Kohtulahend

1-13-10016 Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Jõhv kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 28.maist 2014.a. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantseleis alates 18.06.2014.a.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Süüdistuse sisu Sergei Monetovit süüdistatakse selles, et tema, eesmärgiga saada kindlustusandjalt kindlustushüvitist lõi kindlustusandjale xxx sihilikult ja teadlikult tegelikkusele mittevastava xxx ja Rxxx Jxxx juhitava sõiduki xx kokkupõrkel tekkinud liiklusõnnetuse so kindlustusjuhtumi toimumise asjaolude kohta. Sergei Monetov esitas kindlustusandjale xxx. Tee oli libe ja BMW-t hakkas keerutama igale poole. Kuna Sergei Monetov ei saanud seisma jääda, sõitis xxxuht sõidukile xxx. Sergei Monetovi teade sai registreeritud xxxÜ elektroonilises süsteemis 09.01.2012 nr 0000028868 all. xx liikumisteede ja asukoha kohta enne liiklusõnnetuse toimumist. Nimelt väitis Sergei Monetov kindlustusandjale, et tema sõitis xxx suunas ja pärast seda, kui ta oli sõitnud xxx), sõitis sillalt maha kiirusega 80 km/h xxx mis peale maanteele väljasõitu hakkas sõidurajalt kõrvale kalduma ning xxx ümber pöördus, sõitis tema auto xxx ust, misjärel autod jäid seisma paremal teepoolel. Antud seletuste ja Rxxx Jxxxi poolt kirjutatud omakäelise seletuse koopia kohaselt tõi S.Monetov õnnetuse põhjustajana Rxxxn Jaxxx välja. Tegelikkuses sõitsid xxx kandis xxx Rxxx Jxxx möödasõidu xxx roolis oli Sergei Monetov ja mõlemad sõidukid jätkasid üksteise järel liikumist xx. Kukruse viadukti all kaldus BMW vasakule ja põrkas vastu teepiiret, misjärel pikivahet mitte hoidnud Monetovi juhitud sõiduk xx vasakut ust ning auto paiskus paremale xxx Peale avariid Monetov kutsus kohale välja oma isa, kes saabudes sündmuskohale, koostas liiklusõnnetuse tegelikele asjaoludele vaastavat skeemi, seejärel kasutades Jaxxi teadmatust ja kergelt mõjutavust veenis teda kirjutada endapoolses seletuskirjas, et toimunud avariis on ta süüdi. Koostatud dokumnent jättis Monetovi isa endale. Jaxxxi seletuskirja koopia käsitles S. Monetov hiljem,st 17.01.2012.a. tõendina If P&C xxx-s kindlustushüvitise saamiseks. Kindlustuspoliisi kohaselt tulenevad liikluskindlustuse lepingu tingimused liikluskindlustuse seadusest ja võlaõigusseadusest. Liikluskindlustusseaduse § 26 lg 1 alusel on tegemist liikluskahjuga juhul kui on täidetud sama paragrahvi lõikes kaks punktides 1-4 sätestatud tingimused. Liikluskindlustuse seaduse § 26 lg 2 p 4 kohaselt on kindlustusjuhtumi obligatoorseks eelduseks et tsiviilvastutus seoses kahju tekitamisega lasub kindlustatud sõiduki valdajale. Liikluskindlustuse seaduse § 26 lg 2 p 3 kohaselt on obligatoorne põhjuslik seos sõiduki liikumise või paiknemise ja tekitatud kahju vahel. Ebaõigete asjaolude kirjeldamise eesmärgiks oli luua ettekujutlus sellest, et kokkupõrge tekkis üksnes BMW 318TI reg.nr 556TGR juhi süülise käitumise tõttu ning jätta tähelepanuta Sergei

