Kohtulahend

on. Nimetatud korteris ei ela käesoleval ajal hetkel keegi. Kinnipeetav plaanib vabanemisjärgselt elama asuda koos elukaaslasega, samuti on väljendanud soovi alustada uut elu väljaspool Eestit. Vangistuse jooksul on kinnipeetav osalenud programmides Eluviisitreening, EQUIP ja läbinud riigikeeleõppe B1 taseme. Ajavahemikel 04.03.2011-03.09.2012, 26.09.-16.12.2013 on töötanud vangla majandustöödel abitöölisena ning alates 18.01.2014 töötab vangla majandustöödel koristajana. Isik paikneb alates 17.12.2013 avavanglaosakonnas. Isik omab 8-klassiharidust. Enne vangistust oli püsiva tööhõiveta, töökohad olid mitteametlikud. Erialane väljaõpe puudub, konkreetseid tööoskusi ei ole välja kujunenud. Kinnipeetav omab positiivset suhtumist töösse, mõistab töötamise vajalikkust . ). Vabanedes D.B kindel töökoht puudub, samas on kinnipeetava väitel võimalus tal vabanemisjärgselt saada töö tuttavate abil. Lisaks on kinnipeetavat valmis materiaalselt toetama sugulane xx xx. K-raha andmetel D.B puuduvad rahalised kohustused. Uue kuriteo risk väljendub selles, et omamata töökohta võib toime panna uue kuriteo rahalise kasu saamise eesmärgil. Alkoholi osas sõltuvusdiagnoosi ei ole määratletud, lähtudes vangla meditsiiniosakonna andmetest. Varasemalt on isik alkoholi kuritarvitanud, arvestades alkoholijoobes toimepandud kuritegusid. D.B sõnul enne vangistust tarvitas alkoholi harva ja väikestes kogustes. Uue kuriteo risk tuleneb sellest, et õigusrikkumised on ajendatud alkoholi kuritarvitamisest. Vangla meditsiiniosakonna poolt sõltuvusdiagnoosi ei ole narkootiliste ainete osas tuvastatud. Varasemalt on D.B tarvitanud kanepit ja amfetamiini. Vanglas tarvitas (2012, juuli) fentanüüli ja metadooni (2012, september, oktoober), mille eest on määratud ka praegune vanglakaristus. Varasemalt on kinnipeetav korduvalt väljendanud agressiivset käitumist läbi sooritatud kuritegude, mis on seotud vägivalla kasutamisega. Kinnipeetav põhjendab vägivaldset käitumist enesekaitse aspektiga. Vangistuses on kinnipeetav läbinud programmi EQUIP, mille raames tegeletakse käitumises ja mõtlemises esinevate puudustega ja nende korrigeerimisega. Varasemalt on D.B rikkunud käitumiskontrolli nõudeid, pannes toime uue kuriteo käitumiskontrolli nõuete ajal. Antud juhul ei ole kinnipeetav motiveeritud vabanema karistusjärgse käitumiskontrolli alla. Kinnipeetav on motiveeritud loobuma kuritegelikust käitumisest, mida väljendub asjaolu, et omab realistlikke ja saavutatavaid eesmärke vanglast vabanemise järgselt. Viru Vangla toetab D.B suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt soovib kinnipeetav vabaneda aadressile xxx. Kodukülastus antud aadressile toimus eelmise vanglapäringu koostamise käigus (07.11.2013.a). Telefonivestlusest kinnipeetava sugulase xx xx selgus, et eluaseme tingimused on samad. Tegemist on 1 – toa lise ühiselamu tüüpi korteriga. Kinnistusregistri andmetel on korteri omanik D.B . D.B plaanib asuda tööle xxx. Äriregistri andmetel antud firma on kustutatud 19.02.2014.a. Kriminaalhooldusametnikul ei õnnestunud saada ühendust OÜ xxx juhatuse liikme xx xx. Samuti xx xx on valmis esialgselt kinnipeetavat materiaalselt toetama. D.B on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning viibib korduvalt kinnipidamisasutuses. Käesolevat karistust kannab KarS § 118 p 1 ja KarS § 121 järgi. Vangistuse ajal 2013 a. on teda karistatu d KarS § 331 alusel. Varasemalt toime pandud kuritegude hulka kuuluvad vargused. D.B oli 1 korral käitumiskontrollil. Tuginedes käitumiskontrolli toimikule nr 79597 (2008.a – 2009.a) selgus, et katseaja 8 kuul pani ta uue kuriteo toime. Kinnipeetavat on 5 korra l karistatud väärteomenetlusega NPALS ja 2 korral Alkoholiseaduse alusel. Seega saab järeldada, et ta omab probleeme sõltuvusainete tarvitamisega. Seda kinnitas ka tema sugulane xx xx. Rahvastikuregistri andmetel kehtib D.B isikuttõendav dokument kuni 29.10.2018.a. Prokurör avaldas, et arvestades isiku käitumist vanglast, milles oli päris palju positiivset ja tema kindlat soovi otsida töökoha ja asuda elama xxx, ei ole karistusjärgse kontrolli kohaldamine põhjendatud.

D.B avaldas, et ta ei ole kriminaalhooldusest huvitatud. Ta sooviks minna xxx, kus elab tema elukaaslane. Eestis ei ole tal kedagi, korter seisab ja seda hooldab sugulane.

Kohtu põhjendused Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud poolte arvamused, leiab, et D.B suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks ei ole põhjendatud. KrMS § 4261 teine lause sätestab, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks arvestab kohus karistusseadustiku § -s 871 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal. KarS § 871 lg 1 kohaselt võib kohus kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku § -s

sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. KarS § 871 lg 2 kohaselt, kui isikut on karistatud karistusseadustiku 9. peatüki 1., 2., 6. ja 7. jaos,

/ Kohtunik Inna Kirsipuu

suhtes karistusjärgse

/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.