Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
8. jaanuar 2025.a kohtu tsiviilkantselei kaudu Tallinnas
Tsiviilasja number
2-23-13173
Tsiviilasi Hagihind
X hagi DPD Eesti AS-i vastu võlgnevuse nõudes 178,64 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: X , isikukood XXX Kostja: DPD Eesti AS, registrikood 10092256; esindaja vandeadvokaat Kati Jakobson-Lott
Menetluse liik
Lihtmenetlus. Ärakuulamine 21.02.24, Tallinn, osalesid hageja X ja kostja esindaja vandeadvokaat Kati JakobsonLott Ärakuulamine 18.11.24, Tallinn, osalesid hageja X ja kostja esindaja vandeadvokaat Kati Jakobson-Lott
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldmata X-i hagi DPD Eesti AS-i vastu võlgnevuse 178,64 eurot nõudes.
2.Jätta poolte menetluskulud X-i kanda.
3.Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks peale käesoleva kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohus annab loa edasikaebamiseks. Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuud avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Hageja nõue ja põhjendused
2022 aasta oktoobris tellis hageja Amazonist pakki (Kaup), maksumusega 178.64 eurot (lisa nr 1). 01.11.2022 teatas kostja, et kaup on Eestis kohal (lisa nr 2) ning kuller toimetab selle hagejale teatud kellaajal. Kaup lubatud kellaajal hagejani ei jõudnud. Selle peale 07.11.2023 saabus kostjalt kiri, et kulleri vea tõttu on kaup saadetud samal päeval tagasi saatjale (lisa nr 3). Hoolimata mitmetele päringutele ei suutnud kostja peatada kauba tagastamist USA-sse. Müüja päringutele ei vasta. Pank ei saa tehingut annulleerida, kuna tehing toimus enam kui 6
kuud tagasi. Hoolimata hageja ettepanekust lahendada vaidlus kohtuväliselt, ei olnud kostjasellega nõus (lisa nr 4). Kostja väidab, et tarne oli ebaõnnestunud, kuid ei märgi, et see toimus kostja süül ning kostja on süüd tunnistanud kirjalikult. Oleks lihtne olnud helistada paki saajale ning küsida, kuhu see toimetada, kuid seda ei tehtud ning kulleri hooletuse tõttu saadeti pakk tagasi saatjale. Antud juhul oli tegemist kostja raske hooletusega ning seetõttu puudub kostjal alus oma vastutuse piiramiseks. Kostja tegevusetusega on hagejale tekitatud kahju. Hageja saab tunnistada paki kadunuks 60 päeva jooksul kui veotähtaega ei olnud kokku lepitud. Ilmselge, et pakk on kadunud, Kostja väidab, et kuna hageja ei saanud pakki kätte kostja raske hooletuse tõttu, pidanuks hageja nõudma müüjalt paki uuesti saatmist hagejale. Hageja pöördus saatja poole, kuid ei saanud vastust ja saatja ei peagi vastama, kuna ta on täitnud nõuetekohaselt oma kohustused saaja ees. Kostja väidab, hageja ja kostja vahel puudub lepinguline suhe. Hageja leiab, et veoteeenuse korral on nõude esitamise õigus vedaja vastu on nii paki saatjal kui ka paki saajal (nt CMR konventsioon art 36), samuti võimaldab seda VÕS § 800. Kui kostja väidab, et tarne ebaõnnestus, siis pidi kostja VÕS § 786 kohaselt küsima õigustatud isikult (saajalt ehk hagejalt) juhiseid, kui ilmnesid vedamis- või üleandmistakistused. Seda ei tehtud. VÕS § 797 näeb võimaluse esitada nõue kostja vastu lepinguvälisel alusel. Kostja väidab, et vedaja oli hoopis mingi muu ettevõtte. Kostja väidete kohaselt, kui tegemist ei ole järjestikuse vedajatega, siis muudab see hagejal kahju sissenõudmise võimatuks. Hagejal ei ole põhjust nõuda kahju hüvitamist esimeselt vedajalt (mistahes