1-13-10016 Monetovi poolne eelkirjeldatud rikkumine toimunud liiklusõnnetuses. Olles veendunud, et Sergei Monetovi poolt kirjeldatud liiklusõnnetuse asjaolud vastavad tegelikkusele, xxxx kindlustuskahju hüvitamise 12.01.2012 otsuse. Nimelt: Sergei Monetovi poolse ebaõige ettekujutuse loomise tagajärjel leidis xxxx kindlustus leidis, et S.Monetovi kasutuses olnud sõiduki taastusremont on ebaotstarbekas, fikseeris sõiduki kindlustusjuhtumieelseks maksumuseks 2301.49 eurot, mis oli ülekantud sõiduki xxxx Seega, Sergei Monetov esitas kindlustusandjale kindlustusjuhtumi kohta tegelikkusele mittevastavad andmed, eesmärgiga saada kindlustusandjalt kindlustushüvitist, millega pani toime KarS § 212 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. II Tõendid ja kohtu järeldused süüdistuse osas Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Kõige tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel eeldab tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõenditele tugineda (RKKKK nr 3-1-1-127-06, 3-1-1-4-07). Kõige tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel eeldab tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõenditele tugineda (RKKKK nr 3-1-1-127-06, 3-1-1-4-07). Süüdistatav Sergei Monetov ei tunnistanud ennast süüdi. Kohus, kõrvutades uuritud tõendeid oma vahel, ning hinnanud neid oma siseveendumuse kohaselt, on seisukohal, et süüdistatava tegevuses puuduvad temale inkrimineeritud kuriteokoosseisu tunnused. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kohus uuris kohtuistungil järgmiseid tõendeid: Süüdistatav Sergei Monetov andis kohtuistungil ütlusi: ööl vastu xxxis hakkas teel vibama ning keeras risti ette. Toimus kokkupõrge. BMW jäi pidama kiirendusrajale ning tema auto 50 m kaugemal. 40 minuti pärast tuli sündmuskohale tema isa ning tunni aja pärast BMW-s olnud isikute sõbradxxx juht ei olnud nõus politseid kutsuma, kuna see võtab palju aega ning tunnistas oma süüd. Kui saabus isa, siis joonistati skeem. Hiljem pöördus kindlustusse, teatas avariist ning soovis saada hüvitist. Raha kanti üle emale Lxxx xxx Sündmuskohal pildistas ta sõidukeid ning xxx esitas uurijale. Peale avariid on ta BMW juhiga suhelnud 1 korra. Ka isa suhtes temaga 1 korra telefoni teel. Tunnistaja Rxxxn Jxx andis kohtuistungil ütlusixxx autot vaatamas. Tema autole oli ostja olemas. Sõitis sõiduautoga xxx sõitis ta mööda süüdistatava autost. xxxx pärast toimus kokkupõrge teise autoga. Kokkupõrge toimus vasakus reas. Tema auto peatus mahasõiduteel kolmnurgal, teine auto 20 m kaugemalxxx vigastatud parem pamper, parem tuli ning kapott.

1-13-10016 Ta fikseerisin enda auto vigastused. Audi omanik pildistas oma autot. Süüdistatava isa saabus 10-15 minuti pärast ja hakkas rääkima, et politsei tuleb alles kell 5 hommikul ning andis puhta lehe, kuhu tunnistaja joonistas skeemi ja kirjutas enda andmed. Ta oli sel ajal süüdistatava isaga kahekesi tolle autos. Lk 16 asuv skeem pole tema joonistatud. Peab olema vasakule poole, aga on paremal. Skeem jäi süüdistatava isa kätte. Allkiri skeemil on tema oma. Kindlustuses koostas skeemi 17.01.2012. süüdistatavaga on kohtunud vastastamisel. Süüdistatava isa pole talle helistanud pärast juhtunut. Kaitsja taotlusel ja KrMS § 289 lg 1 alusel usaldusväärsuse kontrollimiseks avaldas kohus osaliselt vastastamise protokolli, mis olid tehtud eeluurimise käigus, mille peale selgitas, et sõitis vasakus reas ning vigastas teepiiret.

