lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-09-21009/8

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudHarju Maakohus Liivalaia kohtumaja · 21.01.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Kohtuasja number
1-09-21009/8
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg
21.01.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1636
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-09-21009/65Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja12.05.20141-09-21009/108Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja10.11.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-09-21009

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.jaanuaril 2010.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-09-21009 (092317000467)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär

Liisi Kisler

Kriminaalasi

Kristo V süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 7, 9 ja § 213 lg 1 järgi; V.G , Joosep-Lemmi V.G ja F.N süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 7, 9 järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör

Kristi Rande

Süüdistatavad

1.K r i s t o V - isikukood 39402040245; elukoht: xxx; Eesti kodanik; haridus 7 klassi; õpib Gümnaasiumi 8.klassis; varem kriminaalkorras karistamata; tõkend – elukohast lahkumise keeld (kahtlustatavana oli kinni peetud 08.-09.07.2009.a.);
2.V.G – isikukood xxx; elukoht: xxx; Eesti kodanik; põhiharidusega; töötu; varem kriminaalkorras karistatud 25.06.2009.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 424 järgi – 2 kuud vangistust tingimisi 18-kuulise katseajaga; tõkend – elukohast lahkumise keeld;
3.Joosep-Lemmi V.G - isikukood XXX; elukoht: xxx (samuti: xxx); Eesti kodanik; põhiharidusega, õpib Ehituskoolis; varem kriminaalkorras karistamata; tõkendit kohaldatud ei ole;
4.F.N - isikukood xxx, elukoht: xxx; viibib ajateenistuses Eesti kodanik,

põhiharidusega; varem kriminaalkorras karistamata; tõkend – elukohast lahkumise keeld Kaitsja

määratud korras Liis Toomsalu

RESOLUTSIOON

1.Süüdi tunnistada K r i s t o V KarS § 200 lg 2 p 7, 9 ja KarS § 213 lg 1 järgi ning KarS § 87 lg 1 p 2 alusel vabastada ta karistusest ning kohaldada mõjutusvahendina tema allutamist käitumiskontrollile. KarS § 87 lg 2 alusel allutada Kristo V kriminaalhooldaja käitumiskontrollile üheks aastaks. Käitumiskontrolli ajal on K. V kohustatud järgima KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid ning § 75 lg 2 p 2, 8 alusel on ta kohustatud täitma järgmisi kohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; - osaleda kriminaalhooldaja poolt määratavas sotsiaalabiprogrammis. Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhatajal määrata K. V kriminaalhooldaja. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.
2.Süüdi tunnistada V.G KarS § 200 lg 2 p 7, 9 järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui V.G 3 (kolme)-aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded ning KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustuse: osaleda kriminaalhooldaja määratavas sotsiaalabiprogrammis. KarS §65 lg 1 alusel lugeda mõistetava karistusega kaetuks 25.06.2009.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistus – 2 kuud vangistust tingimisi 18-kuulise katseajaga ning liitkaristuseks jääb 3 aastat vangistust tingimisi 3-aastase katseajaga . Katseaja alguseks on esimese kohtuotsuse kuulutamise aeg, s.o. 25.06.2009.a. Tallinna Vangla Harju KrHO juhatajal määrata V.G-le kriminaalhooldaja. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.
3.Süüdi tunnistada J o o s e p – L e m m i V.G KarS § 200 lg 2 p 7, 9 järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust. KarS § 74 alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui J.-L.V.G 3 (kolme)-aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded ning KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustuse: osaleda kriminaalhooldaja määratavas sotsiaalabiprogrammis.

Tallinna Vangla Harju KrHO juhatajal määrata J.-L. V.G-le kriminaalhooldaja. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

4.Süüdi tunnistada F.N KarS § 200 g 2 p 7, 9 järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui J. F.N 3 (kolme)-aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded ning KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustuse: osaleda kriminaalhooldaja määratud sotsiaalabiprogrammis. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist. Tallinna Vangla Harju KrHO juhatajal määrata J. F.N-ile kriminaalhooldaja. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.
5.Välja mõista HV kasuks hüvitis 4 866 (neli tuhat kaheksasada kuuskümmend kuus) krooni õigusvastaselt tekitatud kahju katteks - solidaarselt Kristo V , V.G-lt, JoosepLemmi V.G-lt ja F.N-ilt. Alaealisel K. V vajalike vahendite puudumisel hüvitis VÕS § 1053 lg 2 alusel sisse nõuda tema emalt H V (elukoht: XXX).
6.Välja mõista menetluskulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 SEB-is või arve 221023778606 Swedbank-is; viitenumber 2800049777 ning ära märkida kriminaalasja number 1-09-21009 ja süüdimõistetu nimi):
6.1.Kristo V määratud kaitsjale makstav tasu 2 700 (kaks tuhat seitsesada) krooni ning sundrahast 3 000 (kolm tuhat) krooni. Alaealisel vajalike vahendite puudumisel menetluskulud sisse nõuda KrMS § 188 alusel tema emalt HV.
6.2.V.G-lt määratud kaitsjale makstav tasu 1 020 (üks tuhat kakskümmend) krooni ning sundrahast 3 500 (kolm tuhat viissada) krooni .
6.3.Joosep-Lemmi V.G-lt määratud kaitsjale makstav tasu 1 020 (üks tuhat kakskümmend) krooni ning sundrahast 3 500 (kolm tuhat viissada ) krooni.
6.4.F.N-ilt määratud kaitsjale makstav tasu 1 020 (üks tuhat kakskümmend) krooni ning sundrahast 3 500 (kolm tuhat viissada) krooni. Kohus määrab, et menetluskulusid on võimalik vabatahtlikult tasuda 6 (kuue) kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitmiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Otsuse peale (seoses kokkuleppemenetluse normide väidetava rikkumisega) on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