kes see ka polnud), kuna too vedaja viitab õigustatult, et tema pole kahju põhjustanud, pakk oli füüsiliselt kostja käes kui toimus niinimetatud ebaõnnestunud tarne. Kostjapoolne rikkumine ei ole vabandatav. Kostja on oma ala professionaal ning tema personal on läbinud vastavad koolitused jne ning seetõttu kehtivad kostjale rangemad kriteeriumid veoste vedamisel kui tarnijast hageja suhtes. Kostja keeldub teadlikult tekitatud kahju hüvitamast. Ilmselt kardab kostja kui hagi rahuldatakse, siis toob see nõuete paljusust teistelt tarbijast saajatelt, kes ei oska oma õiguste eest seista ning löövad käega 100-eurosele nõudele, et mis seal ikka vaielda, see läheb kalliks maksma ja hüvitis nendelt ei saa nagunii. Hageja märgib, et kui vedaja näitab kõrgendatud hoolsust ning kui kõrgendatud hoolsuse näitamine ei andnud tulemust ning kahju ikka oleks tekkinud, alles selliselt juhul vedaja vabaneb vastutusest. Warssavi konventsioon reguleerib õigussuhteid lennuveol, mis pole käesoleval juhul kohaldatav, kuna kahju toimus kasutades maismaatransporti ning see toimus Eestis. Seega kohaldub võlaõigusseadus. Kuna Amazoni tüüptingimuste kohaselt läheb hagemisõigus ja asja omandiõigus ostjale ehk hagejale üle, siis on hagejal omanikuna/soodustatud isikuna nõudeõigus AÕS § 80 kohaselt igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Antud asjas puudub vaidlus selle üle, et asi kuulub soodustatud isikule ehk hagejale. Lisaks eeltoodule on tegemist kostja-poolse käsundita asjaajamisega. VÕS § 1021 kohaselt on käsundita asjaajal kohustus asja soodustatud isikule ehk hagejale üle anda. Seda kohustust on rikutud, mis ei sõltu aga hagejast.. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks kauba väärtuse 178,64 eurot, riigilõivu 100 eurot.
Kostja vastuväited
9.Kostja ei võta hagi õigeks ega tunnista hagiavalduses kostja vastu suunatud nõudeid. Kostjal leiab, et hagejal puudub õigus nõuda lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist DPD Eesti AS-ilt, mistõttu hagi ei kuulu hagimenetlusega jätkamise korral rahuldamisele.
10.Hageja ja kostja vahel puudub lepinguline suhe, mille alusel saaks hageja kostjalt lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist nõuda. Hageja ei ole tõendanud hageja ja kostja vahel lepingulise suhte olemasolu ning kostja ei võta omaks asjaolu, nagu kostjal oleks hagejaga lepinguline suhe kaubaveolepingu või mistahes muu lepingu alusel või et hagejal oleks otse DPD vastu õigus teostada mistahes veolepingust tulenevaid õigusi. Hageja on esitanud kohtule tõendina hageja kirjavahetuse DPD-ga, milles DPD eitab järjepidevalt mistahes lepingulise suhte olemasolu hagejaga (kirjavahetus hagiavalduse lisas 4), samuti on DPD eitanud hageja õigust teostada mistahes veolepingust tulenevaid õigusi otse DPD vastu (kirjavahetus hagiavalduse lisas 4, nt DPD 29.06.2023. a e-kiri). Hageja ei ole kohtule esitanud ühtki tõendit hageja ja kostja vahel sõlmitud kaubaveolepingu ja selle tingimuste kohta ega mistahes muu lepingulise kokkuleppe kohta, millest saab järeldada üksnes lepingulise suhte puudumist hageja ja kostjavahel. DPD selgitab etteruttavalt, et pakiteatist kui teavitust paki saabumise kohta ei saa käsitleda X ’i ja DPD vahel sõlmitud kaubaveolepinguna. Samuti ei ole X esitanud ühtki tõendit selle kohta, millisest veolepingust tulenevaid õigusi X paki saajana DPD vastu teostab.