Tunnistaja Axxx Gxxandis kohtuistungil ütlusi: jaanuaris xxxx auto vastu teepiirdeid ning 3 sekundi pärast sõitis teine auto neile külje pealt sisse. Auto paiskus paremale poole ning peatus kolmnurgal sillalt mahasõidu tee juures. Teine auto peatus 20 m eemal. Teisel autol oli vist vasak tuli katki, pamperil kriimustus, kapott vigastatud ja iluvõre natuke katki. Oli jutt ka politsei kutsumisest, kuid siis tuli süüdistatava isa ja nad läksid autosse. Roman tunnistas oma süüd, koostati paberid ja igaüks sõitis oma autoga minema. Tunnistaja Dxxx Kuxxxandis kohtuistungil ütlusi: Jarinitš rääkis talle avariist ja palus kasutada tema garaaži. Ütles, et sattus mustale jääle. Auto oli garaažis 3-5 päeva. Autol oli klaas juhi poolt katki, pamperit ei olnud, tuli oli katki ja kriimustused. Tunnistaja Sxxx Mxxx andis kohtuistungil ütlusi: 03.01.2012 helistas talle poeg ja ütles, et toimus avarii. Poeg oli oma ema xxxx Poeg ütles, et teine juht tunnistas oma süüd ning palus politseid mitte kutsuda. Ta käis politseis, rääkis juhtunust ja küsis blanketti skeemi koostamiseks. Anti paberit. Siis sõitis sündmuskohale, seal olid xxxx juhipoolne uks vigastatudxxx juhti ütles, et ta hakkas teel vibama ning kaldus teelt ning teda viskas xxe otsa. Pakkus kutsuda politsei, kuid juht ütles, et tunnistab oma süüd ja pole politseid vaja. Koostas skeemi enda mikrobussis poja xxx juht, et tema on süüdi, oma andmed ja telefoni numbri. Koostati 1 skeem. Hiljem näitas ta seda inspektorile, kas on õigesti koostatud. Pärast esitas kas naine või poeg skeemi kindlustusele. Sündmuskohal pildistas poeg xxx Prokuröri taotlusel ja KrMS § 289 lg 1 alusel usaldusväärsuse kontrollimiseks avaldas kohus osaliselt tunnistaja ülekuulamise protokolli, mis on tehtud eeluurimise käigus, mille peale selgitas, et võib olla käisid nad koos pojaga kuna auto oli vaja remontida, kuid ainult remondi suhtes.

Tunnistaja KxxxBoxxandis kohtuistungil ütlusi: ta töötas Jxxkoos. Tema on sõiduauto xxx xxxx endine omanik. Ta müüs selle Axxxi Jxxmärtsis 2011. Teab, et auto sattus avariisse. Auto olevat teelt kõrvale kaldunud ning siis sõitis tagant tulev auto talle otsa. Politseid ei kutsutud, tuli teise juhi isa ning Rxxoli oma süüga nõus. Tema nägi autot fotol, mille esitas ka uurijale. Autol oli vigastatud juhipoolne uks ning esimene vasak tiib. Tunnistaja MxxxMxxx andis kohtuistungil tunnistusi: 02.01.2012 oli ta koos süüdistatavaga xxx katki, uks vigastatud. Politseid ei kutsutud, ei tea, kas sellest oli juttu või mitte. Sündmuskohal käis süüdistatava isa. Umbes poole tunni pärast sõitsid nad koju. Kohtuistungil on avaldatud kirjalikud tõendid: 18.04.2012 kuriteoavaldus koos kahjuteate, xxxMonetovi seletuskirja, skeemi, Jxxxxseletusega (prokuröri toimiku lk 1-23). Hagiavaldus koos volikirja, remondikalkulatsiooni ja maksekorraldusega (lk 24-29). Jälitusprotokoll (lk 42-44).

