Kohtulahend

Joosep-Lemmi E.S kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isikut on kriminaalkorras karistatud ühel korral grupiviisilise röövi eest, isikul ei ole välja kujunenud kuriteomustrit. Vangistuse ajal on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi „EQUIP“ ning õpib puidupingitöölise erialal, on vanglas töötanud majandustöödel. Kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Peale vabanemist asub elama XXX. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Joosep-Lemmi E.S kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et XXXon euroremonditud eramu. Kinnipeetava ema ja kasuisa andsid kirjaliku EJ valve nõusoleku ning elukoha sobivuse kontroll-leht EJ valve kohaldamiseks on kirjalikult vormistatud. Ema on valmis poega nii moraalselt kui ka materiaalselt toetama. Vabanemisjärgne töökoht kinnipeetaval puudub. Joosep-Lemmi E.S taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega. Prokuröri abi Aleksander Tšitšerov edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokurör ei ole nõus Joosep-Lemmi E.S tingimisi ennetähtaegse vabastamisega elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Isik kannab esmakordselt karistust sooritatud grupiviisilise röövi eest. Varem, oli karistatud tingimisi, kuid karistus pöörati täitmisele. Väärteokorras karistatud 19 korral valdavalt ÜTS alusel. Vangla arvamusel, isikul pole välja kujunenud kuriteomustrit. Kuritegude ajendiks oli rahalise kasu saamise eesmärk, alkoholi tarvitamine ning grupi mõju. Vanglas kannab karistust alates 03.10.2012. Head suhted perega. Karistusaja lõpp 03.10.2015.a. Vangistuse jooksul omab kaks distsiplinaarkaristust. Vabanemisel, puudub kindel töökoht. Ise, Joosep-Lemmi E.S, loodab vabanemisel asuda elama ema juurde - XXX. Vangla andmetel kinnipeetaval ei ole täitmata rahalisi nõudeid. Vabanemisfondis on 233,92 eurot. Ema ja kasuisa andsid kirjaliku EJ valve nõusoleku ning elukoha sobivuse kontrollleht EJ kohaldamiseks on kirjalikult vormistatud. Ema töötab Haiba noortekeskuse juhina. Ta on nõus nii moraalselt kui materiaalselt poega toetama. Vangla toetab Joosep-Lemmi E.S tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega arvestades, et kinnipeetava uue kuriteo toimepanemise tõenaolisus 2 aasta jooksul on 20% ning uue, samalaadse vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenaolisus 2 aasta jooksul on 32%. Eeltoodut arvestades prokurör ei nõustu Vangla taotlusega vabastada Joosep-Lemmi E.S tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve kohaldamisega, kohaldades KarS § 75 alusel lisakohustusi, arvates, et see oleks ennatlik . Kaitsja taotleb kohtuistungil Joosep-Lemmi E.S vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna see on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kinnipeetava käitumine vanglas on olnud korrektne. Distsiplinaarrikkumised ei olnud tõsised. Vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud Joosep-Lemmi E.S ja kaitsja arvamuse, leiab, et Joosep-Lemmi E.S võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Joosep-Lemmi E.S isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kohus arvestab, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud ühel korral ning vanglas viibib ta esimest korda. Võib eeldada, et Joosep-Lemmi E.S kui noore isiku käitumine ei ole lõplikult välja kujunenud ning praeguseks üle pooleteist aasta vanglas viibimist on pannud ta aru saama, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Ka vangla on iseloomustuses märkinud, et isikul ei ole välja kujunenud kuriteomustrit. Joosep-Lemmi E.S püüdlusi elada edaspidi õiguskuulekalt näitab ka tema osalus sotsiaalprogrammis ning eriala omandamine. Positiivsena käsitleb kohus siinjuures vangla iseloomustuses märgitut, et kinnipeetav on omaks võtnud vastutustundliku käitumise põhinormid, vastava sotsiaalse keskkonna olemasolul suudab neid rakendada. Kinnipeetaval on küll kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, kuid kohus nõustub kaitsjaga, et rikkumised ei olnud tõsised, mida kinnitavad karistused noomituse näol. Arvestades, et esitatud materjalide kohaselt oli kuritegu sooritatud alkoholijoobes, peab kohus positiivseks ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahet edaspidi enam alkoholi mitte tarvitada. Nimetatu on oluline välistamaks edasised süüteod alkoholi mõjul. Kuna vastavalt esitatud materjalidele on kinnipeetaval olnud ka kanepi sõltuvus ning kinnipeetav on proovinud kokaiini ja amfetamiini ning ecstasyt tarvitas 2010 aasta jaanuarist märtsini iga päev, peab kohus edasiste süütegude välistamiseks vajalikuks määrata kinnipeetavale täiendava kohustusena ka kohustus mitte tarvitada narkootikume katseaja jooksul ning kinnipeetaval tuleb esitada 1 kord kuus kriminaalhooldusametnikule ka vastused narkoanalüüsidest. Joosep-Lemmi E.S ennetähtaegne vabastamine katseajaga kuni 03.10.2015 ühes elektrooniline valvega võimaldab kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Joosep-Lemmi E.S-ile võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist ja narkootikumidest. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Vastavalt kriminaalhooldusseaduse §-le 1 lg 1 valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Pärast vabanemist on Joosep-Lemmi E.S olemas ka kindel elukoht ning lähedaste toetus, samuti ema poolt pakutav materiaalne abi ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka JoosepLemmi E.S, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa Joosep-Lemmi E.S edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Joosep-Lemmi E.S tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist toetab ka Vangla, märkides, et üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 20% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 32%, nimetatud näitajad ei ole kõrged. Positiivsena käsitleb kohus ka vangla iseloomustuses märgitut, et kinnipeetav suudab oma käitumist ja probleeme analüüsida, usub, et leiab endale kohe töö ning saab uuesti oma eluga järje peale, vabanedes soovib ka edasi õppida ning usub, et vanglas omandatud kutseharidus tuleb talle tulevikus kasuks, taunib kuritegevust, kuritegelikud hoiakud puuduvad. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.