1-05-273/20 - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

geoloogide baasis puurmeistrina, xxx, xxx. Kuriteo ohver oli isiku tolleaegne elukaaslane. Isikut on varasemalt karistatud kelmuse eest. Vangistuse ajal on käitunud hoolimatultdistsiplinaarrikkumised. Kinnipeetava sõprade hulgas esines enne vangistust ka alkoholi kuritarvitamist ja riskeerivat käitumist. Isik tunnistab, et tarvitas ohtralt alkoholi. Kinnipeetav on kaotanud alkoholijoobes enesekontrolli, tulenevalt kuriteost vägivaldsus olemas. Vangistuse ajal on käitunud tagajärgedega arvestamata. Kinnipeetav on rahul eluga vanglas, ei sea endale eesmärke vabanemiseks. Vangla toetab isiku enne tähtaegset vanglast vabanemist. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt ennetähtaegse vabanemise korral saab kinnipeetav asuda ajutiselt elama abikaasa xxx Txxxjuurde aadressile xxx xxx Tegemist on 2-toalise korteriga, mis kuulub Exxx Txxx. Kinnipeetav ei ole nimetatud elamispinnal varem elanud. Enne vangistust elas A.Tilk naisterahva juures, kelle suhtes on käesolev kuritegu toime pandud. Enne vangistust on Ago Tilk teinud erinevaid töid: xxx, tänavakivide paigaldaja. Exxx Txxa sõnul tekkisid Ago Tilga käitumise ja elustiiliga probleemid, kui Ago Tilk töötas surnukuuris. Pärast vabanemist puudub Ago Tilgal kindel töökoht. Vajalik võtta ennast arvele Eesti Töötukassas. Exxx Txxk on majanduslikult toimetulev, töötab ametlikult raamatukoguhoidjana. Ago Tilk on kolmandat korda kriminaalkorras karistatud, varasemad kuriteod olid vara ja avaliku korra vastased. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Ago Tilk taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Prokurör kirjalikult ei toeta Ago Tilga tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Ago Tilk kannab karistust esimese raskusastme kuriteo – mõrva - eest. Tema isikut ja varasemat elukäiku iseloomustab see, et teda oli ka enne nimetatud kuriteo toimepanemist karistatud. Seega ei olnud väga raske kuriteo toimepanemine juhuslik. Arvan et A. Tilga vabastamine oleks antud hetkel ennatlik, arvestades tema poolt toime pandud kuriteo raskust ja jõhkrust ning tema käitumist karistuse kandmise ajal. Käesoleval ajal ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida A. Tilga käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Hetkel kannab Ago Tilk karistust kuriteo eest, mille ta pani toime piinaval ja jõhkral viisil. Prokuratuuril puudub veendumus selles osas, et kinnipeetav suudab katseaja läbida nõuetekohaselt. Arvestades A. Tilga kriminaalset minevikku, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Varasematest temale mõistetud karistustest ei ole ta mingeid järeldusi teinud. Tema poolt toimepandud kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Vaatamata varasematele karistustele on ta jätkanud kuritegude toimepanemist. Kogu vanglas oleku ajal on A. Tilka distsipliinkorras karistatud korduvalt ja kehtivaid karistusi on kolm, seega ei ole tema käitumine vanglas olnud seaduskuulekas. Viru Vangla iseloomustuse 30.01.2013 kohaselt on kinnipeetaval kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Arvestades mh toimepandud kuriteo äärmist julmust, on prokuratuur käesoleval ajal Tilka ennetähtajalisele vabastamisele resoluutselt vastu. Positiivne on vanglas töötamine, sotsiaalprogrammis xxx“ ja vabanemisjärgse elukoha olemasolu, kuid negatiivsed asjaolud siiski prevaleerivad. Kinnipeetava iseloomustuses nimetatud positiivsed asjaolud ei ole piisavad, õigustamaks kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist ajal, mil tema karistusaja lõpuni on jäänud veel üle kolme aasta ja üksteist kuu, mis on küllaltki pikk aeg. Ära kantud karistuse aeg on ebaproportsionaalselt lühike võrreldes talle mõistetud karistusega – 12 aastad vangistust – ning tema käesoleval hetkel tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Vajalik on märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks ning mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset 2(4)