1-13-10016 Isiku äratundmiseks esitamise protokoll fototabeliga (lk 30-32, 45), Sergei Monetovi ütluste olustiku seostamise protokoll (tl 33-34), Kirjad firmadele ja vastused (lk 35-40), Ekspertiisiakt (prokuröri toimik lk 46-48), Karistusregistri valjavõte Sergei Monetovi suhtes (lk 49-52), Tõend väljamaksete kohta S.Monetovi kohta (lk 53-54). Tõendid menetluskulude kohta (lk 55-57), Süüdistatava poolt sündmuskohal tehtud foto (lk 58), Ida Prefektuuri vastus nõudekirjale (lk 69), CD plaat fotodega (lk 95), Liikluskindlustuse tavalepingu poliis nr E7750602490 (lk 71), Poliis nr 52010077 (lk 76-77), Fotod (lk 78-92), Juhtumi liikluskahjuks tunnistamise ja kahju hüvitamise otsus E42120152L/01 (lk 93-94). Kohtupraktikast on teada, et kindlustuskelmuse puhul on tegu kärbitud süüteokoosseisuga, mille lõpuleviimiseks piisab KarS § 212 objektiivse koosseisu kahest alternatiivist ühe realiseerimisest: kas kindlustusjuhtumi esilekutsumisest või toimunud kindlustusjuhtumi kohta ebaõigete andmete esitamisest. Seega on kindlustuskelmuse objektiivne põhikoosseis täidetud juba pettusliku teo toimepanemisega. Lisaks nõuab kindlustuskelmuse subjektiivne koosseis veel ka spetsiifilist eesmärki, s.o saada kindlustusandjalt kindlustushüvitist. Nimetatud eesmärk eeldab toimepanijal kavatsetuse tuvastamist KarS § 16 lg 2 tähenduses. Riigikohtulahendist nr 3-1-1-105-13 tuleneb, et kui toimepanija tegevus kindlustusjuhtumi esilekutsumisel või selle kohta ebaõige ettekujutuse loomisel on kantud muudest eesmärkidest kui kindlustushüvitise saamine, ei ole kindlustuskelmuse koosseis täidetud. Kohus pöörab tähelepanu, et Sergei Monetovile esitatud süüdistusest ei tulene üheselt tema tegude täpne eesmärk, kuna süüdistuse esiosas on märgitud, et Sergei Monetov lõi kindlustusandjale If P&C Insurance AS tegelikkusele mittevastava ettekujutuse eesmärgiga saada kindlustusandjalt kindlustushüvitist, kuid edasi tema tegude eesmärgiks on mainitud teine soov – näidata liiklusõnnetuse tekitajaks teise auto juhti: „Ebaõigete asjaolude kirjeldamise eesmärgiks oli luua ettekujutlus sellest, et kokkupõrge tekkis üksnes xxxx poolne eelkirjeldatud rikkumine toimunud liiklusõnnetuses“. Käesoleva kriminaalasja raames Sergei Monetovile esitatud süüdistusest nähtuvalt süüdistatakse teda KarS § 212 sätestatud ühes alternatiivteos, s.o kindlustusjuhtumi kohta ebaõige ettekujutuse loomises, selles, et „Sergei Monetov esitas kindlustusandjale xxx toimumist... Sergei Monetov väitis, et kui ta oli sõitnud xxx Siinjuures kohus märgib, et süüdistusest ei ole arusaadav, kellele esialgselt esitas Sergei Monetov valeandmed – kas kindlustusandjale xxx või xxxx pöördus Sergei Monetov xxx, teatades kindlustusjuhtumist (tl 6-7) ning seejärel Kahjukäsitluskeskuse OÜ edastas saadud informatsiooni kindlustusandjale xxxx Sergei Monetov Kahjukäsitluskeskuse OÜ-le, kuna mingeid kirjalikke, Sergei Monetovi poolt allkirjastatud seletuskirju ei ole. Antud juhul tegutses xxx kui vahendaja kindlustusfirma ja juhtumi teataja (Sergei Monetovi) vahel ning „juhtumi kirjeldus“ kahjuteates nr 0000028868 on sõnastatud vahendaja poolt. Kogutud tõenditega pole kindlaks tehtud, kui täpselt sai vahendaja aru Sergei Monetovi sõnadest, kui täpselt tõlkis Sergei Monetovi öeldud, edastades kahjuteade kindlustusfirmale. Teatises märgitud „juhtumi kirjeldus“ – „kuna oli libe, ma ei saa seisma jääda. xxx sõitis mulle otsa“. Antud „juhtumi kirjelduses“ on ilmselt valesti toodud Sergei Monetovi sõnad, sest mitte kunagi ei rääkinud ta ega teised liiklusõnnetuse osalejad, et sõiduauto xxxsse. Ilmsele veale