11.Hageja hagiavalduses toodud viited võlaõigusseaduse kaubaveolepingu regulatsioonile ei ole asjakohased, kuna DPD ja hageja vahel ei ole sõlmitud kaubaveolepingut ega mistahes muud lepingut, samuti ei ole DPD ega paki saatja (Amazon) vahel sõlmitud kaubaveolepingut, st DPD ei ole käsitletav vedajana VÕS-i kaubaveolepingu regulatsiooni alusel. Eelnevast tulenevalt ei saa paki saaja (X ) teostada DPD vastu VÕS § 788 lg-st 4 tulenevaid õigusi, kuna DPD ei ole käsitletav vedajana paki saatmiseks sõlmitud kaubaveolepingu alusel. Kaubaveoleping, mille alusel hagejale kui kauba saajale kaup saadeti, on sõlmitud Amazoni ja Asendia vahel (DPD Hollandi 01.11.2023. a e-kiri). Kaubaveolepingu, mille alusel X-ile pakk saadeti, pooled on Amazon (saatja) ja Asendia (vedaja). Kauba saajaks Amazoni ja Asendia vahel sõlmitud lepingu alusel on X .
12.DPD ei ole Amazoni ja Asendia vahel sõlmitud kaubaveolepingu pool, sh ei ole DPD käsitletav Asendia alltöövõtjana. DPD osales veoahealas DPD Hollandi (eraldi äriühing) kaudu, Geopost SA kontserni siseste vedude reeglistiku kohaselt (nii DPD Holland kui DPD Eesti on Geopost SA tütarettevõtted). Seega osales DPD veoahelas DPD Hollandi kaudu, kontsernisiseste koostöö tingimuste alusel, mistõttu on DPD-l kontsernisisesed koostöösuhted üksnes DPD Hollandiga, ent mitte saatja (Amazon) ega vedajaga (Asendia). DPD ei ole käsitletav Asendia (vedaja) alltöövõtjana ega ka DPD Hollandi alltöövõtjana. Iga veoahelas osaleva osapoole õigused ja kohustused on reguleeritud eraldiseisvalt veoahelas osalevate ettevõtete vahel sõlmitud kokkulepete alusel.
13.Hageja viited VÕS-i regulatsioonile kui lepingu rikkumisest tuleneva kahju nõude alusele on seda enam asjakohatud, et Asendia ja Amazoni vahel sõlmitud kaubaveolepingu alusel teostati rahvusvahelist kauba vedu, sh on veo teostamisel kasutatud kombineeritud veoliike (õhu- ja maismaatransport).
14.Ühestki rahvusvahelist kaupade vedu puudutavast õigusaktist ei tulene kostja vastutust otse hageja ees. Sealhulgas ei tulene sellist vastutust rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsioonist (CMR). CMR art 17 lg 1 kohaselt vastutab vedaja (Asendia) kauba täieliku või osalise kaotsimineku või vigastamise eest kauba veoks vastuvõtmise hetkeks kuni üleandmise hetkeni, samuti kauba kohaletoimetamisega mis tahes viivitamise eest. CMR art 13 lg 1 kohaselt saab kauba saaja (hageja) teostada oma õigusi vaid otse vedaja (Asendia) vastu. Kostja ei ole aga Amazoni ja Asendia vahelisest veolepingust tulenevalt käsitletav vedajana, kuna veolepingu osapooleks on Asendia. Seega saaks hageja teostada veolepingust tulenevaid õigusi vaid vedaja (Asendia) või kauba saatja (Amazon) vastu.
