Kohtulahend

28.02.2012 otsusega KarS § 199 lg 2 p-de 4,5,7,8 järgi mõistetud liitkaristust kuritegude eest (3 episoodi), mis on toime pandud tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega kaasnenud käitumiskontrolli ajal kriminaalhoolduse all olles. Eelnevast järeldub, et varasemad korduvad karistused (sh reaalsed vangistused) ja karistuse kandmisest tingimisi vabastamised (sh tingimisi enne tähtaega karistuse kandmisest vabastamine) ei ole avaldanud kinnipeetavale vajalikku eripreventiivset mõju - ta on järjepidevalt jätkanud uute kuritegude toimepanemist. 2.2 Kinnipeetav töötab AS Eesti Vanglatööstus Viru osakonna puidutsehhis puidupingitöölise/tislerina alates 2012. a veebruarist. Tööalaselt iseloomustatakse teda väga hästi. Vabaduses T.Z-il garanteeritud töökoht puudub. 2.3 T.Z-il on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. 2.4 Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on T.Z-i puhul uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 73%, mis on kõrge risk. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, sest uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on liiga suur. 2.5 Kohtul puudus veendumus selles, et vabastades kinnipeetava T.Z-i vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudab ta nüüd katseaja läbida nõuetekohaselt, täites kõiki kontrollnõudeid ja temale pandud kohustusi. Eksisteerib reaalne oht, et töökoha mitteleidmisel, seega ebapiisava materiaalse kindlustatuse korral, sõltuvusaineid tarvitades ja suhtlemisel kriminaalkorras karistatud isikutega (arvestades grupi poolt toimepandud vargust, mille eest isik praegu karistust kannab), võib ta toime panna uusi kuritegusid. Kohus nõustus prokuröriga ega pea õigeks ja karistuse mõistmise eesmärkidega kooskõlas olevaks vabastada kinnipeetav tingimisi enne tähtaega teistkordselt talle mõistetud ühe ja sama karistuse kandmiselt. Ühtlasi pidas kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leidis, et T.Z-i suhtes selliseid asjaolusid ei esine. 2.6 Kohus tunnustas T.Z-i selle eest, et ta on vangistuses olles astunud reaalseid samme selles suunas, et tulevikus vabaduses paremini hakkama saada.

