Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
13.08.2013, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-12-9858
Kohtunik
Anu Ammer
Kohtuistungi sekretär
Kätlin Koidumäe
Prokurör
Enn Pustak
Kaitsja
Mihkel Gaver
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid O.O vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
O.O , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx. Karistuse kandmise algus 25.10.201 ja lõpp 25.08.2014.
Kohtuasja läbivaatamise aeg 08.08.2013, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta O.O vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista O.O-lt menetluskuluna riigituludesse 119,60 eurot kaitsetasu adv. Mihkel Gaveri poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates (Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või nr 221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049900). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Sirje Must kasuks 119,6 0 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Mihkel Gaveri poolt süüdimõistetu O.O kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud: Viru Vangla esitas 17.06.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava O.O vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. O.O on süüdi mõistetud Viru Maakohtu 16.10.2012 otsusega KarS § 215 lg 2 p 1 järgi ning talle mõisteti 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Viru Maakohtu 27.09.2012 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võtta, so 1 aasta 4 kuu 1 päeva võrra, mõistes O.O-le liitkaristuseks 1 aastat 10 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 25.10.2012. Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et isik kannab teist reaalset vanglakaristust. Kriminaalkorras karistatud kokku viiel korral. Vangistuse jooksul on kinnipeetav oma käitumisega näidanud soovi alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Viru Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Vabanedes saab kinnipeetav elama asuda koos ema elukaaslase , ema, venna ja õega xxxx. Kinnipeetav on omandanud põhihariduse xxxx. Vabanemisel puudub garanteeritud töökoht. Suhted lähedastega on head. Isiku tutvusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikuid, kellega on koos toime pannud kuriteod. Isiku kuritegelik käitumine on otseses seoses alkoholi kuritarvitamisega. Kohtuistung: O.O taotles ka ise tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isikul on enda sõnul vabanedes kindel töökoht olemas xxxx. Isikul olid varem unehäired, ei saanud magada ja närvid olid läbi. Isiku sõnul sai ta ka ravi, mis teda aitas. Vabanedes plaanib minna nõustaja juurde. Prokurör O. O vabastamist ei toetanud. Prokurör rõhutas, et vangla poolt esitatud materjalides t nähtub, et isikut on kriminaalkorras karistatud viiel korral ja vanglas viibib teist korda. Isik on kahel korral allutatud kriminaalhooldusele, kuid rikkus kontrollnõudeid hoolduse teisel korral ning pani toime uue kuriteo. Eelmise elektroonilise valve ajal lõhkus elektroonilise valve seadme ära. Kaitsja palus kohtul O.O tingimisi enne tähtaega vabastada. Isikul on olemas perekond, kes ei ole kriminaalkorras karistatud. Kinnipeetav viibib avavanglas ning käib tööl xxxx. Vangla hinnangul ei esine O. O kõrget ohtu uute kuritegude toimepanemiseks. Kohtumääruse põhjendused: Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat
elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Isik on vangistuses osalenud sotsiaalabiprogrammis „Eluviisitreening“. Isik tunnistab oma alkoholiprobleemi ning mõistab, et alkoholi tõttu on elus palju probleeme olnud, kuid ei ole probleemilahenduseni veel jõudnud, sest ei suuda „ei“ öelda ning seetõttu on täielikult alkoholi tarvitamisest loobumine raske. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul on 44% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul on 45%. Ohu ilmnemise tõenäosus on kõige suurem, kui isik tarvitab alkoholi. Isiku kuritegelik käitumine on otseses seoses alkoholi kuritarvitamisega. Sellest võib järeldada, et isik võib ohustada oma käitumisega avalikkust. Kohus leiab, et katseajal uue kuriteo toimepanemine ning kontrollnõuete mittejärgmine näitavad isiku suutmatust ühiskonnas kehtestatud normidest kinni pidada ning talle pandud kohustusi järgida, mistõttu oleks kinnipeetava vabastamine enne tähtaega ennatlik. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohtunik Anu Ammer Tartu Ringkonnakohtu 20.09.2013 kohtumääruse
Juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1:
/allkirjastatud digitaalselt/
Lea Herne
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.