15.Samuti ei ole kostja CMR art 34 mõttes järjestikune vedaja, kuna veoahel on korraldatud erinevate koostöölepete alusel, st veo teostamisele ei kohaldu sama veolepingu tingimused. Juhul, kui hageja paneb oma nõude maksma otse kauba saatja (Amazon) või vedaja (Asendia) vastu, lahendatakse võimalikud regressinõuded veoahelas osapoolte suhetele kohalduvate kokkulepete alusel. Kuivõrd nimetatud kokkulepped ei dubleeri teineteist, st tegemist ei ole ühe ja sama kokkuleppega, tuleb veoahelas osalenud osapooltel võimalikud regressinõuded eraldi teineteise suhtes maksma panna, vastavalt poolte vahel sõlmitud kokkulepete sisule. Ühestki rahvusvahelist kaupade vedu puudutavast õigusaktist ei tulene kostja vastutust otse hageja ees. Sealhulgas ei tulene sellist vastutust rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsioonist (CMR). CMR art 17 lg 1 kohaselt vastutab vedaja (Asendia) kauba täieliku või osalise kaotsimineku või vigastamise eest kauba veoks vastuvõtmise hetkeks kuni üleandmise hetkeni, samuti kauba kohaletoimetamisega mis tahes viivitamise eest. CMR art 13 lg 1 kohaselt saab kauba saaja (hageja) teostada oma õigusi vaid otse vedaja (Asendia) vastu. Kostja ei ole aga Amazoni ja Asendia vahelisest veolepingust tulenevalt käsitletav vedajana, kuna veolepingu osapooleks on Asendia. Seega saaks hageja teostada veolepingust tulenevaid õigusi vaid vedaja (Asendia) või kauba saatja (Amazon) vastu. Käesoleval juhul korraldati veoahel mitmete vedajate kaudu, sh õhu- ja maismaatransporti kasutades. DPD osales veoahealas DPD Hollandi (eraldi äriühing) kaudu, Geopost SA kontserni siseste vedude reeglistiku kohaselt (nii DPD Holland kui DPD Eesti on Geopost SA tütarettevõtted).
16.AÕS § 80 tuleneva omandi väljaandmise nõude eeldused ei ole täidetud ja kostja pole hageja omandiõigust rikkunud VÕS § 1037 alusel, kuna kostja ei valda hagejale kuuluvat asja. Kostja algatas paki tagastamise ning pakk jõudis tagasi DPD Hollandi depoosse (vt lisa 3) – paki teekond: teekonna salvestus tagasi saatjale katkeb 04.11.2022 DPD Hollandi keskuses. DPD Hollandi poolt saadeti pakk edasi Asendiani, kust paki teekond katkes (lisa 4): DPD Hollandi 29.06.2023. a e-kirjad: „Näen, et pakk toimetati meie depoosse Vijfhuizenis (0516) 4.11.2022. See on depoo, mis tegeleb igrow'ga (rahvusvaheline värav muu maailmaga). Me ise USA-sse tagastamisega ei tegele ja saatsime paki Aalsmeeri ettevõttele YCC (teie kaubakontakt). See oli ühes järgmistest kastidest: 05162035228428; 05162035228429; 05162035228430. Oleme palunud oma Asendia saatmisettevõtte kontaktisikul seda YCC ja Asendia vahel edasi lahendada, kuna DPD NL ei saa sel juhul enam midagi teha. /.../ Asendia on see, kes oleks pidanud paki töötlema ja saatma, kui see YCC-sse jõudis.).“ Seega oli paki viimane valdaja Asendia, mitte DPD.
17.Kostja ei võta omaks, nagu oleks kostja tegutsenud hageja suhtes käsundita asjaajajana, lisaks ei ole hageja toonud välja käsundita asjaajamise nõude sisu, nõude aluseks olevate asjaolude kirjeldust ega nõude esitamise eeldusi. Lisaks ei ole kostja hageja omandiõigust rikkunud VÕS § 1037 alusel. Kostja pole ole hagejale kuulunud kaupa ära kaotanud. Kostja algatas saadetise tagastamise ning pakk jõudis tagastuse kaudu DPD Hollandi depoosse. DPD Holland omakorda on selgitanud, et pakk jõudis Asendiani (Lisa 4). Seega kadus hagejale kuulunud kaup DPD Hollandist järgneva(te) vedaja(te) (Asendia) juures, keda saab omakorda pidada vastutavaks hagejale kuulunud kauba kaotsimineku eest.
