Viru Maakohus
Kohtuotsuse aeg ja koht
19. märts 2014, Rakvere kohtumajas
Kriminaalasja number
1-14-1146
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungi sekretär
Raili Raja
Prokurör
Enn Pustak
Kaitsja
Monica Meristo
Kriminaalasi
R.L süüdistuses lühimenetluses
KarS
§
järgi,
Süüdistatav R.L, isikukood XXX, elukoht xxxx; xxxx; karistusregistrisse kandmata. Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 06.12.2013 Asja läbivaatamise kuupäev
Avalikul kohtuistungil, 11.03.2014 Juhindudes KrMS § 233 lg 1, § 238 lg 1 p 4, lg 2, § 310, § 315 lg 4, 5, § 318, § 175 lg 1 p 3, 4, 5, 9 ja § 179 lg 1 p 2, kohus
R.L süüdi tunnistada KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning R.L-i karistuseks mõista 10 (kümme) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja määrata katseajaks üks aasta ja kuus kuud. Katseajaks allutada R.L Viru Vangla Rakvere Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda katseajal järgima KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid:
1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada R.L-i käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. R.L-i katseaja alguseks lugeda 19.03.2014. Tõkend – elukohast lahkumise keeld R.L-i jõustumisel.
suhtes tühistada kohtuotsuse
KarS § 50 lg 1 p. 1 alusel võtta R.L-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on R.L kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.
KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista R.L-ilt menetluskuluna sundraha 532,50 (viissada kolmkümmend kaks eurot,50 senti) eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 3 alusel võimaldada R.L tasuda kriminaalmenetluse kulu 532,50 (viissada kolmkümmend kaks eurot, 50 senti) eurot kümne kuu jooksul, tasudes alates aprillist 2014.a igakuiselt vähemalt 53,25 eurot kuni kriminaalmenetluse kulude täieliku tasumiseni. R.L tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pangas nr EE891010220034796011 või Swedbankis nr EE932200221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 20. märtsist 2014 (seega hiljemalt 26. märtsiks 2014). Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav
maakohtu kantseleis alates 04. aprillist 2014. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates 05. aprillist 2014 (seega hiljemalt 21. aprill 2014). Apellatsiooni ei saa esitada prokuratuur lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale.
R.L-i süüdistatakse selles, et tema juhtis alkoholijoobes olles mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx 04.10.2013 kella 23.50 paiku Rakveres Karja tänaval, kus ringteelt väljudes kaotas sõiduki üle kontrolli ning sõitis vasakule teelt välja ja purustas xxxx krunti piirava puidust aia. Tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seerianumbriga ARBK-0025 mõõdeti tema ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks 1,17 mg/l kohta. R.L-i süüdistatakse selles, et tema juhtis alkoholijoobes olles 30.11.2013 kella 02.00 paiku Rakveres Rägavere teel suunaga Karja tänava poole mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx. Tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seerianumbriga ARDM-0072 mõõdeti tema ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks 1,03 mg/l kohta. Seega R.L , juhtides sõidukit joobeseisundis, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.
Kohus, hinnanud kõiki kohtuistungil uuritud tõendeid nende kogumis siseveendumuse kohaselt, on seisukohal, et R.L-ile esitatud süüdistus on täielikult tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud. R.L on end talle esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud. 1) Esitatud süüdistuse kohaselt mõlemas episoodis on R.L-ile inkrimineeritud süüteo objektiivse koosseisu tunnuseks mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. Käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et R.L juhtis alkoholijoobes olles 04.10.2013 kl.23.50 paiku Rakveres Karja tänaval sõiduautot xxxx registreerimismärgiga xxxx ning ringteelt väljudes kaotas sõiduki üle kontrolli ja sõites vasakule teelt välja purustas xxxx krunti piirava puidust aia. Samuti puudub vaidlus selles, et R.L juhtis alkoholijoobes olles 30.11.2013 kl.02.00 paiku Rakveres Rägavere teel suunaga Karja tänava poole mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx. Süüdistatav jäi lühimenetluses enda kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. Tema ütluste kohaselt pidas ta kodus 04.10.2013 õhtul sünnipäeva ning võttis endale kuuluva sõiduauto, et sõita sõbra A Z juurde xxxx. Ta oli alkoholi tarvitanud. Tee oli märg ja ta sõitis xxxx tänava lõpus olevast aiast sisse. Ta peeti politsei poolt kinni. 30.11.2013 öösel sõitis jällegi endale kuuluva sõiduautoga sõbra A Z juurde xxxx. Ta oli alkoholi tarvitanud. Teda peeti xxxx kinni.