1-13-10016 viitab ka „kirjelduses“ toodud avarii asjaolude ebaloogilisus – xxx saanud seisma jääda ning sellepärast xxxx) . Arvestades, et esialgne info liiklusõnnetusest saabus IF P&C Insurance AS-le vahendaja kaudu, teade ei ole Sergei Monetovi poolt allkirjastatud, ning ei ole tuvastatud kui õigesti edastas vahendaja Sergei Monetovi öeldud sõnad, ei saa kahjuteatises olev „juhtumi kirjeldus“ olla tõendiks Sergei Monetovi süüdistuses – et tema lõi ebaõige ettekujutuse kindlustusfirmale. Sergei Monetovi esitatud süüdistuse kohaselt loeb prokurör tuvastatuks järgmised asjaolud: „S.Monetov lõi ebaõige ettekujutuse.... xxx, mille roolis oli Sergei Monetov ja mõlemad sõidukid jätkasid üksteise järel liikumist xxx. Peale avariid kutsus Monetov kohale välja oma isa, kes saabudes sündmuskohale, koostas liiklusõnnetuse tegelikele asjaoludele vaastavat skeemi, seejärel kasutades Jarinitši teadmatust ja kergelt mõjutavust veenis teda kirjutada endapoolses seletuskirjas, et toimunud avariis on ta süüdi. Koostatud dokumnent jättis Monetovi isa endale“. Kohus, hinnanud kogutud tõendeid, ei nõustu prokuröri seisukohaga, et käesolevas kriminaalasjas on kindlaks tehtud liiklusõnnetuse asjaolud. Mõned asjaolud, mis on toodud süüdistuses kui „tuvastatud“, ei põhine mitte ühelgi tõendil, nimelt järgmised – et „xxx“, ning et RxxxJaxxx on kergelt mõjutav isik. Süüdistatav Sergei Monetov eitab oma süüd esitatud süüdistuses ning väidab, et ei loonud ebaõiget ettekujutust kindlustusjuhtumi kohta ning ei esitanud xxx valeandmeid. Sergei Monetovi ütlustest tuleneb, et ta esitas kindlustusfirmale õiged andmed, rääkis nii kuidas toimus tegelikkuses. Sergei Monetov pidevalt, alatest liiklusõnnetuse ajast, on esitanud avarii asjaolud ühtemoodi, tema poolt antud seletustes, ütlustes ei ole vastuolusid. Kohtu hinnangul Sergei Monetovi ütlused on loogilised, „eluliselt usutavad“ ning usaldusväärsed. Käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus, kindlustusjuhtumi toimumise asjaolude kohta.

et

xxx

kindlustusfirmale valeandmeid

Kohtu hinnangul kohtule esitatud tõendid - tunnistajate DxxxKxxx, xxx Monetovi, MxxxMxxxvi ütlused, ja kirjalikud tõendid ( tl 1-5, 6-8 v.a vahendaja poolt esitatud juhtumi kirjeldust, 14-21, 28-29, 42-44, 30-32, 45, 46-48, 49-52, 53-54, 55-57, 58, 69, 95, 71, 76-77, 78-92, 93-94) – usaldusväärsed tõendid, kuid antud tõendite alusel ei saa teha tõsikindlaid järeldusi kõnealuse avarii toimumise asjaolude kohta. Tunnistajad Dxxxi Kxxx ja KxxxxBxxxi ütlustest tuleneb, et nad said avariist teada Rxxxn Jxxx käest (D. Kxxx - et auto sattus mustale jääle, K.xx et auto olevat teelt kõrvale kaldunud ning siis sõitis tagant tulev auto talle otsa) ning nad nägid, millised vigastused olid autol xxx Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja Sergei Monetovi ütlustes vaatamata sellele, et kohtulikul uurimisel olid osaliselt avaldatud tema eeluurimise käigus antud ütlused ning tõendite hulgas on Ida Prefektuuri tõend selle kohta, et politsei andmebaasis ei ole registreeritud mitte ühtegi Sergei Monetovi pöördumist Ida Prefektuuri (tl 69). Sergei Monetov andis kohtuistungil ütlusi, et kindlustusse pöördus ja esitas dokumendid naine või poeg, ta ise kindlustusfirmasse ei pöördunud. Eeluurimise käigus andis ta ütlusi, et pärast avarii sõitis ta kindlustusse xxx teha. Prokuröri küsimustele selgitas tunnistaja, et võib olla ta pöörduski kindlustusse kuid ainult auto remondi kohta. Kohtu hinnangul ei esine

