Kriminaalasi nr. 1-14-3881
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
11.06.2014.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja)
Kohtunik
Merle Parts
Sekretär
Aive Uueni
Prokurör
Eve Soostar
Kaitsja
süüdistatav on kaitsjast loobunud
Menetluse liik
kokkuleppemenetlus
Süüdistatav: K.T, isikukood: XXX; elukoht: XXX; kodakondsus: EV; haridus: keskeriharidus; emakeel: eesti keel; töökoht või õppeasutus: pensionär; varem kriminaalkorras karistamata; väärteokorras karistatud 1-l korral. Tõkend: käesoleval ajal ei ole kohaldatud; elukohast lahkumise keeldu kohaldati alates 12.09.2012.a. kuni 12.09.2013.a.; kahtlustatavana kinnipidamine 11.09.-12.09.2012.a. süüdistuses KarS § 120, § 121 järgi;
Süüdi tunnistada K.T KarS § 120 järgi ja karistada teda vangistusega 8 (kaheksa) kuud. Süüdi tunnistada K.T KarS § 121 järgi ja karistada teda vangistusega 5 (viis) kuud. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskeimaga, mõista liitkaristuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 11.09.-12.09.2012.a., s.o 2 (kaks) päeva vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 7 (seitse) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust, 7 kuud 28 päeva vangistust, ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 18 (kaheksateistkümne) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Vastavalt KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada K.T käitumiskontrolli ajal: - mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 11.06.2014.a. Määrata K.T Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. KrMS § 175, § 179, 180 alusel välja mõista K.T-lt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras – 532,50 eurot; - kaitsjatasu summas 288 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank või EE403300333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-14-3881, K.T ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Menetluskulude tasumist tõendav kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid ja salvestised: - 1 CD-plaat salvestistega – jätta kriminaalasja materjalide juurde; - kirves ja metalltoru (asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas) – konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel ning hävitada kohtuotsuse jõustumisel.
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete (KrMS §
Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud K.T-le selles, et tema 20.08.2012 kella 23.15 paiku Tallinnas, XXXmaja trepikojas, olles alkoholijoobes ähvardas XXXkirvega, vehkides sellega kannatanu suunas. Kannatanul oli reaalne alus karta, et K.T teda kirvega vigastab, kuna nende omavahelised suhted olid pingelised ning kannatanu tunneb K.T konfliktse inimesena Seega, süüdistuse kohaselt, oma tahtliku tegevusega pani K.T toime tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kusjuures oli alust karta ähvarduse täideviimist, s.o KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema 11.09.2012 kella 19.30 paiku Tallinnas, XXXmaja trepikojas, olles alkoholijoobes lõi XXXkahel korral metalltoruga vastu paremat kätt, põhjustades kannatanule vägivalla tulemusena füüsilist valu ja tervisekahjustused- paremal küünarvarrel verevalum, randme ümarluu piirkonnas paistetus. Seega, süüdistuse kohaselt, oma tahtliku tegevusega pani K.T toime teise isiku tervise kahjustamise ja valu tekitanud kehalise väärkohtlemise löömise tulemusel, so KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kannatanule tekitati kuritegude tagajärjel füüsiline ja moraalne kahju, tsiviilhagi esitatud pole.
K.T’, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on K.T’ karistuseks KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 8 kuud vangistust, KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 5 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel tuleb K.T-le mõista, lugedes kergema karistuse kaetus raskeimaga, liitkaristuseks 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb lugeda karistusaja hulka K.T’ kahtlustatavana kinnipidamise aeg, alates 11.09.–12.09.2012.a., s.o 2 päeva ning mõista lõplikuks karistuseks 7 kuud 28 päeva vangistust. Kokkuleppe kohaselt tuleb mõistetud karistus jätta KarS § 74 lg 1, 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata, kui K.T ei pane 18-kuulise katseaja jooksul uut kuritegu ning täidab katseajal KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 toodud kohustusi, kohustudes: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Samuti tuleb KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada K.T käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava K.T’ süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et K.T tuleb süüdi tunnistada KarS § 120 ja § 121 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Samuti kuuluvad temalt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsja tasu summas 288 eurot. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o 532,50 eurot. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine, isikul olemas väike, kuid stabiilne sissetulek pensioni näol, mis võimaldab menetluskulude tasumist osade kaupa. Tulenevalt kohtuistungil esitatud taotlusest peab kohus siiski võimalikuks ajatada väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ning kohus määrab kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest. Kriminaalasja toimikus asuv 1 CD-plaat salvestistega on dokumentaalne asitõend KrMS § 126 lg 3 p 1 mõttes ning see tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde. Arvestades asjaolu, et kuriteoepisoodides on kannatanu ähvardamisel ja löömisel kasutatud vastavalt asitõenditeks olevat kirvest ja metalltoru, tuleb järeldada, et need esemed on vahetult seotud antud kuritegude toimepanemisega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et K.T-lt elukohast ära võetud kirves ja metalltoru tuleb konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel kui kuriteo toimepanemise vahendid. Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtub üheselt kuritegude toimepanemine antud esemeid kasutades. Kirves ja metalltoru leiti K.T elukohast (tl 52) ja puuduvad andmed selle kohta, et need esemed kuuluks kellelgi teisele, kui K.T-le. Kohtu hinnangul puuduvad antud kuriteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist välistavad asjaolud. Nimetatud esemed tuleb hävitada kohtuotsuse jõustumisel, KrMS § 126 lg 3 p 4 kohaselt kui väärtusetud esemed. Kohus juhindub KrMS § 126 lg 3 p 1, 2; § 175, § 179, § 180 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 311-313, §
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.