Kohtulahend

pööratakse

kohtuotsus

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Kokkuleppe sisu B.B-le on esitatud süüdistus KarS § 424 järgi selles, et tema olles alkoholijoobes (ühes liitris väljahingatavas õhus 0,87 mg/l alkoholi), juhtis 04.03.2014. a kell 09.11 ajal Jõgevamaal Jõgeva linnas Aia tn 50 mootorsõidukit - sõiduauto Kia Sportage reg.nr 721 TJJ. KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahalist karistust 300 pm s.o summas 960 eurot riigi tuludesse. KarS § 66 lg 1, 3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 10 kuu jooksul tasudes alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast kuust iga kuu 25. kuupäevaks vähemalt 96 eurot kuni kogusumma tasumiseni. 2(4)

II Kohtu seisukoht Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja ta jääb selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista B.B süüdi KarS § 424 järgi ja mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele, s.o rahalise karistuse 300 päevamäära. KarS § 44 lg 2 esimese lause järgi arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. KarS § 44 lg 2 kolmanda ja neljanda lause kohaselt ei või arvestatud päevamäära suurus olla väiksem kui miinimumpäevamäär, milleks on 3,20 eurot. Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et B.B keskmiseks päevasissetulekuks aastal 2012 oli 0,10 eurot (tl 20). Sellest lähtuvalt tuleb rahalise karistuse päevamäära suuruse kindlakstegemisel aluseks võtta KarS § 44 lg-st 2 tulenev miinimumpäevamäär 3,20 eurot. Rahalise karistuse suuruseks on 960 eurot (300 x 3,20). III Kriminaalmenetluse kulud Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 133,44 eurot ja kohtumenetluses makstud tasu 36 eurot. Kokku on riigi õigusabi tasu ja kulu 169,44 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär, s.o 532,50 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2014. a 355 eurot). KrMS § 2565 lg 3 alusel vähendab kohus sundraha suurust poole võrra, s.o 266,25 eurot. Seega on menetluskulud kokku 435,69 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. Kaitsja taotles kohtult menetluskulude vähendamist selliselt, et riigi õigusabi tasu ja kulu, mis seonduvad kaitsja sõidukuludega Tartust Jõgevale jäetaks riigi kanda. Prokurör kaitsja taotlusele vastu ei vaielnud. Kohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Käesolevas kriminaalmenetluses on kaitsja osavõtt KrMS § 45 lg 2 p 6 kohaselt kohustuslik. Süüdistatavale on riigi õigusabi korras määratud kaitsjaks advokaat Heiki Kuningas, kes osutab õigusteenust Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid kaudu. Nimetatud advokaadibüroo asukohaks on Tartu, Ülikooli 8. Kuna riigi õigusabi korras määratud kaitsja büroo asukohaks on Tartu, tekkis kaitsjal tasu saamise ja kulude hüvitamise õigus sõidule kulunud aja ja sõidukulude osas. Asjaolu, et riigi õigusabi korras määratud kaitsjal sellesisulised kulutused ja tasu saamise õigus tekkis, on tingitud riigi õigusabi tagamise süsteemi ülesehitusest. Samas ei ole aga põhjendatud süüdistatavate erinev 3(4)

kohtlemine olukorras, kus riigi õigusabi teenust osutav kaitsja on samas linnas, kus kriminaalasja menetlemine ja arutamine toimub ning kui riigi õigusabi teenust osutav kaitsja on kohustatud sõitma vajaliku riigi õigusabi teenuse osutamiseks kohale teisest linnast. Seega tuleb süüdistatavate võrdse kohtlemise põhimõtte alusel jätta riigi kanda kaitsjale hüvitatud sõidukulud (Tartu-Jõgeva-Tartu) summas 37,44 eurot ja tasu sõidule (Tartu-Jõgeva-Tartu) kulunud aja eest summas 24 eurot, s.o kogusummas 61,44 eurot (tl 23). Süüdistatavalt tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista menetluskulud kogusummas 374,25 eurot (435,69 – 61,44).

Raina Pärn Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.