1-13-10016 Sergei Monetovi ütlustes vastuolud sest enne ütluste avaldamist esitatud küsimuste sisu oli seotud kindlustusfirmasse pöördumisega dokumentidega (hüvitise saamise eesmärgiga) ning antud küsimusega Sergei Monetov ei tegelenud, tema tegeles auto remondiga ning seoses sellega võis ta käia IF kindlustuses. Peale selle Sergei Monetov seletas kohtuistungil, et enne sündmuskohale saabumist käis ta politsei konsulteerimas, suhtles avariipolitseinikuga politsei hoone ees trepil. Politseiametnik selgitas talle kuidas tuleb skeem koostada. Hiljem tunnistaja ka käis politseis, et täpsustada kas dokumendid koostatud õigesti. Tunnistaja ütlustest tuleneb, et ta ei pöördunud politseisse ametlikult, ta vaid palus politseiametnikult nõuannet kuidas käituda liiklusavarii olukorras ning arusaadav, et tema pöördumine ei ole fikseeritud politsei andmebaasis. Sergei Monetovi ütlustest ka ei saa tuvastada avarii toimumise asjaolud. Tunnistaja vaid kinnitab, et sündmuskohal BMW juht tunnistas oma süüd avariis, andis kirjaliku seletuse ja enda andmed, ning pani allkirja skeemile. Tunnistaja Maksim Mihhailov avarii toimumise ajal viibis autos xxx Kirjalike tõendite pinnal on tuvastatud, et sõiduki xxx Kohtu hinnangul sündmuskohal koostatud skeem ja Rxxx Jaxxxseletused on usaldusväärsed tõendid, kuna liiklusõnnetuse osalejad (mõlemad juhid) nõustusid kohapeal koostatud dokumentidega ja kinnitasid dokumentide õigsust enda allkirjadega. Skeemil on märgitud avariis osalenud sõidukite asukohad vahetult enne avariid, kuid antud skeemi alusel ei saa teha ühest järeldust liiklusõnnetuse toimumise asjaolude kohta. Kõnealuse skeemi alusel võis sõiduk xxxx silla alt või olla juba kaldunud kõrvale pärast kokkupõrget teepiirdega. RxxxJxxseletusest tuleneb, et avarii toimus tema süül, kuid liiklusõnnetuse asjaolud ei ole seletuses toodud. Jälitusprotokolliga on tuvastatud, et Rxxx xxxiibis xxxx Jälitusprotokollist tuleneb, et Rxxx Jxxx liikus ööl vastu xxxx kuna Rxxx Jaxxx autos viibitud Axxx Gaxxxx mobiiltelefon töötas ajavahemikul xxxx xxxx. Samuti, kui liikuda antud teelõigul paremas sõidureas, võib ekslikult sattuda otse xxxx, kuna parem rida viibki silla peale, ning sõita silla alt tagasi maanteele samas kohas, kus toimus avarii. Ekspertiisiakti (tl 46-47) kohaselt ei ole vahetult pärast sündmust tehtud sündmuskohavaatlust, mistõttu ekspertiisiks esitatud materjalide alusel ei saa tuvastada sõidukite liikumistrajektoore ega nende paiknemist pärast kokkupõrget. Puuduvad objektiivsed lähteandmed liiklusõnnetusega seonduvate asjas tähtsust omavate asjaolude (liiklusõnnetuse mehhanismi) tuvastamiseks. Ei ole liiklustehnilise eksperdiuuringutega võimalik tuvastada kokkupõrke kohta, liiklusohu tekkemomenti ega kokkupõrke vältimise võimalust. Ekspert saab teha järelduse ainult selle kohta, et kokkupõrke hetkel, kui sõiduauto xxx parempoolne esiosa kontakteerus sõiduauto xxxx vasakpoolse esiukse tagaosaga, asusid sõidukid teineteise suhtes suurema kui 45o nurga all. Fototabelitest (tl 58, 78-92) on näha mõlemate autode vigastused, mis kinnitavad asjaolu, et autode vahel toimus kokkupõrge. Kohtu hinnangul ei oma kirjalikud tõendid- firmadele päringud ja vastused (tl 35-40), tähtsust tõendamiseeseme asjaolude tuvastamise mõttes, kuna ei ole kohtulikul uurimisel tuvastatud, et justnimelt xxxe ja Jõhvi vahel visuaalselt hästi teavad kohta, kus xxxx kõnealune avarii,