vabastamist. Nimetatud süüdimõistetu puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Kohtul on võimalik Ago Tilga tingimisi ennetähtaegset vabastamist kaaluda ka edaspidi. Prokurörina ei nõustu Viru Vangla seisukohaga ja ei toeta nimetatud vangistatu tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse ja arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et Ago Tilk tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Ago Tilk on kolm korda kriminaalkorras karistatud, reaalset vangistust kannab teist korda. Kinnipeetavat on varem karistatud valdavalt varavastaste kuritegude (asja omavoliline kasutamine, kelmus, omastamine) eest. Isik on olnud ühel korral karistusest vabastatud tingimisi, kuid katseaja möödumisel jätkas kuritegelikku elu ja pani toime raske isikuvastase kuriteo (tapmise). Viru Maakohtu 15.03.2006 kohtuotsusest (isiklik toimik lk 11-14) on näha, et raske isikuvastane kuritegu oli toime pandud grupis, kannatanule tekitati kirve, noa, kahvli ja potikaanega, samuti rusikate ja kipsis jalaga lüües hulgaliselt suurt valu põhjustanud vigastusi. Surma põhjuseks oli aju-kolju lahtine trauma, millega kaasnesid koljulaeluude murd, peapõrutus ja-lömastus. Kuriteo ohver oli isik, kelle juures Ago Tilk elas. Eeltoodust nähtub, et varem mõistetud karistused Ago Tilga puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul korduvalt (9 korral) distsiplinaarkorras karistatud, käesoleval ajal omab 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Karistused on määratud muuhulgas vanglateenistuse ametniku korraldusele mitteallumise eest ja tulemasina, tuletikud koos toosiga ja paki sigarettide valdamise eest. Rikkumiste arv ja iseloom näitab, et vangistuse ajal ei ole Ago Tilk oma käitumist ega mõtteviisi muutunud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vangistuse jooksul osalenud sõltuvusega tegelevas sotsiaalprogrammis „xxx“. Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument ID kaart kehtivusega kuni 18.07.2013. Vabanedes on Ago Tilgal võimalus ajutiselt elama asuda abikaasa xxxilga juurde aadressile xxx. Tegemist on Exxx Txxx kuuluva 2-toalise korteriga, kus elavad Exxx Txxxja tema poeg xxx Vabanedes kinnipeetaval garanteeritud töökoht puudub. Enne vangistust kinnipeetav ei töötanud, kuritarvitas alkoholi.

Arvestades Ago Tilga poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid (viimane raske I astme isikuvastane kuritegu, tapmine), korduvaid karistusi (korduvad varavastased kuriteod) ja tema käitumist vangistuses viibides (3 distsiplinaarkaristust) ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses (töökoha puudumine) ei ole kohtu hinnangul süüdimõistetu enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest isegi vangla režiimis. Soovides elada seadusekuulekalt vabaduses, tuleb süüdimõistetul algul hakata käituma seadusekuulekalt vangla režiimi tingimustes. Oleks kergemeelne arvata, et varem kolmel korral karistatud isik, kes on juba korduvalt vanglakaristust kandnud ja ühel korral käitumiskontrolli all viibinud alustab nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Isik oli juba kriminaalhoolduse all, kuid pärast katseaja lõppemist jätkas kuritegude toimepanemist ning kuritegelikku elu pannes toime raske isikuvastase kuriteo. Viimane asjaolu näitab, et kriminaalhooldus ei süüdismõistetule enam asjaoluks, mis aitab isiku resotsialiseerumist ja mille kaudu maandatakse uute kuritegude toimepanemise riski. Ka pärast katseaja lõppemist ei loobunud isik kuretegelikust elust. Süüdimõistetu varasem kuritegelik käitumine kaalub üle tema võimalused vabaduses (elukoha omamine ja lähedaste toetus). Kohus rõhutab, et KarS § 76 lg 3 kohaselt ennetähtaegsel vabastamisel hindab kohus eeskätt isiku toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus leiab, et toimepandud kuriteo asjaolud (alkoholijoobes toimepandud tapmine, grupis, kuriteovahenditeks on nuga, kirves, kahvel) on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui elukoha omamine ja lähedaste toetus. Alkoholi tarvitamine (raske kuriteo toimepanemine alkoholijoobes) omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Ei saa jätta tähelepanuta, et isik kannab karistust ühe raskeima kuriteo toimepanemise eest, mille tagajärgi on inimese surm. Süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine on võimalik üksnes siis, kui kohtul on piisavalt veendumust, et isik tuleb kriminaalhooldusega toime ega ole enam ühiskonnale kõrgohtlik. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 21.02.2017, ärakandmiseks on veel ligi 4 aastat, mis on väga pikk aeg. Süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Ago Tilgi temale Viru Maakohtu 15.03.2006 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.