MÄÄRUSKAEBUSES ESITATUD TAOTLUSED

varasemale elukäigule. Ehkki ka see on oluline, tuleb arvesse võtta, et aeg läheb edasi, inimene mõistab tehtut ning kasvab sellest välja. Kriminaalne minevik ei tohiks võtta kinnipeetavalt kategooriliselt võimalust õiguskuuleka käitumise ning enesearenguga näidata, et ta on teinud vajalikud järeldused ning kantud karistusaeg on oma eesmärgid täitnud. Ennetähtaegse vabastamise näol on tegemist tulevikuperspektiivi hindamisega - maakohtu määruse argumendid, millega jäeti T.Z vabastamata, ei lange ära ka tema karistuse tervikuna ärakandmisel. 3.2 T.Z on valmis seaduskuulekaks eluks, tal on selleks ka materiaalsed võimalused ning moraalne tugi. Vangistuses olles T.Z abiellus ning abikaasa vanemad toetavad ning usuvad samuti temasse. Abikaasa on seaduskuulekas, usub T.Z-i ning teab, et viimane on võimeline teisiti elama. T.Z on nõus väga pingutama nii oma abikaasa kui ka tema vanemate pärast, et end muuta ning möönab, et kui peaks ennetähtaegse vabastamise korral selle tingimusi rikkuma, kaotab ta kõik endale kallid inimesed. 3.3 Arusaamatuks jääb, mil moel teeb Viru Vangla iseloomustusi. Eelmises, 8 kuud tagasi tehtud iseloomustuses, oli kinnipeetava uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise riskiks märgitud 64% ja vägivallakomponendiga kuriteo riskiks 35%. Viimasest iseloomustuses alates on T.Z jätkanud töötamist ning mingisugust riskimaandamise tegevust talle ITK-s määratud ei ole, kuna ta on kõikvõimalikud programmid juba eelnevalt läbinud. Praeguse hinnangu kohaselt on riskihinnang varasemast ohtlikust langenud väheohtlikuks, samas on uue mittevägivaldse kuriteo protsent 73, vägivaldse puhul aga 18%. T.Z-ile jääb arusaamatuks, kuidas on võimalik, et ohtlikkuse tase langeb ja samal ajal protsentuaalselt tõuseb. Samas küsimuses on ta küsinud selgitust vangla administratsioonilt. Keegi ei oska midagi konkreetselt vastata, ent ka võimalus seda langetada puudub. Ometi käib T.Z igapäevaselt tööl, tasub võlgnevusi, kogub raha vabanemisfondi, tal on olemas kindel elukoht ja sotsiaalne võrgustik. Tõsi, garanteeritud töökoht tal puudub, ent tal on tugev soov asuda vabanemisel kohe tööle, et kindlustada endale ja perele kindel sissetulek. Vangistuses on T.Z alates 2012. aastast töötanud, tal on välja kujunenud tööharjumus ning ta on kindel, et vabanedes töökoha leidmisega raskusi ei tule. 3.4 Aastaid vanglas viibinud inimese resotsialiseerimine on väga raske protsess, kuid just sellepärast tuleks T.Z-i aidata iseseisva eluga toimetulekul. Ta tõdeb, et varasem karistatus on talle koormaks, ent leiab et on oma järeldused teinud – ehkki see võttis omajagu aega, tuli lõpuks siiski teadmine. 30-aastasena ei soovi T.Z oma elu enam raisku lasta ja tahab alustada teistsugust elu – täita ühiselu reegleid, jätkata õiguskuulekat käitumist ning vanale teele sattumist välistada. T.Z lubab kohtu usaldust mitte kuritarvitada.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

karistatud ja kellel on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust, ei ole võimalik tingimisi ennetähtaegselt vabastada. 4.1 Ringkonnakohus rõhutab, et isiku vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks peavad olema erandlikud põhjused ning reeglina kuulubki isikule määratud karistus ärakandmisele tervikuna. Süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks peab kohtul KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid hinnates tekkima nii veendumus sellest, et kinnipeetav suudab edaspidi õiguskuulekalt käituda, kui ka sellest, et tema ennetähtaegne vabastamine ei oleks vastuolus õiguskorra kaitsmise huvidega. Apellatsioonikohus leiab, et kuritegude toimepanemise asjaoludel, isiku süü suurusel, tema suhtes koostatud riskihinnangul ning ka distsiplinaarkaristustel on ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel suur kaal. Kuigi kaalutlusotsuse tegemisel tuleb kohtul arvesse võtta ka isiku käitumist vangistuses (töötamine, sotsiaalprogrammide läbimine) ning teda vabaduses eesootavaid tingimusi (toetav sotsiaalvõrgustik), ei saa süüdimõistetut vabastada vaid viimasele tuginedes. Süüdlase ennetähtaegne vabastamine on alati kriminaalpoliitiline otsus ning kohtul on õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt õigus korduvalt kriminaalkorras karistatud isiku, kelle eelnev elukäik on näidanud, et tema käitumist ei ole võimalik kriminaalhoolduslike vahenditega korrigeerida, ennetähtaegsest vabastamisest keelduda. 4.2 Ringkonnakohus sedastab eeltoodut arvestades, et maakohus ei ole kaalutlusotsustuse tegemisel hälbinud seaduse mõttest ega kohtupraktikast. Kohtu hinnang on põhjendatud ja vastuoludevaba. Siiski soovib ringkonnakohus tunnustada T.Z-i selle eest, et tema suhtumises on toimunud väga tugevad positiivsed nihked – ta hoolib oma lähedaste toetusest ja arvamusest ning saab aru, et peab ise vaeva nägema oma elu muutmiseks – alustama töötamist ja hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. T.Z käib igapäevaselt tööl, tasub võlgnevusi, kogub raha vabanemisfondi.

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.