1-13-10016 sündmuskoha vaatlust ei ole teostatud. Seega kohus kõrvaldab kirjalikud tõendid- firmadele päringud ja vastused (tl 35-40), tõendite hulgast. Ülaltoodu alusel ei ole kirjalike tõenditega ja tunnistajate Dxxxx Kxxxi ja KxxxBxxxxütlustega tuvastatud autode xxxx vahel toimunud avarii asjaolud ja seega ei saa tuvastada, kas esitas Sergei Monetov avarii asjaolude kohta valed või õiged andmed. Kuidas ja millistel tehioludel toimis kõnealune liiklusõnnetus saab käesolevas kriminaalasjas tuvastada vaid tunnistajate Rxxxx xxxx Axxx Gxxx ja süüdistatava Sergei Monetovi ütluste põhjal ning kuna ütlustes esinevad vastuolud, siis tuleb ütlusi vaagida, kõrvutada omavahel ja teiste kogutud tõenditega ning seejärel otsustada, millised ütlused on usaldusväärsed ja millistele tõenditele tugineda otsuse tegemisel. Hinnates tunnistaja Rxxxxn Jaxxxxütlusi, leiab kohus, et Rxxx Jaxxxxi ütlused on mitte usaldusväärsed, kuna tunnistaja ütlustes on vastuolud kohtueelses menetluses antud ütlustega, kindlustusfirmale antud seletuskirjaga ega teiste kogutud tõenditega. Kohtuistungil tunnistaja Rxxxn Jaxxxx andis ütlusi, et vahetult enne avariid sõitis ta kaherealisel teel vasakul pool, teine auto sõitis tema järel. Kaitsja taotluse ja KrMS §289 lg 1 alusel avaldas kohus eeluurimise käigus antud Rxxx xxxxtlusi, mille kohaselt kui ta sõitis silla alla, sõitis ta paremas sõidureas, aga Audi sõitis vasakus sõidureas. Seega on RxxxJxxxx ütlused osas, millises sõidureas ta sõitis, on diametraalselt vastuolulised. Kohtuistungil ei saanud xxxx ja usutavalt selgitada vastuolu põhjust. Kohtuistungil Rxxxn xxxndis ütlusi, et teepiirded olid tema auto löögist vigastatud, kuid 03.01.2012 xxx (tl 22-23) väitis, et teepiire ei saanud kannatada. Seega Rxx Jxxütlustes on vastuolud osas, kas olid teepiirded vigastatud või mitte. Esinevad vastuolud samuti Rxxxx Jaxxx kohtuistungil antud ütlustes. Nii prokuröri küsimustele vastas ta alguses - et skeem (tl 16) pole tema koostatud, ta ei mäleta, et joonistaks vasaku vertikaalse joone, edasi - et ta xxx pööratud, on tema poolt joonistatud. Seega on Rxxxx Jxxxxi ütlustes on vastuolud osas, kelle poolt oli koostatud skeem. Peale selle Rxxx Jaxxxi ütluste kohaselt tahtis ta sündmust politseiga arutada, aga 10-15 min pärast tuli sõiduauto xxx ning ütles, et tal on politseis tuttavad ning politsei tuleb alles 5 hommikul. xxxx 17.01.2012 antud seletuses väitis RxxxJaxxx, et sõiduauto xxx koos isaga tahtsid politseid kutsuda: kutsus oma isa kohale ja tahtsid politsei kohale kutsuda....Politseisse ega kiirabisse keegi ei helistanud. Seega on Rxxx Jaxxi ütlustes on vastuolud osas, kes soovis politsei kutsumist. Kohtu hinnangul ei ole xxxx Jxxi ütlused loogilised ja järjepidevad, sest juhul kui ta tahtis kutsuda sündmuskohale politseid, siis tuli tal kohe politseisse helistada (aga mitte oodata 1015 minutit kui jõudis kohale teise auto juhi isa) – selleks mingeid takistusi ei olnud. Vaatamata sellele, et Rxxn Jaxxx tunnistas kohapeal oma süüd, hiljem keeldus ta sellest. Kohtuistungil seletas xxxJaxx, et viibis šokiseisundis ning teise auto juhi isa selgitas talle, et kui Jxxxkaldus, siis tema on süüdi. Kuid hiljem ei leidnud Jaxxxš xxxx teatamiseks vastavalt LS § 169 lg-le 4, ning juhul kui tekkiksid lahkarvamused (nt kui Rxxn xxx lg-le 5. Samuti süü küsimus on hinnanguline küsimus ning väga tihti juhtub, et igaüks autojuht arvab, et tal on õigus ja teine on süüdi ning sellepärast lahkarvamuste puhul tuvastab politsei liiklusõnnetuse asjaolusid. Käesolevas kriminaalasjas politseile mitteteatamine oli tingitud just

