Toimik nr 1-13-3721
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
03.jaanuaril 2014 Jõhvi kohtumajas
Kohtuasja number
1-13-3721
Kohtukoosseis
Kohtunik Inna Kirsipuu
Kohtuistungi s ekretär, tõlk
Merike Erisalu, tõlk Inga Kaljus
Kohtuasi
Tallinna Vangla materjalid N.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega
Asja läbivaatamise kuupäev
03.01.2014 avalikul kohtuistungil
Süüdimõistetu
N.H, isikukood: 38605100220xxx
Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta N.H talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Tallinna Vangla esitas 09.12.2013 Harju Maako htule kinnipeetava N.H kohta koostatud materjalid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harju Maakohtu 16.12.2013 määruse alusel ülalmainitud materjalid on edastatud Viru Maakohtule. N.H on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 09.05.2013 kohtuotsusega KarS § 331 järgi ja KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu 24 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 09.05.2013 ja lõpp 03.07.2014. N.H andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa lk 86). Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemis e võimaluse avanemine 06.12.2013.
1(4)
Kinnipidamisasutusest N.H kohta koostatud iseloomustusest nähtub , et süüdimõistetu l kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vangistuse jooksul on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi xxx ning on hõivatud tööga majandustöödel. Vabanedes asub elama oma isiklikku korterisse xxx. Isikul on 8 klassi haridus. Vanglast vabanemisel garanteerib töökoha OÜ xxx, tingimusega, kui ta ei tarvita alkoholi ja narkootikume. Kinnipeetava suhtlusringkonnas on olnud palju narkomaane ja kriminaalkorras karistatud isikuid, kuid nendega enam ei suhtle. Kinnipeetav on varem kuritarvitanud alkoholi. Varem suitsetas kanepit. Viimased aastad enne vangistust tarvitas peamiselt fentanüüli. On varem rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. On motiveeritud loobuma kuritegelikust käitumisest ning seatud eesmärgid tulevikuks on realistlikud. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt soovib N.H vabaneda aadressile xxx, mille omanikuks ta on. Käesoleval ajal korteris keegi ei ela. Isikut on neljal korral kriminaalkorras karistatud. Vangistuse ajal on teda karistatud KarS § 331 järgi. Isik on viibinud kriminaalhooldusel, kuid sooritas katseaja 8.kuul uue kuriteo. N.H taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Isikut tõendav dokument on tal vormistatud. Ta on osalenud anonüümsetele narkomaanidele ettenähtud grupi töös, soovib seda jätkata ka pärast vabanemist. Prokurör kirjalikult ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. N.H varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neljal korral vara- ja isikuvastaste (sh esimese astme) ning karistuse täitmise vastase kuritegude toimepanemise eest. Vabaduses oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega ning narkootikumide tarvitamisega (korduvalt karistatud väärteomenetluse korras NAPS § 151 ja AlkS § 70 alusel), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale varasemalt Harju Maakohtu 02.04.2008 kohtuotsusega antud võimalust oma karistust vabaduses kanda, pannes toime katseajal uusi tahtlikke kuritegusid. Kui süüdimõistetu pole suutnud kontrolli nõudeid täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Ehkki N.H puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, on teda vangistuses karistatud kriminaalkorras KarS § 331 alusel. Kui süüdimõistetu on ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkanud kuritegude toimepanemist, puudub alus arvata, et tema käitumine vabaduses oleks seaduskuulekas. Seega võib järeldada, et tingimuslik vangistusest vabastamine ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning N.H puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse ning elektroonilise valve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks süüdimõistetut uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning karistuse eesmärgid (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) jäävad täitmata. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse, arvestades prokurö ri kirjaliku arvamust, leiab, et N.H tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas.