Kohtus avaldatud tunnistaja M M ütlustest nähtub, et 04.10.2013 teostas ta koos patrullpolitseinik V O liiklusjärelvalvet Rakvere linnas, kui märkasid Vabaduse ja Karja tänava ristis ebakindla sõiduviisiga sõiduautot registreerimismärgiga xxxx. Mootorsõiduki peatamisel ja kontrollimisel selgus, et sõiduautot juhtis R.L. Juhtimiskeskuse kaudu tuli teade, et sama sõiduauto oli teinud Karja tänaval avarii. R.L puhus tõenduslikku alkomeetrisse, mille lõplikuks mõõtetulemuseks saadi 1,17 mg alkoholi ühes liitris väljahingatavas õhus. Kohtus avaldatud tunnistaja K R ütlustest nähtub, et 30.11.2013 teostas ta koos kiirreageerija S K liiklusjärelvalvet Rakvere linnas, kui märkasid xxxx sõiduautot registreerimismärgiga xxxx. Sõidukist väljus R.L , kes liiklus ebakindlalt. Isik viidi tõendusliku alkomeetrisse puhumiseks Rakvere Politseijaoskonda. R.L puhus tõenduslikku alkomeetrisse, mille lõplikuks mõõtetulemuseks saadi 1,03 mg alkoholi ühes liitris väljahingatavas õhus. Asjaolu, et R.L oli mõlemal korral alkoholi tarvitanud, kinnitavad indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollid, mille kohaselt tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seerianumbriga ARBK -0025 mõõdeti 04.10.2013 kl. 23.50 ajal R.L ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks 1,17 mg/l kohta ning 30.11.2013 kl.02.00 paiku mõõdeti tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seerianumbriga ARDM-0072 R.L ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks 1,03 mg/l kohta. Tunnistaja M L kinnitab, et umbes 04.oktoobri 2013 paiku sõitis tema hoovi sõiduauto, mis purustas aia ja jättis maha sõiduauto registreerimismärgi. Sõiduauto juht lahkus. Ülejärgmisel päeval tuli R.L tagasi ja lubas kahjud hüvitada. Neid asjaolusid kinnitavad tõendid annavad kogumis aluse inkrimineerida esitatud süüdistus R.L-ile. 2) KarS § 15 lg 1 kohaselt on karistatav üksnes tahtlik kuritegu, kui KarS -s ei ole sätestatud karistust ettevaatamatu teo eest. Tahtluse olemasoluks on nõutav, et isi oleks teadlik kõikidest süüteokoosseisu objektiivsetele tunnustele vastavatest faktilistest asjaoludest. Teo tehioludest nähtuvalt pani R.L teod toime otsese tahtlusega. R.L-i ütlustest nähtub, et ta ei tea, miks ta istus sõiduauto rooli alkoholijoobes, kuid ta oli oma alkoholijoobest teadlik. Seega sai R.L aru, et ta teostab süüteokoosseisule vastava teo ja soovis seda. 3) Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. R.L tunnistada KarS § 424 järgi.
tuleb süüdi
4) KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi
hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 424 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. KarS § 50 lg 1 kohaselt mootor-, õhu- või veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest võib süüdimõistetule või süüdlasele kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kohtu poolt kuriteo korral kuni kolmeks aastaks. KarS § 50 lg 2 kohaselt mootorsõiduki juhtimise õigust ei või ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. R.L tunnistab end toimepandud tegudes süüdi. Seega tema käitumises esineb karistust kergendavad asjaolud. Raskendavad asjaolud puuduvad. Eripreventiivses mõttes on R.L varem karistamata isik, mistõttu on võimalik teda mõjutada hoidumaks süütegusid toime panemast tingimusliku vangistusega ning tema allutamisega käitumiskontrollile. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Seetõttu, lähtudes seni omaks võetud kohtupraktikast, mille kohaselt mõistetakse karistus üldjuhul sanktsiooni keskmise määra järgi, kui puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud. Tegemist on aga üldistatud reegli ja keskmise praktikaga. Kohus arvestades kergendava asjaoluna isiku süü tunnistamist, leiab, et R.L-ile tuleb mõista karistus alla keskmist määra. Kohus peab põhjendatuks kohaldada R.L-i suhtes lisakaristusena ka juhtimisõiguse äravõtmist. Kohtu hinnangul ei esine erandlikke asjaolusid, mis selle välistaksid. Tegemist ei ole isikuga, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Võimalik töökoha kaotus autojuhina ei ole kohtu hinnangul käsitletav sellise erandliku asjaoluna. Samas, arvestades R.L-i isikut ning seda, et ta on varem kriminaalkorras karistamata, peab kohus prokuröri poolt taotletud lisakaristust tähtajaga 1 aasta ilmselgelt liiga pikaks tähtajaks ning lähtudes muuhulgas kohtupraktikast samaliigilistes asjades, peab piisavaks kohaldada R.L-i suhtes juhtimisõiguse äravõtmist kuueks kuuks. Kohtu hinnangul on see piisav, et mõjutada teda edaspidi õiguskuulekalt käituma.
5) KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel tuleb süüdimõistva kohtuotsuse korral välja mõista R.L-ilt menetluskuluna sundraha 532,50 eurot riigituludesse II astme kuriteo toimepanemise eest. KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 3 alusel võimaldab kohus R.L tasuda kriminaalmenetluse kulud ositi. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro Kohtunik
Tartu Ringkonnakohtu 07.05.2014 kohtuotsuse
Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätta Viru Maakohtu 19. märtsi 2014 otsus muutmata ja esitatud apellatsioon rahuldamata. Kohtuotsus jõustus 13. juunil 2014. a. Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne nooremreferent
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.