Kohtulahend

Kinnipee tava suhtlusvõrgustikus on ema R M, ema elukaaslane J K , õde E K , õde M M ja vend M M ning tütar N L (sündinud xxxx) , kes elab oma emaga koos. Isik omab lähedastega toetavaid ja häid suhteid, ühtlasi ollakse pereliikmete poolt valmis isikut vabanemisjärgselt toetama nii moraalselt kui materiaalselt vastavalt võimalustele. Omavaheline suhtlus toimub peamiselt telefoni teel, harvemini läbi kirjavahetuse. Enne vangistust kuulusid isiku tutvusringkonda ka kriminaalkorras karistatud isikud, kuid käesolevaks hetkeks on suhted katkestatud, kuna isik on teadvustanud sellega kaasnevat negatiivset mõju. Varasemalt on isik toime pannud kuritegusid grupis, mistõttu võib isik olla teiste poolt mõjutatav. Isiku enda hinnangul oli tegemist pigem nooruse uljusega. Kinnipeetava kooselu elukaaslase K L katkes seoses viimase sõltuvusainete tarvitamisega, kuid kuna omatakse ühist last, siis suheldakse jätkuvalt edasi. Isik on mõelnud taotleda hooldusõigust endale lapse kasvatamise osas. Käesoleval hetkel hindab isik stabiilset elukorraldust. Kinnipeetava puhul on olnud seos kuritegeliku käitumise ja alkoholi tarvitamise vahel. Isik omab motivatsiooni alkoholist hoidumiseks, pühendudes lapse kasvatamisele ja tööle. Uue kuriteo risk seoses alkoholiga seisneb selles, et alkoholijoobes võib isik käituda mõtlematult, pannes toime uusi kuritegusid. Narkootilistest ainetest on kinnipeetav proovinud kanepit, kui oli vanuses 17-18 aastat. Vangistuses on isiku käitumine olnud üldjoontes õiguskuulekas. Kuritegelikke hoiakuid ei ole isiku puhul otseselt täheldatud, kuid samas väljendab isik, et ei ole asjakohaseid järeldusi väga teinud eelnevatest õigusrikkumistest, st vajadusel on valmis samalaadset käitumismud elit kasutama. Isiku suhtes on eelnevalt 2-l korral kohaldatud käitumiskontrolli, mis mõlemad ebaõnnestusid seoses rikkumiste toimepanemisega, ühel juhul uue kuriteo sooritamisega. Isiku puhul seisneb ohtlikkus vägivaldses käitumises ja teiste isikute vara kahjustamises tingimustel, kui isik on kuritarvitanud alkoholi ja kui tekib konfliktne olukord või kui isik käitub mõtlematult. Viru Vangla andmetel on kinnipeetava puhul üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 35%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 27%. Lähtudes eeltoodust toetab Viru Vangla kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Juhul, kui kohus otsustab kinnipeetava M.S-i tingimisi ennetähtaegselt vabastada, siis teeb vangla ettepaneku kohaldada tema suhtes KarS § 75 lg 2 p 2,4,5 ,8 sätestatud lisakohustused. Kriminaalho oldusametnik oma arvamuses märgib, et kinnipeetava perekonnas teistel kriminaalkaristusi ei ole. R M sõnul kuulusid enne vangistust kinnipeetava tutvusringkonda nii kriminaalkorras karistatud kui ka seaduskuulekad isikud. Kinnipeetav on ema sõnul vahetanud töökohti alati sellepärast, et parandada oma majanduslikku olukorda. Ema ja viimase elukaaslane töötavad ametlikult xxxx ja omavad igakuist ja stabiilset sissetulekut. Mõlemad on nõus kinnipeetavat pärast vabanemist materiaalselt toetama. Vabanedes ennetähtaegselt vangistusest on M.S -ile garanteeritud töökoht xxxx, mida kinnitas telefoni teel selle juht K O. Karistusregistri andmetel on M.S 16 kehtivat väärteokaristust, sh 3-l korral on olnud tegemist Alkoholiseaduse rikkumisega. Isik on eelnevalt 2-l korral olnud kriminaalhooldusel. Esimesel katseajal pani isik toime enne katseaja lõppu uue kuriteo. Teisel korral oli kinnipeetav mõistetud elektroonilise järelevalve alla, kuid 2011.a detsembris lõikas ta ootamatult katki talle jala ümber paigaldatud elektroonilise valve jalavõru. Kui kohus otsustab kinnipeetava vabastada tingimisi ennetähtaegselt, siis uue kuriteo toimepanemise riski maandamiseks on soovitav kriminaalhooldusametniku ettepanekul kohaldada M.S-i suhtes KarS § 75 lg 2 p 2,4,5,8 sätestatud kohustused. M.S ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda, kinnitades, et sel korral suudab ta käitumiskontrollile alluda, täites kontrollnõudeid ja kohustusi. Kinnipeetava sõnul oleks hea, kui ta saaks lapse endale, sest lapse ema joob. Laps on praegu xxxx oma ema juures.

