Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
12. mai 2014, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-05-273
Kohtukoosseis
Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 9. aprilli 2014 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdimõistetu Ago Tilk, määruskaebus
2.3 A. Tilka on varem 3 korda kriminaalkorras karistatud, valdavalt vara- ja avalikku korra vastase kuritegude eest. Vaatamata varasematele karistustele A. Tilk paranemise teele ei asunud ning pani taas toime uue esimese astme kuriteo. See osutab kuritegude raskusastme muutumise dünaamikale ja viitab asjaolule, et A. Tilk ei ole eelnevast karistustest järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Käesoleval ajal kannab A. Tilk pikaajalist vanglakaristust raske isikuvastase kuriteo eest. 2.4 Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel töökoht, mis raskendab toimetulekut ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Ennetähtaegse vabanemise korral ei ole süüdimõistetul võimalik asuda ametlikult tööle ega võtta end arvele töötukassas, kuna kehtiv isikut tõendav dokument tal puudub. Seega ei ole kehtiva isikutunnistuse puudumise tõttu A. Tilgal vabanemise järgselt võimalik asuda täitma kriminaalhoolduses kohaldatavaid kontrollnõudeid, s.o võtta arvele end töötukassas või asuda tööle kohtu määratud tähtajaks. 2.5 Vabaduses oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Seega võib järeldada, et A. Tilga puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Käitumiskontroll ei hoiaks A. Tilka uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. 2.6 Kohus leidis, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (kindel elukoht ja lähedaste tugi) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Isikul oli ka enne kuriteo toimepanemist elukoht ja sissetulekuallikas, ent see ei takistanud tal kuritegu toime panemast. 2.7 Kuriteo tagajärjel suri inimene. Kohus rõhutas, et KarS § 76 lg 3 kohaselt ennetähtaegsel vabastamisel hindab kohus eeskätt isiku poolt toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus leidis, et toimepandud kuriteo asjaolud on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui süüdimõistetu käitumine vanglas ja võimalused vabaduses. A. Tilga vabastamisel saaks kodanike õiglustunne ilmselt kahjustatud. Kohus leidis, et toimepandud kuriteo raskust arvestades ei ole A. Tilga ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal põhjendatud, sest kohtuotsusega temale mõistetud karistusaja lõpuni on jäänud küllaltki pikk aeg. Arvestades lisaks toimepandud kuriteo ohtlikust ja asjaolusid, asus kohus seisukohale, et A. Tilga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole käesoleval ajal õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
3.3 Ühiskonna õiglustunde riivamise kohta märgib A. Tilk, et on kohtuga vastupidisel arvamusel. Samuti ei saa A. Tilga sõbrad ja tuttavad aru, miks teda juba välja ei lasta. Maksumaksja raha raiskamise asemel võiks ta hoopis tööd teha ja lähedasi aidata. Kurbusega tõdeb A. Tilk, et ei ole oma tütrepoegi näinud juba 9 aastat ja 6 kuud.
Maarika Kuusk
Mati Kartau
Aarne Sarjas
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.