2(4)
KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteo le eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. N.H on neli korda kriminaalkorras karistatud. V anglakaristust kannab teist korda. Varasemalt on isikut karistatud nii varavastaste kuritegude (vargused, omastamine) kui ka isikuvastaste kuritegude (raske tervisekahjustuse tekitamine, kehaline väärkohtlemine) toimepanemise eest. Isik on olnud kriminaalhoolduse all, kuid katseajal pani toime uue varavastase kuriteo. Käesoleval ajal kannab karistust kinnipeetavana ilma arsti ettekirjutuseta narkootilise aine tarvitamise eest, mille pani toime vanglas karistust kandes. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 7-11) on näha, et N.H on väärteokorras 13 korral karistatud, sealhulgas 5 korral Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse alusel, 5 korral väheväärtusliku asja varguse eest ja 2 korral Alkoholiseaduse alusel. Eeltoodust nähtub, et varem mõistet ud karistused ja määratud krimi naalhooldus N.H puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomus tusest on näha, et kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammid xxx ning on hõivatud tööga majandustöödel. Isikul on kehtiv isikut tõendav dokument ID-kaart välja antud 31.10.2013. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimaliku vabanemist asub kinnipeetav elama xxx. Ühetoalise ühiselamu tüüpi korteri omanikuks on N.H . Käesoleval ajal korteris keegi ei ela. 07.11.2013 toimunud elukohakontrolli käigus selgus, et eluaseme üldine seisukord vastab elektroonilise valve nõuetele ning seal leidub sobiv koht seadmete paigaldamiseksxxx garanteerib N.H-le töökoha koristustöödele. Samas firma võtab endale õiguse leping lõpetada ennetähtaegselt, kui N.H peaks tarvitama alkoholi või narkootilisi aineid (kohtu toimik lk 14). Arvestades poolt toimepandud kuritegude asjaolusid (viimane kinnipeetavana ilma arsti ettekirjutuseta narkootilise aine tarvitamine 3 episoodi), korduvaid karistusi (korduvad varavastased kuriteod, eelviimane isikuvastane kuritegu- raske tervisekahjustuse tekitamine, kehaline väärkohtlemine), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (katseajal uus varavastane kuritegu, korduvad väärteod muuhulgas NPAS alusel ), tema käitumist vangistuses viibides (uus kuritegu vanglas karistust kandes) on kohus seisukohal, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla ei ole õigustatud. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute süütegude toimepanemisest isegi vangla režiimis. Soovides elada seadusekuulekalt vabaduses, tuleb süüdimõistetul algul hakata käituma seadusekuulekalt vangla režiimi tingimustes. Oleks kergemeelne arvata, et varem neljal korral kriminaalkorras karistatud isik, kes on käitumiskontrolli all viibinud ja kahel korral vanglakaristust kandnud seejuures jätkanud vanglas karistust kandes süütegude toimepanemist, alustab nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Isik oli kriminaalhooldusele allutatud, kuid see ei täitnud oma eesmärki – et 3(4)
isik uute süütegude toimepanemisest ära hoiduks, katseajal pani toime uue varavastase kuriteo. Seega kriminaalhool dus ei osuta N.H-le piisavalt mõju. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Alkoholi ja narkootikumide tarvitamine omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Elu- ja töökoha omamisel ei ole nii märkimisväärset kaalu võrreldes isiku varasema elukäiguga. Isiku varasem elukäik näitas, et vabaduses viibides eelistab isik uusi kuritegusid toime panna. Kohus tunnustab isiku püüdlusi oma elu korraldamisel. Nimelt ta on muretsenud endale tööandjat, samuti tegi korda elukohta puudutavaid asju, soovib vabaneda narkosõltuvusest ja on astunud selleks samme- osaleb vastava grupi töös. Samas kohus märgib, et käesoleval ajal kaaluvad uue kuriteo toimepanemise riskid tema võimalused vabaduses ja kohtul ei ole vaal veendumust, et isik ei pane uut kuritegu toime. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu N.H temale Harju Maakohtu 12.07.2010 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.
/ Kohtunik Inna Kirsipuu
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.