SÜÜDISTUSED

K. V , V.G, J.-L.V.G ja J. F.N süüdistatakse selle, et nemad 22.04.2009.a. ajavahemikul 21.45-22.00 tungisid võõra vallasasja ebaseadusliku omandamise eesmärgil korterisse aadressil XXX, kus J. F.N lükkas jõudu kasutades ukse eest ära HV. Seejärel J.L. V.G, ja V.G hoidsid kannatanut kinni kätest ja surusid teda näoga vastu seina, samal ajal kui J. F.N ja K. V võtsid korterist ära HV järgmised esemed: sülearvuti Ordi ( 5 000 kr), jope (300 kr), korterivõtmed (3098 kr), suitsupaki „Rocets“ (54 kr), tulemasina (6 kr), mobiiltelefoni Nokia (200 kr), rahakoti (300 kr), milles olid juhiload H. V nimele, SEB pangakaart ja sularaha 630 krooni, kokku võõrast vara 9 588 krooni väärtuses. Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud vägivallaga, grupi poolt ja sissetungimisega, panid K. V S. F.N, V.G ja J.-L. V.G toime KarS § 200 lg 2 p 7 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. S. V samal õhtul, s.o. 22.05.09.a., koheselt pärast korterist lahkumist, kasutades HV kuuluvat SEB pangakaarti, sisestas ebaseaduslikult pangakaardi ja PIN-koodi Keilas Ohtu tee 2 asuvasse AS-i Swedbank pangaautomaati nr. HAN00492 ning võttis HV arvelt kell 22:06:59 välja sularaha summas 2 700 ja kell 22:07:25 sularaha summas 50 krooni – kokku 2 750 krooni. Seega varalise kasu saamisega andmete ebaseadusliku sisestamise teel ja andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumisega pani S. V toime KarS § 213 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkulepete sisu. Alaealise süüdistatava K. V , kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör K. Ve süüdi tunnistamist KarS § 200 lg 2 p 7, 9 ja § 213 lg 1 järgi ning tema karistusest vabastamist ning mõjutusvahendi kohaldamist, milleks KarS § 87 alusel on allutamine kriminaalhooldaja käitumiskontrollile üheks aastaks, mil K. V on kohustatud järgima KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid ning täitma KarS § 75 lg 2 p 2, 8 sätestatud kohustusi: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning osaleda sotsiaalabiprogrammis. Süüdistatavate V.G , J.-L. V.G ja J. F.N, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkulepete kohaselt taotletakse nende süüdimõistmist KarS § 200 lg 2 p 7, 9 järgi ning karistamist 3-aastase vangistusega, mida KarS § 74 alusel ei pöörata täitmisele, kui süüdistatavad 3-aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidavad kontrollnõuded ja kohustused KarS 75 lg 1 ja lg2 p 8 alusel. Kohtuliku arutamise järeldused. Süüdistuses KarS § 213 lg 1 järgi tunnistas K. V ja süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 7, 9 järgi tunnistasid kõik süüdistatavad ennast kohtuistungil süüdi. Süüdistatavad kahetsesid toimepandut ning kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustuvad sellega täies

ulatuses. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkulepete juurde ning palusid kohtul need otsusega kinnitada. Kannatanu on andnud nõusoleku kokkulepemenetluse kohaldamiseks, oma õigustest ja kokkuleppemenetluse kohaldamise tagajärgedest on ta teadlik. Tsiviilhagi on kannatanu esitanud summas 4 866 krooni , see on põhjendatud ja nimetatud summa õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks tuleb süüdlastelt välja mõista solidaarselt. Alaealisel K. V rahaliste vahendite puudumisel VÕS § 1053 lg 2 alusel, tuleb summa sisse nõuda tema seaduslikult esindajalt HV. VÕS § 69 lg 1 kohaselt peavad solidaarvõlgnikud omavahelistes suhetes kohustuse täitma võrdsetes osades Solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle, VÕS § 69 lg 2 kohaselt, võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue). Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatavate eneste süüdi tunnistamine ja kokkulepete sõlmimine on olnud nende tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatavate käitumine, nende süü neile inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning K. V tuleb süüdi tunnistada KarS § 200 lg 2 p 7, 9 ja § 213 lg 1 järgi ning V.G, J.-L. V.G ja J. F.N KarS § 200 lg 2 p 7, 9 järgi. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Arvestades alaealise K. V kõlbelise ja vaimse arengu taset, on põhjendatud ja otstarbekohane ta KarS § 87 alusel karistusest vabastada ning kohaldada mõjutusvahendit vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Teiste süüdistatavate osas peab kohus põhjendatuks mõista karistus tingimisi, andes nad 3-aastaseks katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. antud asjas määratud kaitsjatele makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 1 järgi 2,5 palga alammäära ehk 10 875 krooni). KrMS § 188 alusel paneb kohus menetluskulude hüvitamise alaealise K. V emale (HV) Menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetute ja alaealise süüdimõistetu vanema varalist seisundit, süüdimõistetute resotsialiseerumisväljavaateid ja leiab, et menetluskulude täielik ja kohene hüvitamine käib neile ilmselt üle jõu, mistõttu KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus osa menetluskulusid riigi kanda. Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 248 lg 1 p 5, 249, 311,

313.Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.