1-09-21009
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja nr
1-09-21009 (092317000467)
Kohtunik
Külli Iisop
Kohtuistungi sekretär
Liisi Kisler
Kriminaalasi
Kristo V süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 7, 9 ja § 213 lg 1 järgi; V.G , Joosep-Lemmi V.G ja F.N süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 7, 9 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Kristi Rande
Süüdistatavad
põhiharidusega; varem kriminaalkorras karistamata; tõkend – elukohast lahkumise keeld Kaitsja
määratud korras Liis Toomsalu
Tallinna Vangla Harju KrHO juhatajal määrata J.-L. V.G-le kriminaalhooldaja. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.
Edasikaebamise kord Otsuse peale (seoses kokkuleppemenetluse normide väidetava rikkumisega) on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.
K. V , V.G, J.-L.V.G ja J. F.N süüdistatakse selle, et nemad 22.04.2009.a. ajavahemikul 21.45-22.00 tungisid võõra vallasasja ebaseadusliku omandamise eesmärgil korterisse aadressil XXX, kus J. F.N lükkas jõudu kasutades ukse eest ära HV. Seejärel J.L. V.G, ja V.G hoidsid kannatanut kinni kätest ja surusid teda näoga vastu seina, samal ajal kui J. F.N ja K. V võtsid korterist ära HV järgmised esemed: sülearvuti Ordi ( 5 000 kr), jope (300 kr), korterivõtmed (3098 kr), suitsupaki „Rocets“ (54 kr), tulemasina (6 kr), mobiiltelefoni Nokia (200 kr), rahakoti (300 kr), milles olid juhiload H. V nimele, SEB pangakaart ja sularaha 630 krooni, kokku võõrast vara 9 588 krooni väärtuses. Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud vägivallaga, grupi poolt ja sissetungimisega, panid K. V S. F.N, V.G ja J.-L. V.G toime KarS § 200 lg 2 p 7 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. S. V samal õhtul, s.o. 22.05.09.a., koheselt pärast korterist lahkumist, kasutades HV kuuluvat SEB pangakaarti, sisestas ebaseaduslikult pangakaardi ja PIN-koodi Keilas Ohtu tee 2 asuvasse AS-i Swedbank pangaautomaati nr. HAN00492 ning võttis HV arvelt kell 22:06:59 välja sularaha summas 2 700 ja kell 22:07:25 sularaha summas 50 krooni – kokku 2 750 krooni. Seega varalise kasu saamisega andmete ebaseadusliku sisestamise teel ja andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumisega pani S. V toime KarS § 213 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkulepete sisu. Alaealise süüdistatava K. V , kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör K. Ve süüdi tunnistamist KarS § 200 lg 2 p 7, 9 ja § 213 lg 1 järgi ning tema karistusest vabastamist ning mõjutusvahendi kohaldamist, milleks KarS § 87 alusel on allutamine kriminaalhooldaja käitumiskontrollile üheks aastaks, mil K. V on kohustatud järgima KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid ning täitma KarS § 75 lg 2 p 2, 8 sätestatud kohustusi: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning osaleda sotsiaalabiprogrammis. Süüdistatavate V.G , J.-L. V.G ja J. F.N, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkulepete kohaselt taotletakse nende süüdimõistmist KarS § 200 lg 2 p 7, 9 järgi ning karistamist 3-aastase vangistusega, mida KarS § 74 alusel ei pöörata täitmisele, kui süüdistatavad 3-aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidavad kontrollnõuded ja kohustused KarS 75 lg 1 ja lg2 p 8 alusel. Kohtuliku arutamise järeldused. Süüdistuses KarS § 213 lg 1 järgi tunnistas K. V ja süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 7, 9 järgi tunnistasid kõik süüdistatavad ennast kohtuistungil süüdi. Süüdistatavad kahetsesid toimepandut ning kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustuvad sellega täies
ulatuses. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkulepete juurde ning palusid kohtul need otsusega kinnitada. Kannatanu on andnud nõusoleku kokkulepemenetluse kohaldamiseks, oma õigustest ja kokkuleppemenetluse kohaldamise tagajärgedest on ta teadlik. Tsiviilhagi on kannatanu esitanud summas 4 866 krooni , see on põhjendatud ja nimetatud summa õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks tuleb süüdlastelt välja mõista solidaarselt. Alaealisel K. V rahaliste vahendite puudumisel VÕS § 1053 lg 2 alusel, tuleb summa sisse nõuda tema seaduslikult esindajalt HV. VÕS § 69 lg 1 kohaselt peavad solidaarvõlgnikud omavahelistes suhetes kohustuse täitma võrdsetes osades Solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle, VÕS § 69 lg 2 kohaselt, võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue). Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatavate eneste süüdi tunnistamine ja kokkulepete sõlmimine on olnud nende tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatavate käitumine, nende süü neile inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning K. V tuleb süüdi tunnistada KarS § 200 lg 2 p 7, 9 ja § 213 lg 1 järgi ning V.G, J.-L. V.G ja J. F.N KarS § 200 lg 2 p 7, 9 järgi. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Arvestades alaealise K. V kõlbelise ja vaimse arengu taset, on põhjendatud ja otstarbekohane ta KarS § 87 alusel karistusest vabastada ning kohaldada mõjutusvahendit vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Teiste süüdistatavate osas peab kohus põhjendatuks mõista karistus tingimisi, andes nad 3-aastaseks katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. antud asjas määratud kaitsjatele makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 1 järgi 2,5 palga alammäära ehk 10 875 krooni). KrMS § 188 alusel paneb kohus menetluskulude hüvitamise alaealise K. V emale (HV) Menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetute ja alaealise süüdimõistetu vanema varalist seisundit, süüdimõistetute resotsialiseerumisväljavaateid ja leiab, et menetluskulude täielik ja kohene hüvitamine käib neile ilmselt üle jõu, mistõttu KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus osa menetluskulusid riigi kanda. Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 248 lg 1 p 5, 249, 311,
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.