Kriminaalasi nr 1-12-12424
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
4. veebruar 2013.a Jõgeva kohtumaja
Kriminaalasja number
1-12-12424
Kohtunik
Liivi Loide
Taotluse esitaja
H.M
Taotlus
menetluskulude tasumise ajatamiseks
Süüdimõistetu
H.M isikukood XXX; elukoht: puudub, asub Tartu Vanglas.
käesoleval
ajal
Jätta H.M-i taotlus väljamõistetud menetluskulude tasumise ajatamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab 10 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule
H.M on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 28.12.2012.a otsusega KarS § 120 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 8 kuud vangistust, ja KarS § 203 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 aastat 2 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti H.M-ile liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati H.M-ile mõistetud liitkaristuse algust alates 25.07.2012.a, s.o tema kahtlustatavana kinnipidamisest. Lisaks mõisteti H.M-ilt välja VÕS § 1043 alusel summad kuriteoga tekitatud kahjude katteks. Menetluskuludena mõisteti H.M-ilt riigituludesse: sundraha 435 eurot; ekspertiisitasu 255 eurot; paljunduskulu 45 senti; kaitsetasu 435,04 eurot. Otsuses määratu kohaselt tuli H.M menetluskulud tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest 1 (2)
Rahandusministeeriumi a/a-le ning selgitati, et kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Viidatud maakohtu otsus jõustus 14.01.2013.a. 23.01.2013.a saabus kohtule H.M-i taotlus, milles palub H.M pikendada temalt kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulude tasumise tähtaega ning määrata menetluskulude tasumise tähtajaks 1 kuu alates vangistusest vabanemisele järgnevast päevast. Taotluse kohaselt ei ole H.M vangistuses viibides menetluskulude hüvitamine reaalselt võimalik ja seetõttu ei ole põhjendatud nõude saatmine kohtutäiturile 1 kuu möödumisel.
KrMS § 423 sätestab, et kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel järgitakse käesoleva seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. KrMS § 424 sätestab, et mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Eelviidatu kohaselt võimaldab seadus menetluskulude tasumise tähtaja pikendamist üksnes juhul, kui selleks esinevad mõjuvad põhjused. Kohus osundab, et H.M ei ole oma taotluses märkinud põhjuseid, mida saaks käsitleda mõjuva põhjusena. Samuti ei ole H.M lisanud enda taotlusele ühtegi tõendit. Küll peab kohus oluliseks selgitada, et menetluskulude tasumise tähtaja pikendamine ainuüksi selle tõttu, et süüdimõistetu kannab kinnipidamisasutuses karistust, ei ole õigustatud. Lisaks peab kohus vajalikuks juhtida tähelepanu asjaolule, et menetluskulude tasumise tähtaega on võimalik KrMS § 424 järgi pikendada üksnes 1 aasta võrra. H.M mõisteti Tartu Maakohtu 28.12.2012.a otsusega süüdi ja karistati liitkaristusega 3 aastat 3 kuud vangistust. H.M-i karistuse kandmise aja algust loetakse alates 25.07.2012.a. Kuna H.M-ile mõistetud karistus on pikem, kui aeg, mille võrra on kohtul võimalik käesoleval ajal menetluskulude tasumise tähtaega pikendada, ei ole ajatamine põhjendatud. Võimalust määrata menetluskulude tasumise tähtaega vastavalt süüdimõistetu soovile või seada seda sõltuvusse süüdimõistetu vabanemise ajast, seadus ette ei näe. Eeltoodust tulenevalt tuleb H.M-i rahuldamata.
taotlus menetluskulude ajatamiseks jätta
Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS §-st 424, §-st 423, § 432 lg-st 1.
Liivi Loide kohtunik
2 (2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.