Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 17. aprilli 2014 määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdimõistetu Madis Pretke, määruskaebus
RESOLUTSIOON
Tartu Maakohtu 17. aprilli 2014 määrus jätta muutmata ning süüdimõistetu Madis Pretke määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Maakohtu 06.12.2005 otsusega mõisteti Madis Pretke süüdi KarS § 418 lg 1 järgi ning karistati 11 kuu ja 27 päeva pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele M. Pretkele Tartu Maakohtu 08.04.2005 otsusega mõistetud karistus ja liitkaristuseks mõisteti 14 aastat 6 kuud vangistust. Liitkaristusest arvati maha Tartu Maakohtu 08.04.2005 otsuse järgi ärakantud karistus ja kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 13 aastat 1 kuu 27 päeva vangistust alates 06.detsembrist 2005.a. Karistusaja algus 06.12.2005 ja lõpp 01.02.2019.
2.Tartu Maakohtu 17.04.2014 määrusega jäeti M. Pretke vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.
2.1.
Maakohus arvestas positiivsena M. Pretke puhul vangistuse ajal tööhõives osalemist, Tartu Kutsehariduskeskuses väikeettevõtluse õppekava läbimist ning sotsiaalabiprogrammis „Agressiivsuse asendamise treening“ osalemist.
2.2.Teisalt leidis maakohus, et M. Pretke ennetähtaegse vabastamise otsustamisel tuleb arvestada, et süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud kaheksal korral, samuti on ta
korduvalt vangistust kandnud. Maakohus viitas siinjuures asjaolule, et M. Pretkele on varasemalt antud võimalus karistuse kandmiseks vabaduses, kui sellest hoolimata ei ole süüdimõistetu asunud paranemise teele. Samuti rõhutab maakohus, et süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteod on läinud raskemaks ja iseloomulikuks on saanud vägivalla kasutamine.
2.3.Maakohtu hinnangul ilmestab süüdimõistetu käitumist ja on tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel oluliseks argumendiks ka asjaolu, et süüdimõistetul on erinevate rikkumiste eest suur hulk kehtivaid distsiplinaarkaristusi.
2.4.Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et varasemad ärakantud karistused ega ka käesoleva pikaaegse vangistuse kandmine ei ole süüdimõistetule vajalikku mõju avaldanud, mistõttu puudub alus arvata, et isik suudab vabanedes jätkata oma elu seaduskuulekalt ja järgida temale ennetähtaegse vabastamisega kaasnevaid nõudeid ning kohustusi.
2.5.Lisaks juhib maakohus tähelepanu M. Pretke liitkaristusele, mis on talle mõistetud kahe I astme kuriteo, s.o röövimise ja väga raske isikuvastase kuriteo, s.o piinaval ja julmal viisil toime pandud tapmise katse eest, mille eest mõistetud karistusest on tal kandmata veel ligikaudu 5 aastat vangistust.
2.6.Tuginedes süüdimõistetu poolt kohtuistungil avaldatule, leidis maakohus, et isikul puudub igasugune enesekriitika oma tegevuse osas, valdav on ükskõikne ja enesekeskne suhtumine ühiskonnas kehtivate reeglite ja normide suhtes.
2.7.Maakohtu põhjenduste kohaselt ei toeta süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist ka tema elutingimused vabaduses. Nimelt puudub M. Pretkel vabaduses kindel elukoht ja töökoht. Kohtule esitatud materjalides ning süüdimõistetu poolt kohtuistungil avaldatu on vastuolus ning M. Pretke poolt kohtus antud selgitused, miks ei olnud vanglal võimalik materjalides kajastada sellekohast informatsiooni õigeaegselt, olid ebaselged ning mitteusutavad. Lisaks puuduvad süüdimõistetul toetavad lähisuhted ning on alust arvata, et erinevate vangistuste jooksul on tema tutvusringkonda lisandunud kuritegeliku taustaga isikuid, mis võib olla ohuks kuritegeliku käitumise jätkumisel.
2.8.Tuginedes eeltoodule leidis maakohus, et M. Pretke ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud ja oleks liiga ennatlik. Maakohus leidis, et vangistust edasi kandes tuleks süüdimõistetul enam oma käitumist, selle põhjuseid ja tagajärgi analüüsida ning mõtestada enese jaoks ka ühiskonnas kehtestatud reeglite ja nende järgimise vajalikkust, et edaspidiselt ühiskonnanormidest hälbivat käitumist vältida ning elada seadusekuulekalt.
3.Tartu Maakohtu 17.04.2014 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu M. Pretke, kes palub tühistada Tartu Maakohtu 17.04.2014 määruse ja vabastada M. Pretke vangistusest tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuse seisukohad on kokkuvõtlikult järgnevad.
3.1.Määruskaebuse kohaselt on maakohtu põhjendused paljasõnalised, ei toetu faktidele ja ei kajasta tõelisi sündmusi. Süüdimõistetu viitab määruskaebuses positiivsetele asjaoludele millega ta on 10 vangistuses viibitud aasta jooksul tegelenud: töötas 2,5 aastat Murru Vanglas firmas XXX , lõpetas väikeettevõtluskursuse, osales spordi-, kultuuri- ja vaimulikus elus.
