1-13-444/21 - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

Valga Maakohtu 02.10.2000. a otsusega on Ignis Melgalvis süüdi tunnistatud KrK § 141 lg 2 p 1, 3 järgi ja mõistetud karistuseks 10 aastat vangistust; KrK § 144 lg 1 järgi mõistetud karistuseks 10 aastat vangistust; KrK § 101 p 1, 5, 7 järgi mõistetud karistuseks 15 aastat vangistust. KrK § 40 lg 1 ja § 43 lg 3 alusel liideti mõistetud karistused osaliselt ja mõisteti lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest 25 aastat vangistust. Valga Maakohtu 25.07.2003. a määrusega kriminaalasjas nr 1-96-00 vähendati mõistetud karistust ja kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks määrati 20 aastat vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 22.09.1999. a ja lõppeb 21.09.2019. a. Vangla ei toeta Ignis Melgalvise vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Ignis Melgalvis on Eesti Vabariigis kriminaalkorras karistatud ühel korral, käesolev vangistus on esimene reaalne vangistus. Läti Vabariigis on teda kriminaalkorras karistatud viiel korral, kuid vanglal puudub usaldusväärne info toimepandud kuritegude kohta. Vangistuse jooksul on korduvalt osalenud tööhõives, on toimunud vestlused inspektor-kontaktisikuga toimepandud kuriteost. Kinnipeetav tunnistab kuritegu osaliselt, väidetavalt tapmises ei osalenud, lõi ainult paar korda meessoost kannatanut. Ignis Melgalvise töötab alates 10.03.2010. a Tartu Vanglas majandustöödel. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vahetult enne vangistust elas õe juures Valgamaal, alaline elukoht on Läti Vabariigis,xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kus elas koos abikaasa ja lapsega. Vabanemise korral soovib elama asuda õe juures. Kinnipeetav on riigist vastavalt justiitsministri käskkirjale nr. 99 väljasaadetav, seega ei ole tema puhul kriminaalhooldust Eestis võimalik teostada. Ignis Melgalvise omab väidetavalt keskeriharidust ning maalri, tisleri ja betoneerija kutseid. Riigikeelt ei valda, katkestas õppe, kuna on riigist väljasaadetav. Tartu Vangla 13.02.2014. a andmetel tasumata rahalisi nõudeid ei ole, vabanemisfondis on 1250 eurot. Enda sõnul enamasti töötas ametlikult, enne vangistust oli aasta Töötuametis arvel, ning tunnistab, et vabaduses oleku ajal oli majanduslikke raskusid. Kuritoe motiiviks nimetab vähihaige ema jaoks raha saamist. Vabanemisel töökoht puudub. Ignis Melgalvise lähivõrgustiku moodustavad isa, abikaasa, tütar, vend ja õde. Varasemalt kuulusid suhtlusringkonda kriminaalse taustaga isikud, kellega tulevikus kokku puutuda ei soovi. Alkoholiga probleeme ei nähtu. Vangistuse algfaasis üritas kolmel korral enesetappu, sai abi psühhiaatrilt, hetkel enesehinnang adekvaatne, suitsiidikalduvust ei ole täheldatud. Järgib distsipliini ja eeskirju, väljendab motivatsiooni elada seadusekuulekalt järgides jumalasõna.

4.KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesolevat karistust kannab Ignis Melgalvise röövi, vara tahtliku hävitamise ning tapmise eest eriti piinaval ja julmal viisil. Ignis Melgalvis koos kaassüüdistatavatega olid kokku leppinud rööviplaanis. Plaani realiseerima läinud grupp otsustas talus elavad inimesed pärast röövimist tappa, kuna nad tundsid kahte röövijat. Ignis Melgalvise rolliks oli lõigata läbi telefoniühendus. Kuigi Ignis Melgalvise sõnul ta kannatanuid ise ei tapnud, oli ta aktiivne kaasosaline. Nimelt aitas ta kannatanu kinni võtta, lasi talle gaasi näkku, sidus käsi kinni, aitas tallu vedada. Ühtlasi nõudis Ignis Melgalvis kannatanutelt füüsilist vägivalda kasutades raha. Pärast kannatanute röövimist ning pikaajalist ja piinavat peksmist (kui kannatanud olid vastupanuvõimetud, kuid elus), kallati taluhoone diiselkütusega üle ja pandi põlema. Kannatanud surid ägeda vingumürgituse tagajärjel. Kohtu hinnangul on Ignis Melgalvise poolt toimepandud kuriteo asjaolud äärmiselt rasked. Nimelt oli kuriteo toimepanemise eesmärgiks materiaalse kasu saamine (olgugi, et lõpptulemusena Ignis Melgalvise sõnul tema midagi ei saanud). Kannatanute tapmise ajendiks oli aga tunnistajate likvideerimine. Oluline on siinkohal, et kannatanutele tekitati eluohtlikke tervisekahjustusi, kuid nende lõpliku surma põhjustas taluhoone süütamine. Tegemist oli ettekavatsetud kuriteoga. Ignis Melgalvisele mõisteti karistuseks 25 aastat vangistust, mida hiljem vähendati ja mõisteti 20 aastat vangistust. Mõistetud karistusest on Ignis Melgalvisel kandmata rohkem kui 5 aastat vangistust. Olenemata Ignis Melgalvise kinnitustele, et ta on vangistuse ajal teadvustanud oma süüd ja kahetseb toimepandut, ei ole kohtu hinnangul senini ärakantud karistus proportsionaalne toimepandud kuritegudega ja Ignis Melgalvisel tuleb jätkata karistuse kandmist. Karistuse kandmise ajal on Ignis Melgalvise käitumine olnud positiivne. Tal ei ole hetkel kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Ignis Melgalvis on korduvalt osalenud vanglas tööhõives ja religioosses tegevuses, suhtleb perekonnaga. Samuti on positiivne, et Ignis Melgalvisel on lähedaste toetus ja teda oodatakse väga koju. Kohus peab kõiki nimetatud asjaolusid positiivseteks, kuid leiab, et need ei võimalda siiski Ignis Melgalvise tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmisest.