lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-09-17565/50

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 04.03.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-09-17565/50
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
04.03.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1311
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-09-17565/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja23.02.20101-09-17565/30Tartu Ringkonnakohus10.07.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

4. märts 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-09-17565

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Mati Kartau, Paavo Randma

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 4. veebruari 2014 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu D.T (D.T) kaitsja advokaat Valli Murde, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Tartu Maakohtu 4. veebruari 2014 määrus muutmata
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Karl Saavo kaudu 144 eurot (s.h käibemaks 24 eurot) advokaat Valli Murdele määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
4.KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel mõista D.T-lt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Valli Murde poolt osutatud õigusabi eest 144 eurot riigituludesse.
5.D.T tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr EE891010220034796011 või Swedbank nr EE932200221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „D.T 1-09-17565 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBAMISE KORD: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.D.T tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 23.02.2010 otsusega KarS § 201 lg 2 p 1 ja § 169 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta 2 kuud vangistust, mis KarS 69 alusel asendati 840 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 2 aastat. Tartu Maakohtu 07.06.2013 määrusega pöörati ärakandmata karistus 1 aasta 2 kuud vangistust täitmisele. Karistuse kandmise alguseks loeti 04.06.2013. Tartu Maakohtu 02.10.2013 määrusega määrati KarS § 68 lg 1 alusel arvata D.T karistuse kandmise aja algust tema kinnipidamisest Soome Vabariigis, s.o 14.05.2013.
2.Tartu Maakohtu 04.02.2014 määrusega jäeti D.T tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Kohtu põhistused olid seejuures järgmised. 2.1 Süüdimõistetu on ära kandnud nõutava osa mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. 2.2 Sisuliselt asja hinnates tuleb nõustuda prokuröri arvamusega, et D.T vabastamine tingimisi enne tähtaega on põhjendamatu. Teda on kriminaalkorras karistatud kahel korral ja ta kannab esimest reaalset vangistust. Käesolevat karistust kannab ta omastamise ja kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatisraha maksmisest kuritahtliku kõrvalehoidmise eest. Esialgselt asendati talle nimetatud kuritegude toimepanemise eest mõistetud karistus vangistus üldkasuliku tööga ja võimaldati mõistetud karistust vabaduses kanda, kuid kuna D.T hoidus kõrvale kriminaalhooldusest ja üldkasuliku töö tegemisest, pöörati nimetatud karistus tema suhtes täitmisele pärast tema rahvusvaheliselt tagaotsitavana tabamist. Vangla toetab D.T ennetähtaegset vabastamist, hinnates mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks kahe aasta jooksul 12%. Samas nähtub prokuröri kirjalikust arvamusest, et D.T suhtes on Lõuna Prefektuurist 23.12.2013 Lõuna Ringkonnaprokuratuuri edastatud uus kriminaalasi, kus talle on esitatud kahtlustus KarS § 169 järgi, s.o samas kuriteos, mille järgi D.T käesolevalt karistust kannab. Kuigi D.T on pärast vabanemist olemas kindel elu- ja töökoht, olid need tal olemas ka enne vangistust, kuid ometi ei hoidnud see ära kuritegude toimepanemist. Seega jääb D.T headest lubadustest käesoleval juhul väheks, et põhjendada kriminaalhoolduse rakendamist, mis kaasneb ennetähtaegse vabastamisega.

MÄÄRUSKAEBUSES ESITATUD TAOTLUSED

3.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes taotleb tühistada Tartu Maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega vabastada D.T tingimisi enne tähtaega. Kaitsja arvates ei arvestanud kohus piisavalt D.T isikut, omistades liiga suure tähtsuse D.T varasemale elukäigule. Määruskaebuse esitaja väited on kokkuvõtlikult järgmised. 3.1 Tartu Vangla iseloomustab D.T positiivselt, märkides, et probleemide lahendamise oskused on tal üsna head. Ta on natukene impulsiivne, millele viitavad nii kuriteod, kui ka tüli kriminaalhooldajaga. Tagantjärele aga oskab oma käitumist analüüsida ja välja tuua oma eksimused. 3.2 Kriminaalhooldusametniku arvamuse kohaselt asub D.T vabanemise korral elama koos abikaasa T.R. i ja 02.10.2013 sündinud lapsega üürikorterisse aadressil XXX . Abikaasa kinnitusel on D.T suhted sugulastega lähedased ja toetavad. D.T on korralik ja töökas inimene ning tal ei ole kunagi olnud probleeme alkoholi ega narkootikumidega. Tööandja Ü.S. , kelle juures D.T töötas alates septembrist 2010, iseloomustas teda kui väga head ja täpset töömeest, kellega pole probleeme olnud. 3.3 D.T kinnitas, et vabanemise korral asub ta viivitamatult tööle ning kriminaalhooldaja loal oleks hea asuda tööle endise tööandaja juurde äriühingus OY XXX . Ta selgitas, et