18.Kostja leiab, et kostja ei saa vastutada hageja ees VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel. Kostja ei ole hageja omandit, omandi-sarnast õigust ega valdust rikkunud. Kostja algatas küll X-ile edastatud paki tagastamise, ent DPD ei olnud paki kaotsimineku põhjustajaks. Kohtu põhjendused
19.Kuivõrd hageja põhinõue on alla 3500 €, siis on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluse vaidlusega. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Ülaltoodu alusel on
otsus lihtsustatud vormis. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
20.Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni (CMR) art 1 p 1 alusel kohaldatakse konventsiooni igasuguse kauba autoveo lepingu suhtes, mida tehakse tasu eest sõidukiga, kui lepingus näidatud kauba vastuvõtmise koht ja kauba üleandmiseks ettenähtud koht asuvad eri riikides, millest vähemalt üks on konventsiooni osapool, olenemata lepingupoolte elukohast ja rahvusest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 774 lg 1 sätestab, et kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). VÕS § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1, 2 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 81 lg 1 kohaselt võib kolmandat isikut kaitsva lepingu puhul kohustuse rikkumise korral kolmas isik nõuda talle lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 127 lg 1, 3, § 115 lg 1 järgi saab võlausaldaja nõuda võlgnikult lepingu rikkumise korral kahju hüvitamist ning § 127 lg 1, 4, § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel deliktiõiguse (lepingu väline) alusel kahju hüvitamist, kui rikutud on kannatanu omandit või sellega sarnast õigust või valdust.
21.Vaidlus puudub asjaolu üle, et 2022. aasta oktoobris tellis hageja Amazonist (amazon.com.kydc LLC USA-s asuv netipood) paki, maksumusega 178,64 eurot (dtl 5), saadetise veotellimus nr 12640004907580 on esitatud Amazoni poolt (dtl 9) ning kostja, kui kuller pidi hagejale tellitud kauba üle andma 01.11.2022 (dtl 6). Vaidlus puudub ka asjaolu üle, et 08.11.22 teatas kostjae-kirjaga (dtl 8), et „pakk on peale ebaõnnestunud toimetust süsteemitagastusega tagasi saadetud 01.11. kell 18.19 Hollandisse. Tegemist on DPD - poolse veaga, sest pakki oleks saanud hoida laos kuni 10 päeva, et saada uut infot saajale toimetamise kohta.“.
22.Hageja leiab, et kuna 2022. aasta oktoobris Amazonist tellitud pakki ei ole kostja poolt hagejale kohaselt üle antud, vaid on saadetud koheselt tagasi saatjale (dtl 8), on kostja rikkunud nii autoveolepingu konventsiooni (CMR) kui võlaõigusseaduses sätestatud kaubaveolepingu regulatsiooni ja on oma tegevusega hagejale tekitanud kahju, mille kostja peab hagejale hüvitama.
23.Hageja ei ole tõendanud, et poolte vahel oleks sõlmitud kaubaveoleping või muu leping. Kostja leidis, et kostja ega paki saatja (Amazon) vahel pole kaubaveolepingut ja seda pole hageja ka väitnud. Kostja selgitas, et käesoleval juhul korraldati veoahel mitmete vedajate kaudu, sh õhu- ja maismaatransporti kasutades ja et DPD osales veoahealas DPD Hollandi (eraldi äriühing) kaudu, Geopost SA kontserni siseste vedude reeglistiku kohaselt (nii DPD Holland kui DPD Eesti on Geopost SA tütarettevõtted).
24.Amazoni tüüptingimuste preambula (dtl 125) viitab sellele, et toote müüb ja saadab Amazon Export („Each product is sold and shipped by Amazon Export Sales LLC“). Eelnevast tuleneb, et toote saatmiseks sõlmib kaubaveolepingu enda nimel Amazon ning käesoleval juhul oli veoahel korraldatud Amazoni lepingulise partneri (Asendia) kaudu. Seega on Amazoni vedajaks Asendia (dtl 31-32). Nõnda asub kohus seisukohale, et kostja ei ole käsitletav vedajana võlaõigusseaduse kaubaveolepingu regulatsiooni alusel ning seega ei saa hageja teostada kostja vastu VÕS § 788 lg-st 4 ega CMR-ist tulenevaid õigusi.