Prokuröri abi Ain Tali on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa M.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. M.S on kriminaalkorras karistatud viiel korral, vanglakaristust ka nnab teist korda. 07.10.2011 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja määrusega vabastati M.S tingimisi enne tähtaega esimese vanglakaristuse kandmiselt katseajaga 1 aasta, millest 3 esimest kuud allutati ta elektroonilise valve alla. M.S pani katseajal toime uued kuriteod ning 27.09.2012 ja 16.10.2012 Viru Maakohtu kohtuotsustega moodustati liitkaristus, mida M.S käesoleval ajal kannab. Eeltoodust nähtub, et varasemad karistused ning käitumiskontrollile allutamine ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud. Seetõttu on suur tõenäosus, et kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida M.S-i käitumist õiguskuulekuse suunas. Käitumiskontroll ei hoiaks ära tema poolt uute kuritegude toimepanemist ning tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne. Kinnipeetav omab kehtivat distsiplinaarkaristust (03.03.2014), mis näitab, et ka vanglakaristust kandes ei suuda kinnipeetav alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele. Vastavalt Riigikohtu kr iminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega (kuriteod on toimepandud alkoholijoobes), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine erandiks. M.S-ile tegi kohus sellise erandi ja vabastas ta tingimisi enne tähtaega esimese vangistuse kandmiselt, kuid M.S kuritarvitas kohtu usaldust ja jätkas katseajal kuritegude toimepanemist. Seetõttu leiab prokurör, et M.S-i puhul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid teda tingimisi enne tähtaega käesoleva vangistuse kandmiselt vabastada ei esine. Prokuratuur ei toeta M.S-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu M.S ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on 5-l korral kriminaalkorras karistatud ja reaalset vanglakaristust kannab ta teist korda. Kinnipeetav on 2-l korral määratud kriminaalhooldusele, kuid karistused on täitmisele pööratud seoses uute kuritegude toimepanemisega katseajal. Viru Maakohtu 26.04.2011 otsusega mõistetud karistuse kandmiselt vabastati M.S Viru Maakohtu 07.10.2011 määruse alusel tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 aasta, millest esimeseks 3 kuuks kohaldati tema suhtes elektroonilist järelevalve t. M.S jäi kandmata 11 kuud ja 1 päev vangistust. 2011.a detsembris lõikas M.S ootamatult katki talle jala ümber paigaldatud elektroonilise valve jalavõru, samuti pani ta katseajal toime uue kuriteo, mistõttu Viru Maakohtu 27.09.2012 otsusega mõisteti talle KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud ja 1 päev vangistust. M.S -i karistusaja alguseks loeti tema kinnipidamiskohta saabumise päev. M.S ei jõudnud veel karistust kandma asuda, kui ta 09.10.2012 pani toime uue kuriteo. Viru Maakohtu 16.10.2012 otsusega tunnistati M.S süüdi KarS § 215 lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses

viibitud aeg 10.10.2012, s.o 1 päev karistusaja hulka, karistust jäi kanda 5 kuud 29 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Viru Maakohtu 27.09.2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 4 kuud 1 päev vangistust võrra ja mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 10 kuud vangistust. Nimetatud liitkaristust kannab M.S käesoleval ajal. Eeltoodu näitab seda, et varasem ad karistused (sealhulgas karistuse kandmisest tingimuslikud vabastamised) ei ole kinnipeetavale vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud, vaid ta jätkas katseajal käitumiskontrolli all olles uute kuritegude toimepanemist. Kohtu hinnangul ei vastaks kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega karistuse mõistmise eesmärkidele, sest sisuliselt on kinnipeetavat selle karistuse kandmiselt juba 1-l korral tingimisi enne tähtaega vabastatud. Vangistuse kandmise ajal on M.S ühel korral distsiplinaarkorras karistatud. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3 -1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kohtul puudub veendumus selles, et vabastades kinnipeetava M.S-i vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudab ta nüüd katseaja läbida nõuetekohaselt, täites kõiki kontrollnõudeid ja temale pandud kohustusi. Kohtu arvates eksisteerib reaalne oht, et alkoholi tarvitanuna , võib kinnipeetav käituda impulsiivselt ja toime panna uusi kuritegusid. Kindel elukoht, samuti moraalset toetust pa kkuvad lähedased, olid tal olemas ka enne nende kuritegude toimepanemist, mille eest ta karistust kannab, kuid need ei suutnud panna teda seaduskuulekalt käituma. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et M.S-i suhtes selliseid asjaolusid ei esine. Kohus lähtus määrust teh es eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.