Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
30.04.2014, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-11-4373
Kohtunik
Anu Ammer
Kohtuistungi sekretär
Kätlin Koidumäe
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Prokurör
Enn Pustak
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid J.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
J.V , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 27.05.2011 ja lõpp 22.05.2015.
Kohtuasja läbivaatamise aeg 23.04.2014, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta J.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud: Viru Vangla esitas 13.03.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava J.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. J.V on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 27.05.2011 otsusega karistusseadustiku (KarS) § 266 lg 2 p 3 ja § 121 järgi ning karistatud KarS § 64 lg 1; KrMS § 238 lg 2; KarS § 74 lg 5; § 65 lg 2 ja § 68 lg 1 kohaldamisega vangistusega 3 aastat 11 kuud 25 päeva alates
27.05.2011. Viru Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung: J.V taotles enda tingimisi enne tähtaega vabastamist. Vabanedes töökohta veel olemas ei ole, kuid kavatseb töö leida. Elama hakkab koos naise pere ja tema lastega. Kuriteo pani toime katseajal, sest oli noor ja rumal. Kinnipeetav avaldas, et ei oska kohut veenda, miks kohus peaks teda usaldama. Enne vangistust tarvitas alkoholi, vangistuse ajal ei ole alkoholi tarvitanud. Prokurör kinnipeetava vabastamist ei toetanud. Kohtumääruse põhjendused: Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kahel korral, reaalset vangistust kannab esimest korda. Karistusregistri andmetest nähtub, et J.V ei ole õigustanud kohtu usaldust ja pani toime uued kuriteod katseajal, mille eest mõistetud liitkaristust käeoleval ajal kannab. Kohus leiab, et katseaja mitteläbimine ja katseajal toime pandud uued kuriteod näitavad isiku suutmatust ühiskonnas kehtestatud normidest kinni pidada ning talle pandud kohustusi järgida, mistõttu oleks kinnipeetava vabastamine enne tähtaega ennatlik. Kohus on seisukohal, et kriminaalhooldus ei ole mõjutanud kinnipeetavat positiivselt. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt. Kinnipeetaval on neli kehtivat distsiplinaarkaristust, millest viimane saadud 24.01.2014. Kui süüdimõistetu on ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkanud norme eiravat käitumist, puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses oleks seaduskuulekas. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on isik kuriteod toime pannud materiaalse kasu saamise eesmärgil, tal puudub garanteeritud töökoht, töökogemused on vähesed ning tasumata võlanõudeid on 5318,50 eurot. Eeltoodust tulenevalt on majanduslike raskuste saabumine võimalik, olenemata asjaolust, et lähedased on valmis majanduslikult ja moraalselt toetama. Seega leiab kohus, et majanduslike raskuste ilmnemisel ja suutmatusel iseseisvalt majanduslikult toime tulla, sh leida töökoht, on oht uue kuriteo toimepanemiseks majandusliku kasu saamise eesmärgil olemas. Kinnipeetava käesolev ja eelmine kuritegu on seotud alkoholi tarvitamisega. Vangistuses läbis 2012 aastal sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning selle järelgrupi. Programmis ei olnud kinnipeetav motiveeritud osalema, kinnipeetava sõnul puudus tal motivatsioon osalemiseks, kuna ta ei usalda vanglaametnikke ning ei soovi nendega koostööd teha. Kohus on seisukohal, et sellest nähtub, et isik ei ole teinud tööd iseendaga ning ei tunnista oma alkoholiprobleemi selliselt, et selle probleemi ületamisega saaks tegeleda. Enesekontrolli võib kinnipeetav kaotada alkoholi mõjul, võib sellisel juhul käituda agressiivselt ning kasutada relva. Sellest
nähtub, et alkoholi kuritarvitamine on kinnipeetava puhul probleem, kuigi vangistuses ta alkoholi tarbinud ei ole. Kohtul puudub usaldus, et kinnipeetav vabanedes alkoholi taas kuritarvitama ei hakka ning seeläbi seadusvastast käitumist ei jätka, kuna vaatamata korduvatele karistustele on seadusvastane käitumine ja alkoholi tarvitamine kinnipeetava poolt jätkunud. Riskianalüüsi hindamise tulemuste kohaselt uue mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 44 % ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 45% (keskmine risk). Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.
Kohtunik Anu Ammer
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.