3.2.Samuti viitab süüdimõistetu toetava lähikonna olemasolule kahe täiskasvanud lapse ning kahe endise abikaasa näol.
3.3.Kokkuvõtvalt leiab M. Pretke, et maakohtu otsuses toodud ettekäänded teda mitte vabastada on pärit varasema riigikorra ENSV aegadest, Tartu Vangla kontaktisikud ei teinud oma tööd korrektselt ning jätsid M. Pretke esitatud dokumendid õigeaegselt vormistamata ja maakohtule esitamata.
-2-
Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et M. Pretke vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebusele järgnevat.
5.Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu M. Pretke määruskaebuses toodud asjaolud ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja M. Pretke ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsustus jätta M. Pretke enne tähtaega vangistusest vabastamata, tuginedes tema poolt toime pandud kuritegude asjaoludele, mõistetud liitkaristusele ja isikust tulenevatele põhjustele, on põhjendatud.
6.Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolu, et M. Pretke õppis Tartu Kutsehariduskeskuses, on osalenud majandustöödel abilisena ja läbinud sotsiaalprogrammi Agressiivsuse asendamise treening.
6.1.Samas tuleb KarS § 76 lg 3 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et M. Pretke vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vabastamist mittetoetavad asjaolud kaaluvad üles süüdimõistetu esitatud vabastamist toetavad asjaolud (võimaliku elu- ja töökoha olemasolu). Samuti juhib ringkonnakohus tähelepanu ringkonnaprokuröri ja Tartu Vangla esitatud arvamustele, milledes M. Pretke ennetähtaegset vabastamist ei toetata.
7.Ringkonnakohus ei nõustu kindlasti määruskaebuse väitega, et maakohus on M. Pretke osas kohtumäärust tehes pinnapealselt või vähesel määral analüüsinud tema ennetähtaegse vabanemisega seoses tähtsust omavad asjaolusid, mistõttu on kohtumäärus tehtud puudulikult ja ennatlikult.
7.1.M. Pretket on kriminaalkorras karistatud 8 korda ning reaalset vangistust kannab M. Pretke viiendat korda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohaga, mille kohaselt ei ole varasemad mõistetud karistused ja kriminaalhooldusametniku järelevalve alla allutamine M. Pretket eemale hoidnud uute kuritegude toimepanemisest. Lähtudes kohtuistungi protokollist ning Tartu Vangla koostatud iseloomustusest, leiab ringkonnakohus, et M. Pretke ei ole temale mõistetud vangistuse kogupikkusest (13 aastat, 1 kuu ja 27 päeva) käesolevaks ajaks vastavaid järeldusi teinud ning selgusele jõudnud, et tegemist on karistusega raskete kuritegude toimepanemise eest. Seadusele mitteallumatust ja vangistusasutuse sisekorra ja reeglite järjepidevat eiramist iseloomustab samuti M. Pretke poolt vangistuse jooksul üle 30 distsiplinaarsüüteo toimepanemine.
8.Ringkonnakohus, arvestades eeltoodut, samas ka M. Pretke käitumise positiivseid asjaolusid, leiab, et käesoleval ajal on tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse puhul otsustavaks eelkõige kuriteo toimepanemise asjaolud ning isiku käitumine vangistuse jooksul. M. Pretke tunnistati süüdi tulirelva ebaseadusliku omamise, röövi, mõrva katse ja varguse katse eest. Arvestades asjaolu, et kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks ning süüdimõistetu on sealhulgas toime pannud piinaval ja julmal viisil tapmiskatse, mille eest liitkaristusena mõistetud vangistusest on käesolevaks ajaks kandmata ligikaudu 5 aastat, ei näe ringkonnakohus kindlasti võimalust süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Siinkohal nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, mille kohaselt arvestades kuriteo raskust, ei ole M. Pretke ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud.
9.Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. M. Pretke puhul ei esine selliseid veenvaid asjaolusid, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist. Isiku -3-
tingimisi enne tähtaega vabastamine on KarS § 76 lg 3 alusel eelkõige kogutud materjali hindamine kohtuniku siseveendumusest lähtuvalt ning iga isiku suhtes individuaalne. Ringkonnakohus peab vajalikuks ka märkida, et lisaks karistuse individuaalsele õigustusele tuleb silmas pidada selle sotsiaalpoliitilist eesmärki, mis lähtub asjaolust, et riik peab vastutama selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaamu õiglusest. Kolleegiumi hinnangul on maakohus M. Pretke kuritegude toimepanemise riskitegureid põhjalikult analüüsinud ning tuleb asuda põhjendatult seisukohale, et M. Pretke karistuse kandmise käesolevas staadiumis ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud ning tema, kui muuhulgas eluvastase kuriteo katse toimepanija vabastamine ei ole kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
10.Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja süüdimõistetu M. Pretke määruskaebuse rahuldamata.
Tiit Lõhmus
Mati Kartau
-4-
Aarne Sarjas
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.