1-13-9191/11 - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

2.Tartu Maakohtu 07.06.2013. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-5293 KarS § 424 järgi mõistetud 6 kuu pikkune vangistus, mis KarS § 69 alusel asendati 356 tunni üldkasuliku tööga. Kehtivaid väärteokaristusi A.J käesoleval ajal ei ole. Kohtumenetluse poolte seisukohad Prokurör esitas kohtule kirjaliku seisukoha, milles toetab A.J-i tingimisi vangistusest vabastamist tingimusel, et kohus määrab kinnipeetavale kohustused mitte tarvitada alkoholi, asuda tööle või pöörduda tööotsinguteks Töötukassasse kahe nädala jooksul alates kinnipidamisasutusest vabastamist ning pöörduda kuu aja jooksul pärast vabastamist psühholoogi või psühhiaatri poole ning vajadusel läbida alkoholisõltuvustest vabanemiseks teraapia ja/või võõrutusravi. Süüdimõistetu A.J seletas kohtus, et soovib vanglast ennetähtaegselt vabaneda;ta nõustus temale pandavate kohustustega, samuti ka vajadusel läbida alkoholisõltuvustest vabanemiseks teraapia ja/või võõrutusravi. Kohtuniku seisukoht A.J mõisteti kohtuotsustega süüdi tahtlike teise astme kuritegude toimepanemises. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Käesolevaks ajaks on A.J temale mõistetud karistusajast poole, kuid mitte vähem kui kuus kuud ära kandnud. Seega on olemas KarS § 76 lg 1 p-st 2 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. A.J-i on varem korduvalt kuritegude toimepanemise eest karistatud. Tegu on olnud ühetaoliste kuritegudega – mootorsõiduki juhtimisega alkoholijoobe seisundis. A.J võtab alkoholi liigtarvitamise omaks ning tunnistab sellest tulenevaid probleeme. Ta saab aru ka oma teo ohtlikkusest. Kinnipeetav väidab, et on motiveeritud end

muutma, et edaspidi analoogseid kuritegusid mitte toime panna. Kohtunik ei saa välistada, et kinnipeetava soov muutuda on siiras, kuna käesolev vangistus on tal esimene reaalne vangistus (varem on talle mõistetud vangistused jäetud tingimuslikult täitmisele pööramata või on asendatud üldkasuliku tööga) ning eitada ei saa vangistuse positiivset mõju isiku suhtumise kujundamisel. Järelikult tuleb asuda seisukohale, et praegune karistus on täitnud A.J-i osas oma eesmärgi. A.J on säilinud side endise abikaasa ja tütrega. Omavahelised suhted on positiivsed ja toetavad. Pärast vabanemist on A.J olemas elukoht nende juures aadressil XXXX. Vabanedes on tal võimalus asuda tööle oma endisesse töökohta OÜ-s XXXX, kuhu oodatakse teda tagasi kui head spetsialisti. Kuni reaalse tööle asumiseni ning iseseisva sissetuleku saamiseni on kinnipeetavat nõus materiaalselt toetama tema endine abikaasa G.K. Seega on A.J olemas eeldused taasühiskonnastumiseks. Kohtunik, hinnanud A.J-i viimase aja hoiakuid ning taasühiskonnastumise väljavaateid kogumis, asub seisukohale, et kinnipeetav tuleb vangistusest enne tähtaega vabastada, määrata talle katseaeg ning allutada käitumiskontrollile. A.J-i vangistus lõppeks selle täielikul ärakandmisel 08.10.2014. a. Seetõttu tuleb KarS § 76 lg-le 4 tuginevalt määrata tema katseaja pikkuseks üks aasta, mis KarS § 78 p 2 kohaselt hakkab kulgema alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest. Katseajal allutatakse A.J KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile. A.J-i puhul on uue kuriteo peamiseks riskifaktoriks alkoholi jätkuv tarvitamine. Järelikult selleks, et maandada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb kinnipeetavale lisaks KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks KarS § 76 lg 4 ja § 75 lg 2 p-de 2 ja 5 alusel määrata täiendavad kohustused mitte tarvitada alkoholi ning pöörduda psühhiaatri või psühholoogi poole ühe kuu jooksul alates ennetähtaegselt vabastamisest ja vajadusel läbida ettenähtud ravikuur; mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega (v.a.lähisugulased) kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta. A.J-i paremaks kohanemiseks ühiskonnas tuleb talle KarS § 75 lg 2 p 4 alusel määrata kohustus asuda tööle hiljemalt ühe kuu pärast alates ennetähtaegselt vabastamisest. Kui A.J katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, pöörab kohus KarS § 76 lg-st 5 tulenevalt kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Vastavalt KarS § 76 lg-le 6 viiakse karistuse kandmata jäänud osa täide ka sellisel juhul, kui A.J paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega.