Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
29.07.2013, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-04-287
Kohtunik
Anu Ammer
Kohtuistungi sekretär
Kätlin Koidumäe
Prokurör
Enn Pustak
Kaitsja
Artur Pärnoja
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid I.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
I.G, isikukood xxx, kannab karistust xxxx. Karistuse kandmise algus 26.10.2011 ja lõpp 27.02.2015.
Kohtuasja läbivaatamise aeg 23.07.2013, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta I.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud: xxxx esitas 27.05.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava I.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. I.G on süüdi mõistetud Tallinna Linnakohtu 26.01.2005 otsusega KarS § 200 lg 2 p 2, 4, 7; § 263 p 1, 4 ja § 214 lg 2 p 1, 4 järgi ning mõisteti vangistus 3 aastat 4 kuud ja 1 päev. Karistuse kandmise alguseks loeti 27.06.2012. Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et isik kannab esimest reaalset vanglakaristust. Kriminaalkorras karistatud kokku kolmel korral röövimise, avaliku korra raske rikkumise ja väljapressimise eest.
Vangistuse jooksul on kinnipeetav oma käitumisega näidanud soovi alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele. xxxx toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Vabanedes saab kinnipeetav elama asuda koos isa S S ja isa abikaasa M N juurde aadressile xxxx. Isiku suhted lähedastega on head ja toetavad. Alkoholi tarvitamise osas on risk ja ohtlikkus olemas. Vestlusest kinnipeetava isaga selgus, et pojal puuduvad probleemid sõltuvusainete tarvitamisega, kuid isik on vägivallakuriteod toime pannud alkoholijoobes ning teda on aastatel 2002-2003 karistatud kolmel korral AS § 70 alusel. Kohtuistung: I.G taotles ka ise tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav avaldas kohtule, et peale vabanemist on tal olemas elukoht ja tahab hakata kohtuma oma naise ja lapsega. Isiku sõnul töötas ta viimased 10 aastat enne vangistust Inglismaal ja ei pannud toime kuritegusid ning tahab jätkata sellist elu. Kinnipeetava sõnul on ta võimeline tegema tööd, kuigi on invaliid ja 50 % töövõimetu. Lisaks sellele rõhutab kinnipeetav, et kuritegude toimepanemisel oli ta noor ja rumal ning nüüd ta kahetseb oma kuritegusid. Prokurör I.G vabastamist ei toeta. Prokurör rõhutab, et vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et kohtuotsus tehti 26.02.2005 tagaselja, sest kohtueelses menetluses palus isik luba kolmeks kuuks Eestist lahkuda ning tuli tagasi Eestisse seitse aastat hiljem. Prokuröri arvates puudub isiku suhtes igasugune usaldus, et ta hakkab täitma kriminaalhoolduse nõudeid. Kaitsja toetab I.G vabastamist. Kinnipeetava käitumises ja suhtumises on toimunud jäädavad positiivsed muutused, isik on läbinud sotsiaalprogrammi „Õige hekt“.. Lisaks sellele on isiku suhted lähedastega head. Isiku tervislik seisund on tänaseks oluliselt häiritud ning vanglas saadav ravi ei võimalda seda parandada. Vabanedes I.G kindlat töökohta ei ole, sest vanglas viibides on seda keeruline leida, kuid tema lähedased on valmis teda vabanemise korral materiaalselt toetama. Lisaks sellele kriminaalhooldaja ja vangla toetavad süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. Kohtumääruse põhjendused: Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kinnipeetaval on vabaduses kindel elukoht garanteeritud, kuid puudub kindel töökoht ning tasumata võlanõudeid on 1332,57 eurot. Isiku riskiv ja hoolimatu elustiil peegeldub kinnipeetava toimepandud kuriteost ning katseajal toime pandud uuest kuriteost. Uue mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 16 % ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 22%.Vangla materjalidest nähtub, et kinnipeetaval on risk seoses alkoholi tarvitamisega ning eelnevad kuriteod on seotud alkoholi kuritarvitamisega. Seega võib isik raskuste korral hakata alkoholi kuritarvitama ning toime panna uusi kuritegusid. Kohus leiab, et see, kui isik kohtueelses menetluses palus luba Eestist kolmeks kuuks lahkuda ning tagasi tuli alles seitsme aasta pärast, leidmata kogu selle aja jooksul kas isiklikult või lähedaste kaudu võimalust teavitada menetlejat ilmumise takistustest, näitab isiku suutmatust
ühiskonnas kehtestatud normidest nõuetekohaselt kinni pidada ning talle pandud kohustusi järgida, mistõttu oleks kinnipeetava vabastamine enne tähtaega ennatlik. I.G sõnul elab tema elukaaslane Inglismaal, kui ta hakkab temal Eestis külas käima. Kohtul puudub tulenevalt I.G varasemast käitumisest veendumus, et kinnipeetav ei lahku Eesti Vabariigist enne katseaja lõppu ning et ta suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja, mis tema ennetähtaegse vabastamise korral oleks kuni 27.02.2015, ning täita temale selleks ajaks pandavad kohustused nõuetekohaselt. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.
Kohtunik Anu Ammer
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.