lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-11-4373/67

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 30.05.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-11-4373/67
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
30.05.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
852
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-11-4373/26Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja27.05.20111-11-4373/47Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja27.08.20131-11-4373/60Viru Maakohus Rakvere kohtumaja30.04.20141-11-4373/124Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja15.01.2015

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-13-14871/6Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja16.05.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

30. mai 2014 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-11-4373 Mati Kartau, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk

Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 30. aprilli 2014 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse

Süüdimõistetu L.L, määruskaebus

liik

RESOLUTSIOON

1.Viru Maakohtu 30. aprilli 2014 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.L.L tunnistati Viru Maakohtu 27.05.2011 otsusega süüdi KarS § 266 lg 2 p 3 ja § 121 järgi ning teda karistati KarS § 64 lg 1, § 74 lg 5, § 65 lg 2 ja § 68 lg 1 ja KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega vangistusega 3 aastat 11 kuud 25 päeva. Karistus lõpeb selle täielikul ärakandmisel 22.05.2015.
2.13.03.2014 esitas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava L.L-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
3.
Viru Maakohtu 30. aprilli 2014 määrusega jäeti L.L talle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.
3.1.Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kahel korral, reaalset vangistust kannab esimest korda. L.L kannab praegu liitkaristust, kuna pani katseajal toime uued kuriteod. Kohus leidis, et katseaja mitteläbimine ja katseajal toime pandud uued kuriteod näitavad isiku suutmatust ühiskonnas kehtestatud normidest kinni pidada ning talle pandud kohustusi järgida, mistõttu oleks kinnipeetava vabastamine enne tähtaega ennatlik.
3.2.Kinnipeetaval on neli kehtivat distsiplinaarkaristust, millest viimane saadud 24.01.2014. Kui süüdimõistetu on ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkanud norme eiravat käitumist, puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses oleks seaduskuulekas.
3.3.Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on L.L kuriteod toime pannud materiaalse kasu saamise eesmärgil, kuid tal puudub garanteeritud töökoht, töökogemused on vähesed ning tasumata võlanõudeid on 5318,50 eurot. Eeltoodust tulenevalt on majanduslike raskuste saabumine võimalik, olenemata asjaolust, et lähedased on valmis teda majanduslikult ja moraalselt toetama.
3.4.Kohtul puudub usaldus, et kinnipeetav ei hakka vabanedes taas alkoholi kuritarvitama. L.L-i käesolev ja eelmine kuritegu on seotud alkoholi tarvitamisega. Vangistuses ta küll läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, kuid kinnipeetava sõnul puudus tal motivatsioon programmis osalemiseks, sest ta ei usalda vanglaametnikke ning ei soovi nendega koostööd teha. Kohus on seisukohal, et sellest nähtub, et isik ei ole teinud tööd iseendaga ning ei tunnista oma alkoholiprobleemi.
4.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse L.L, kes palub tühistada Viru Maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega vabastada süüdimõistetu vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.
4.1.Kohus ei oleks tohtinud ennetähtaegse vabastamise otsustamisel negatiivse asjaoluna võtta arvesse, et L.L puudub vabanedes töökoht, kuna kinnipidamisasutuses ei ole võimalik tööd leida. Isik on varasemalt omandanud keevitaja elukutse ning seega on tal vabaduses lihtne tööd leida. L.L soovib vabanedes tasuda võlgnevused riigi ees ning toetada oma perekonnaliikmeid. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et L.L-i ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud ning leiab, et määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis tooksid kaasa maakohtu määruse tühistamise ja L.L-i tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Kolleegium nõustub maakohtu määruses toodud põhistustega ega pea vajalikuks neid tervikuna korrata. Eeltoodust lähtudes märgib ringkonnakohus vastuseks määruskaebusele vaid järgmist.
6.Ennetähtaegse vabastamise otsustamisel tuleb hinnata KarS § 76 lg-s 3 toodud asjaolusid kogumis ning kaaluda, kas kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud.
6.1.L.L-i iseloomustavate positiivsete aspektidena saab välja tuua, et kinnipeetav on vangistuses läbinud sotsiaalprogramme, õppinud riigikeelt ning olnud hõivatud tööga. Lisaks omandab ta keevitaja elukutset. Vabanedes saab L.L asuda elama enda abikaasa juurde, kes on valmis kinnipeetavat ka materiaalselt ja moraalselt toetama.
6.2.Ringkonnakohus leiab aga, et L.L-i iseloomustavad negatiivseid asjaolud, milleks on eelkõige liitkaristuse kandmine, katseajal uue kuriteo toimepanemine, korduv karistatus ja distsiplinaarkaristuste olemasolu, mis näitavad isiku suutmatust või tahtmatust teha senistest karistustest vajalikke järeldusi, kaaluvad ülesse teda iseloomustavad positiivsed asjaolud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohtukolleegium, et L.L-i vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.
7.Asjaolu, et L.L-i on varasemalt kriminaalkorras karistatud ja praegu kannab ta liitkaristust, kuna pani katseajal toime uued kuriteod, süvendab kolleegiumi veendumust, et kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei oleks vastavuses ühiskonna õiglustunde ja üldise karistuspoliitikaga. Kuna L.L-ile ei ole senised karistused mõju avaldanud, tuleb kohtul ennetähtaegse vabastamise otsustamisel reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust ning saata ühiskonnale signaal, et järjest uute kuritegude toimepanemine ei ole aktsepteeritav.
7.1.Ennetähtaegse vabastamise otsustamisel tuleb arvestada ka kinnipeetava käitumist karistuse kandmise ajal, mistõttu omab olulist tähtsust, et L.L on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust. Süüdimõistetu käitumist iseloomustab ka negatiivne suhtumine vangla poolt pakutavasse sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“.
7.2.Kohtutoimiku materjalide, eelkõige kinnipeetava iseloomustuse põhjal, teeb kohus järelduse, et L.L-i jaoks ei ole karistus veel vajalikku mõju avaldanud. Isikut iseloomustavad kehtivad distsiplinaarkaristused ja endiselt kõrge risk alkoholi mõjul ning omakasu motiivil kuritegude toimepanemiseks. Kuigi isik omandab keevitaja eriala ja töökoha olemasolu ei ole obligatoorne eeldus isiku ennetähtaegseks vabastamiseks, tingivad siiski L.L-i iseloomustavad asjaolud kogumis isiku ennetähtaegselt vabastamata jätmise.
8.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu 30. aprilli 2014 määrus muutmata ja L.L vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata ning määruskaebus rahuldamata.

Mati Kartau

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.