1-13-10016 RxxxxJxxxkäitumisest sündmuskohal, kui ta tunnistas süüd, koostas seletuse, allkirjastas skeemi ja teatas enda andmed. Arvestades ülaltoodut, leiab kohus, et tunnistaja Rxxx Jaxxxristküsitlusel antud ütlused, tema poolt 03.01.2013 ja 17.01.2012 xxxx Kõrvutades süüdistatava Sergei Monetovi ja tunnistajate Rxxx Jaxxx ja Axxx Gxxx ütlusi, kohus võtab arvesse, et xxx Gxxx ei ole antud kriminaalasjas objektiivne ja iseseisev tunnistaja, kuna ta on Roxxx Jaxxxx(kellel on isiklik huvi antud asjas) tuttav, viibis koos R.Jxxsõiduautos avarii ajal ning aitas teda. Tähelepanu väärivad ka Axxx Gaxxi ja Rxxx Jxxx ütlused osas, kus xxx väidab, et teine auto sõitis nende järgi 10 m kaugusel (17.01.2012 kindlustusfirmas antud seletuses näitas ta, et distants oli 5 meetrit) ning xxxx Kohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas ei ole kogutud tõenditega kindlaks tehtud kindlustusjuhtumi toimumise tehiolud, seega ei ole tuvastatud, kas esitas Sergei Monetov kindlustusfirmale tegelikkusele vastavad andmed või valeandmed. Eeltoodu alusel ei ole Sergei Monetovi ütlused ümber lükatud, puuduvad tõendid, et tema lõi ebaõige ettekujutuse kindlustusjuhtumi kohta, seega puudub tema teos KarS §-s 212 lg 1 ettenähtud objektiivne koosseis. Kuna kohus leidis, et Sergei Monetovi teos puudub objektiivne koosseis, ei siirdu kohus järgmisele kontrolltasandile - subjektiivse koosseisu, õigusvastasuse ning süü tasanditele. Lähtudes ülaltoodust tuleb Sergei Monetov KarS § 212 lg 1 järgi õigeks mõista. III Kohtu seisukoht menetluskulude ja tsiviilhagi osas KrMS § 181 lg 1 alusel õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik. Vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4,5 antud kriminaalasjas on tekkinud järgmised menetluskulud: kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 0,45 eurot, kaitsja Arvo Suuban poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 115 (ükssada viisteist) eurot ja 20 senti, kaitsja Arvo Suuban poolt kohtuistungitel osutatud õigusabi eest 1248 eurot, tunnistajate sõidukulud Kxxxl xxx eurot, Rxxxn Jaxx – 19,20 eurot, ekspertiisikulude eest 457 (nelisada viiskümmend seitse) eurot, milliseid tuleb jätta riigi kanda. xxxx summas 2301,49 eurot tuleb jätta läbi vaatamata. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 309 lg 2, 311, 314, 315.

/allkirjastatud digitaalselt/ Larissa Prokopenko Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.