lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-12-3685/30

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 21.05.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-12-3685/30
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
21.05.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
782
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-12-3685/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja10.09.20121-12-3685/15Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja14.01.20131-12-3685/19Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja03.05.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

21. mai 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-12-3685 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas

Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 05. mai 2014 määrus karistuse täitmisele pööramise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu B.O, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 05. mai 2014 määrus muutmata ja süüdimõistetu B.O määruskaebus rahuldatama.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

1.Viru Maakohtu 10.09.2012 otsusega tunnistati B.O süüdi KarS § 118 p 1 järgi ja karistati vangistusega 4 aastat 6 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva, kandmisele kuulus 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel otsustati karistust mitte pöörata täitmisele katseajaga kolm aastat. Katseaja kestel pidi B.O täitma KarS § 75 lg 1 p 1 - 5 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustati B.O katseajal mitte tarvitama alkoholi. Kriminaalhoolduse algus 10.09.2012 ja lõpp 09.09.2015.

2.11.04.2014 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule kolmanda erakorralise ettekande, seekord taotlusega B.O karistuse täitmisele pööramiseks, kuna kriminaalhooldusalune on rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi.
3.
Viru Maakohus pööras 05.05.2014 määrusega B.O-le Viru Maakohtu 10.09.2012 otsusega mõistetud vangistuse täitmisele. Maakohus tuvastas, et B.O on rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi mitmendat korda.

07.01.2013 koostati esimene erakorraline ettekanne kohustuse mitte tarvitada alkoholi rikkumise kohta. Kriminaalhooldusametnik taotles kohtult B.O-le täiendava kohustuse määramist – osaleda sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Kohus rahuldas kriminaalhooldusametniku taotluse ning B.O läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ajavahemikul 05.02.2013 – 19.03.2013. 29.04.2013 koostati teine erakorraline ettekanne kohustuse mitte tarvitada alkoholi rikkumise kohta. Kohus rahuldas taaskord kriminaalhooldusametniku taotluse, määrata B.O-le täiendav koolitus – alkoholivastase võõrutusravi läbimine. B.O läbis võõrutusravi 31.04.2013.

4.B.O esitas Viru Maakohtu määrusele määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja mõistetud vangistuse täitmisele pööramata jätmist.
4.1.Määruskaebuse kohaselt on B.O tõsised probleemid tervisega – ta kasutab igapäevaselt ravi ja teda jälgib pulmonoloog. Lisaks märgib määruskaebuse esitaja, et vangistuse täitmisele pööramisel kaotab ta oma elukoha ja töö. B.O ei soovi oma tööd kaotada ning tahab edukalt edasi töötada.
4.2.Alkoholi tarvitamist selgitab määruskaebuse esitaja stressiga. B.O mõistab, et on valesti käitunud ning lubab, et seda enam ei juhtu. B.O on ilmunud kokkulepitud registreerimistele ning registreerimistele ilmumise võimatusest õigeaegselt teatanud. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
5.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud, tuleb jätta muutmata ning B.O määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määrusega B.O karistuse täitmisele pööramise põhjendatuses ning leiab samuti, et B.O karistus tuleb täitmisele pöörata, kuna süüdimõistetu on rikkunud alkoholi mittetarvitamise kohustust. Tegemist ei ole ühekordse kohustuse rikkumisega, vaid nimetatud kohustuse rikkumise eest on B.O-le varasemalt KarS § 74 lg 4 kohaselt määratud täiendavaid kohustusi. Kriminaalhooldusametniku ettepanekul ning kohtu nõustumisel tuli B.O läbida sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“ ning alkoholivastane võõrutusravi. Tegemist on varasemalt kahel korral alkoholi mittetarvitamise kohustuse rikkumise eest määratud lisakohustustega. Seega on kohus kriminaalhooldusametniku ettepanekul ning KarS § 75 alusel kahel korral B.O-le lisakohustusi määranud, kuid kriminaalhoolduse edasiteostamine ei ole olnud tulemuslik.
6.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult järeldanud, et B.O tarvitas alkoholi, millega rikkus KarS § 75 lg 2 p 2. Alkoholi mittetarvitamise kohustust rikkus B.O tahtlikult, kuna talle on varasemalt kohtuotsusega mõistetud alkoholi mittetarvitamise kohustuse sisu ning kohustuse rikkumise tagajärgi selgitatud. Samuti on kriminaalhooldusametnik juba kahel korral kohtule esitanud erakorralise ettekande kohustuse rikkumise osas. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses alkoholi tarvitamise selgituseks esitatud väide, mille kohaselt oli B.O stress, on paljasõnaline ega õigusta alkoholi tarvitamist ning

sellega kohtu poolt määratud kohustuse rikkumist. Veelgi enam tulnuks B.O hoiduda alkoholi tarvitamisest, lähtudes asjaolust, et kriminaalhooldusametnik on varasemalt kahel korral kohtule erakorralise ettekande nimetatud kohustuse rikkumise osas juba esitanud. Arvestades, et B.O on 1,5 aasta pikkuse katseaja jooksul kolm korda rikkunud alkoholi mittetarvitamise kohustust ja see rikkumine on osutunud süstemaatiliseks, nõustub ringkonnakohus kriminaalhooldusametniku ning maakohtu määruses esitatuga, mille kohaselt kriminaalhooldust soodustatavaid asjaolusid käesoleval juhul ilmnenud ei ole. Rikkumiste süvenemist kinnitab ka asjaolu, et 15.02.2014 tabati B.O sõiduki juhtimiselt joobeseisundis ning tema väärtegu kvalifitseeriti LS § 224 lg 1 alusel.

7.Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS §-st 390 ja 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja B.O määruskaebuse rahuldamata.

Tiit Lõhmus

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.