25.Vaidlus puudub ka asjaolu üle, et 08.11.22 teatas kostja e-kirjaga (dtl 8), et pakk on peale ebaõnnestunud toimetust tagasi saadetud Hollandisse. Kostja esitatud tõenditest nähtub, et kostja algatas saadetise tagastamise ning pakk jõudis tagastuse kaudu DPD Hollandi depoosse (dtl 176-177), kus teekonna salvestus tagasi saatjale katkes 04.11.2022 DPD Hollandi üksuses. Viidatud tõenditega (DPD Hollandi klienditeeninduse kiri) on tõendatud, et pakk jõudis Asendia’ni (dtl 178). Vaidlust pole ka selles, et hageja pakk ei ole saatjani (Amazon) tagasi
jõudnud, mistõttu saab järeldada, et hagejale kuulunud pakk läks kaotsi DPD Hollandist järgneva vedaja, so Asendia juures. Kohus leiab, et ehkki paki tagastamine saatjale koheselt peale esimest ebaõnnestunud katset võis küll tähendada hagejale ebamugavust, kuid see pole kostja õigusvastane tegu VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes, kuna DPD juurest liikus pakk veoahelas tagasi korrektselt, sh jõudis järgmise vedajani ilma kadumata. Eeltooduga on tõendatud, et paki kaotsiminekut ei põhjustanud kostja ega ole sellega hagejale ka kahju tekitanud ja hageja ei saa nõuda VÕS § 127 lg 1, 4, § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel.
26.Kohus märkis, et VÕS § 81 lg 1 kohaselt võib kolmandat isikut kaitsva lepingu puhul kohustuse rikkumise korral kolmas isik nõuda talle lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Kohus asub seisukohale, kostja ei vastuta sellise lepingu rikkumise eest, mida kostja sõlminud ei ole ehk ta pole lepingu osaline, millele kohalduks hageja õigus VÕS § 81 lg 1 järgi. Kostja ei vastuta kauba kadumise eest, mille osas on leidnud tõendamist, et hageja pakk jõudis Asendia’ni (vedaja) ning keda saab pidada vastutavaks hagejale kuulunud kauba kaotsimineku eest, sest kaup saatjani (Amazon) tagasi ei jõudnud. Seega ei saa hageja nõuda kostjalt kahju hüvitamist VÕS § 81 lg 1, § 115 lg 1, § 127 lg 1, 3 alusel.
27.Hageja viited käsundita asjaajamisele hagis toodud asjaolude kohta on õiguslikku laadi ja kohus ei ole sellega seotud TsMS § 436 lg 7 järgi. VÕS 1018 lg 1 järgi on tegemist käsundita asjaajamisega siis, kui isik (käsundita asjaajaja), antud juhul oleks see kostja, teeb midagi teise isiku (soodustatu), antud juhul hageja kasuks, ilma et viimane (hageja) oleks talle andnud õiguse tegu teha kui: 1)soodustatu kiidab asjaajamise heaks; 2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele; 3) asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline. Käesoleval juhul ei ole hageja väitnud, et kostja oleks asunud ajama hageja asja ilma, et kostja oleks selleks andnud juhise, mille siis kostja oleks kas hiljem heaks kiitnud, see oleks vastanud hageja huvidele või asjaajamisele asumata jätmise korral oleks jäänud täitmata mõni hageja kohustus või oleks see oluline avalikes huvides ( § 1018 lg 1 p-d 1, 2, 3).
28.Eeltoodust tulenevalt jääb hagi rahuldamata.
29.Kohus ei pea vajalikuks anda hinnangut alljärgnevatele tõenditele, kuivõrd pooltel puudub nende üle vaidlus: hageja esitatud 2 fotot: IMG_7595 ja IMG_7597 (maksedokument Amazonile kauba, saatekulude eest tasumiseks ja paki saatmine Amazoni poolt 20.10.2022); Amazoni tüüptingimused International Shipping Terms & Conditions - Amazon Customer Service p 2 (reguleerib omandiõiguse üleminekut ja asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko hetke saajale alates esimesele vedajale üleandmisest).
30.Pooled võivad sõlmida kuni asjas tehtava lahendi jõustumiseni kompromissi. Tsiviilasja hind, menetluskulude jaotus
31.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 178,64 eurot.
32.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jättis hageja hagi täies ulatuses rahuldamata, jäävad käesolevas tsiviilasjas hageja ning kostjamenetluskulud hageja kanda.
33.Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lg 2 alusel peale käesoleva otsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.