähtaegse vabanemiseni on jäänud vähem kui üks aasta, tuleb lähtuvalt eeltoodud sättest kohaldada tema suhtes ühe aasta pikkust katseaega.
13.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 4 tuleb tühistada Viru Maakohtu 30.04.2014 määrus ning käesoleva määruse jõustumisel vabastada J.A temale Tallinna Linnakohtu 26.01.2005 otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga üks aasta. Määruskaebus tuleb rahuldada.
Aarne Sarjas
Mati Kartau
Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.