lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-12-12424/21

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 22.05.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-12-12424/21
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
22.05.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1113
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-12-12424/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja28.12.20121-12-12424/8Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja04.02.20131-12-12424/17Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja06.05.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

22. mai 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-12-12424 Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau

Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 6. mai 2014 määrus

Kaebuse esitajad ja kaebuse

J.I kaitsja vandeadvokaat Rainer Objartel, määruskaebus

liik

RESOLUTSIOON

1.Tartu Maakohtu 6. mai 2014 määrus J.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid kaudu 108 eurot vandeadvokaat Rainer Objartelile tema poolt määruskaebemenetluses J.I-le riigi õigusabi osutamise eest.
4.J.I-lt riigituludesse välja mõista kaitsja tasu 108 eurot vandeadvokaat Rainer Objarteli poolt osutatud õigusabi eest.
5.J.I tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB a/a EE891010220034796011, Swedbank a/a EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 ning märkida viitenumber 2800049858 ja selgitus: „J.I, 1-12-12424, menetluskulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1.Tartu Maakohtu 28.12.2012 otsustega tunnistati J.I süüdi KarS § 120 järgi ja § 203 järgi ning KarS § 64 lg 1 mõisteti talle liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati liitkaristuse algust alates 25.07.2012, s.o tema kahtlustatavana kinnipidamisest ja karistus lõpeb selle täielikul ärakandmisel 25.10.2015.
2.12.03.2014 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava J.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
3.Tartu Maakohtu 6. mai 2014 määrusega jäeti J.I talle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.
3.1.J.I on ka varasemalt kriminaalkorras karistatud ning praegu kannab ta kuuendat vanglakaristust. Süüdimõistetut on aastate jooksul karistatud erinevate karistusliikidega, sh ta on olnud tingimisi karistuse kandmisest vabastatud, kuid J.I on jätkanud järjekindlalt uute kuritegude toimepanemist. Sealjuures on kuriteod muutunud raskemaks. Lisaks on J.I praeguse vangistuse ajal kahel korral distsiplinaarkorras karistatud.
3.2.Maakohtu hinnangul on positiivne, et vangistuse ajal on J.I osalenud erinevates programmides, kuid isik on enda kinnitusel läbinud programme ka varasemate karistuste ajal ning vabanedes siiski asunud uuesti tarvitama alkoholi ja pannud toime uued kuriteod. Kohus nõustus, et MTÜ Lootuse külla elama asumine võiks toetada J.I alkoholisõltuvusega tegelemisel ning sellest tulenevaid riske maandada, kuid see võimalus on kinnipeetaval ka pärast karistusaja lõppu vangistusest vabanemisel.
4.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse J.I kaitsja, kes palub tühistada Tartu Maakohtu 06.05.2014 kohtumäärus ja teha uus määrus, millega vabastada süüdimõistetu vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.
4.1.J.I selgitas kohtuistungil, et ta on käesoleva karistuse kandmise ajal muutunud ja soovib pärast vabanemist hoiduda seadusevastasest käitumisest. Vangistuse ajal on ta läbinud sotsiaalprogramme, mis on pannud teda mõistma, et alkohol on olnud oluliseks teguriks kuritegude toimepanemisel. J.I soovib minna MTÜ Lootuse külla rehabilitatsioonikeskusesse, mis annab talle võimaluse tegeleda oma sõltuvusprobleemiga. Pärast alkoholisõltuvusest taastumise programmi läbimist loodab ta Jõgeva vallast saada sotsiaaleluruumi ja asuda ka tööle ning soovib oma elu korda seada, sh taastada võimalusel suhted oma endise abikaasa ja lastega.
4.2.J.I arvates ei oleks tal raske pärast rehabilitatsioonikeskusest naasmist tööd leida, kuna süüdimõistetul on laialdased töökogemused. Ka vanglas töötab J.I majandusabitöölisena. Pikemas perspektiivis on J.I plaan minna Soome tööle ning aidata saadavast sissetulekust endisel abikaasal taastada maja ja toetada oma peret.
