Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
17. märts 2014, Tartu kohtumaja
Kohtunik
Rutt Teeveer
Kohtuistungisekretär
Helju Rebane
Tõlk
Regina Laiapea
Kriminaalasja number
1-10-5205
Kriminaalasi
süüdimõistetu tingimisi enne tähtaja vangistusest vabastamise otsustamine
Kinnipeetav
K.L isikukood XXX; viibimiskoht Tartu vangla; elukoht vabanemisel XXXX
Kaitsja
määratud korras advokaat Eve Laine
Kohtuistungi toimumise aeg
17.03.2014
lõppemist
Jätta K.L talle Viru Maakohtu 03.03.2011 otsusega mõistetud liitkaristuse 4 (neli) aastat 6 (kuus) kuud vangistust kandmiselt tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata. Välja mõista K.L-ilt riigi tuludesse riigi õigusabi kulud nelikümmend neli) eurot.
144 (ükssada
Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 (SEB), nr EE932200221023778606 (Swedbank), nr EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või nr EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja nime, kelle eest makstakse. Vastavalt KrMS § 417 lg-le 2 ja §-le 423 on menetluskulude tasumiseks aega üks kuu alates kohtulahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus menetluskulude osas sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Määruse koopia saata kinnipeetavale, Tartu vanglale ja prokurörile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.
03.03.2014 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava K.L tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. K.L tunnistati süüdi Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 03.03.2011 kohtuotsusega KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8; KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistati KarS § 64 lg 1 alusel 4 aasta vangistusega; KarS § 121; KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi KarS § 64 lg 1 alusel 6 kuu vangistusega, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Ida-Viru Maakohtu 14.01.2010 kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 10 kuu vangistuse võrra ja karistuseks mõisteti 1 aasta 4 kuud vangistust; liitkaristuseks KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti 4 aastat 6 kuud vangistust, mille kandmise alguseks 03.03.2011. Kohtuotsus jõustus 15.07.2011. Käesoleval ajal kannab K.L karistust Tartu vanglas. Tema karistusaeg algas seega 03.03.2011 ja lõpeb 03.09.2015. Tartu Maakohtu 14.06.2013 määrusega jäeti K.L KarS § 76 lg 3 alusel talle 03.03.2011 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kohtuotsusega KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuseks mõistetud 4 aasta 6 kuu vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valvega vabastamata. Õigus taotleda tingimisi ennetähtaegset vabanemist KarS § 76 lg 2 p 2 alusel tekkis 03.03.2014. K.L on eelnevalt järgmised kehtivad kriminaalkaristused:
Prokurör esitas kirjaliku seisukoha, milles ei toeta K.L karistuse kandmiselt ennetähtaegset vabastamist. K.L avaldas, et ta soovib karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabaneda. Kaitsja toetas K.L ennetähtaegset vabastamist ja leidis, et vabanemisel tuleks talle määrata kriminaalhooldaja poolt taotletud kohustused.
K.L kannab karistust I ja II astme kuritegude eest. Vastavalt KarS § 76 lg 2 p-ile 2 võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Viru Maakohtu 03.03.2011 otsusega mõisteti K.L-ile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 aastat 6 kuud vangistust, mida kannab alates 03.03.2011. Seega on K.L käesolevaks ajaks kandnud karistusajast ära üle kahe kolmandiku, mis tähendab, et on olemas KarS § 76 lg 2 p-st 2 tulenev formaalne alus kinnipeetava ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus on seisukohal, et K.L ei ole võimalik karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada tulenevalt 03.03.2011 kohtuotsuses kajastatud toimepandud röövimise rasketest asjaoludest ja nähtuvalt tema varasemast elukäigust. K.L on käesoleval ajal 3 kehtivat kriminaalkaristust. Ta kannab karistust mh röövimise eest isikute grupis, pannes selle toime isikuna, kes oli varasemalt juba röövimise toime pannud (karistatud röövimise eest 20.09.2004 kohtuotsusega). Kuriteod on ta pannud toime materiaalse kasu saamise eesmärgil ning tingituna sõltuvusprobleemist. Vangla materjalidest nähtub, et K.L on alkoholi liigtarvitamine olnud üheks soodusteguriks kriminaalsele käitumisele. Narkootikumide tarvitamist alustas 1995. aastal, tarvitades XXXX, mille suutis iseseisvalt lõpetada. Kinnipeetav ise tunnistab sõltuvust narkootikumidest ning on motiveeritud sõltuvusest vabanema. Tunnistab, et tänu rehabilitatsiooniprogrammidest saadud teadmistele on saanud parema ülevaate oma uimastiprobleemidest. Samas liialt enesekindel, et tuleb sõltuvusprobleemiga iseseisvalt toime. Varasemalt on ta teadlikult rikkunud kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid, mistõttu on karistus pööratud täitmisele. Lisaks sellele nähtub vangla materjalidest, et vabaduses ei omanud K.L püsivat sissetulekut ning aeg-ajalt sattus rahalistesse raskustesse, mis koosmõjus sõltuvusprobleemidega ajendas teda materiaalse kasu saamise eesmärgil kuritegusid toime panema. Nagu enne vangistust, nii puudub K.L ka vabanemisel kindel töökoht. Samas on tal õigus saada töövõimetuspensionit. Vangla iseloomustuse kohaselt on K.L puhul uue korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 56% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 38%. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et K.L suhtes ei ole võimalik kriminaalhoolduse teostamine, kuna ta on varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Lisaks on maandamata riskid, millele tuginedes saaks asuda seisukohale, et K.L käitumises ja mõtlemises on toimunud positiivsed muutused.
Rutt Teeveer Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.