4.3.Tartu Maakohus on kohtumääruses viidanud ka kinnipeetava distsiplinaarkaristustele vangistuse jookusul, kuid kaitsja leiab, et J.I distsiplinaarkaristustele ei ole põhjendatud omistada üleliia suurt rolli. Isikuid iseloomustavaid asjaolusid tuleb arvestada kogumis. Tartu Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetava käitumine karistuse kandmise ajal on pigem positiivne. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et J.I ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud ning leiab, et määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis tooksid kaasa maakohtu määruse tühistamise ja J.I tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Kolleegium nõustub täielikult maakohtu määruses toodud põhistustega ega pea vajalikuks neid tervikuna korrata. Eeltoodust lähtudes märgib ringkonnakohus vastuseks määruskaebusele vaid järgmist.
6.Kolleegium peab positiivseks, et J.I on vangistuses läbinud sotsiaalprogramme ning osalenud majandustöödel. Süüdimõistetu asuks vabanedes elama Lootuse külla, kus saab ravida enda alkoholisõltuvust ning pärast ravi läheks tööle Soome. J.I tahab taastada suhted perekonnaga ning neid toetada.
7.Hinnates aga KarS § 76 lg-s 3 toodud asjaolusid kogumis, leiab ringkonnakohus, et J.I ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Käesolevas asjas omavad ennetähtaegse vabastamise otsustamisel eelkõige mõju kuriteo toimepanemise asjaolud ning J.I varasem elukäik.
7.1.Asjaolu, et J.I on kokku seitsmel korral kriminaalkorras karistatud, kusjuures praegu kannab kinnipeetav juba kuuendat vanglakaristust, süvendab kolleegiumi veendumust, et kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei oleks vastavuses ühiskonna õiglustunde ja üldise karistuspoliitikaga. Ennetähtaegse vabastamise otsustamisel omab tähtsust, et J.I poolt korduvalt toime pandud kuriteod on suuresti ajendatud alkoholisõltuvusest ning isik on käitunud vägivaldselt ja hoolimatult enda perekonna suhtes.
7.2.Ringkonnakohus ei jaga kaitsja arvamust, et J.I distsiplinaarkaristustele ei tule tähtsust omistada. Kolleegium rõhutab, et vanglas kehtivad käitumisnormid on aluseks seal toimivale korrale samamoodi, nagu vabaduses kehtivad normid aitavad tagada ühiskonna toimimist. Fakt, et isik ei suuda nendest käitumisnormidest kinni pidada, iseloomustab kinnipeetava hoolimatut suhtumist kehtivasse korda.
7.3.Kohtukolleegium on arvamusel, et kuna J.I-le ei ole senised karistused mõju avaldanud ja praegu kannab ta karistust mitme kuriteoepisoodi toimepanemise eest, tuleb kohtul ennetähtaegse vabastamise otsustamisel reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust ning saata ühiskonnale signaal, et järjest uute kuritegude toimepanemine ei ole aktsepteeritav. Ringkonnakohus nõustub, et kinnipeetava osalemine rehabilitatsiooniprogrammis võib mõjutada isikut positiivselt, kuid kindla soovi olemasolul saab J.I minna Lootuse külla ravile ka pärast tähtaegset vabanemist.
8.J.I iseloomustavad negatiivseid asjaolud, milleks on eelkõige korduv karistatus, mis näitab isiku suutmatust või tahtmatust teha senistest karistustest vajalikke järeldusi, alkoholisõltuvus ja distsiplinaarkaristuste olemasolu, kaaluvad ülesse teda iseloomustavad positiivsed asjaolud. Lähtudes kinnipeetava varasemast elukäigust peab kohus paljasõnaliseks J.I väiteid, et ta on nüüd võimeline kriminaalhoolduse nõudeid järgima ja uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohaga, et J.I ennetähtaegne vabastamine käesolevas ajal oleks põhjendamatu.
9.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu 6. mai 2014 määrus muutmata ja J.I vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata ning määruskaebus rahuldamata.
10.Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt kulus tal

määruskaebuse koostamiseks kokku 1,5 tundi, mille eest taotleb tasu summas 108 eurot, sh käibemaks 18 eurot. Ringkonnakohus on seisukohal, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS §-de 175 lg 1 p 4 ja 187 lg 2 alusel peab J.I hüvitama menetluskulu, milleks on vandeadvokaadi R. Objarteli kaitsjatasu 108 eurot määruskaebuse koostamise eest.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.