mõistab hästi, mis kuriteod ta toime on pannud ning tunneb häbi, et töökoha kaotuse ajal (2008-2009) ei osanud leida õiget väljapääsu. Probleeme töötegemisel pole tal olnud. D.T palub väga uskuda, et ta ei pane kunagi enam toime kuritegusid. Ta on suures mures abikaasa ja lapse pärast, sest abikaasal lõpeb sotsiaaltoetus (nn emapalk) ning pere satub raskesse majanduslikku olukorda. Olukorda raskendab veelgi see, et abikaasa elab lapsega hetkel üürikorteris ning neil puuduvad sugulased, kes suudaks neid materiaalselt toetada. 3.4 Kaitsja märgib, et kohus jättis tähelepanuta selle, et D.T viimase kuriteo toimepanemisest on möödas neli aastat. Selle aja jooksul elas ta põhimõtteliselt seaduskuulekalt. Kohus jättis arvestamata sellegi, et karistuse kandmise ajal puuduvad D.T distsiplinaarrikkumised, mis tähendab seda, et ta on suuteline korrale alluma. Karistusest tingimisi vabastamise küsimuse lahendamisel pidanuks kohus antud juhul suuremat tähelepanu pöörama sellele, et D.T jaoks on vanglas viibitud aeg olnud piisav selleks, et ta suudaks edaspidi hoiduda kuritegude toimepanemisest. 3.5 Õiguskorra kaitsmise huvides ei ole hoida D.T riigi ülalpidamisel. Ühiskonna huvides oleks parem ning D.T jaoks õigem, kui ta töötaks ühiskonna kasuks ning kindlustaks perekonda majanduslikult. T.R. avaldas telefoni teel, et ta on paanikas, sest ei suuda leida väljapääsu olukorrast, milles ta praegu on – vanemapalk lõpeb ning lasteaias lapsele kohta ei ole. Seega, jättes D.T ennetähtaegselt vangistusest vabastamata, asetas kohus faktiliselt tema perekonna raskesse majanduslikku olukorda.

4.Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku määrusega määrati määruskaebus läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Menetluspooltele anti kirjalike seisukohtade esitamiseks aega kuni 27.02.2014. Seisukohti ei esitatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED

5.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole vaatamata formaalsete eelduste esinemisele võimalik D.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. 5.2 Süüdimõistetu ennetähtaegse vangistusest vabastamise peamiseks eelduseks on tema õiguskuulekas käitumine ja hoidumine uute kuritegude toimepanemisest. Määrusest nähtub, et kohus on D.T ja tema kaitsja kohtus antud seisukohti, mis kordavad suures osas määruskaebuses esitatut, arvestanud kogumis teiste KarS § 76 lg-s 3 nimetatud materiaalsete eeldustega. D.T on kriminaalkorras karistatud kahel korral – arvutikelmuse ja omastamise eest ning lapse ülalpidamiskohustuse rikkumise eest. Maakohus on arvestanud ka süüdimõistetu isikuga (korduvalt kriminaalkorras karistatud, hetkel on tema suhtes Lõuna Ringkonnaprokuratuuri edastatud uus kriminaalasi kahtlustuses KarS § 169 järgi), varasema elukäiguga (kuritegude eest mõistetud karistus asendati üldkasuliku tööga ja kriminaalhooldusega, millest D.T kõrvale hoidus. Karistus pöörati täitmisele pärast D.T tagaotsitavana tabamist). Samuti on kohus märkinud, et D.T käitumist positiivselt mõjutavad asjaolud nagu töö- ja elukoht, olid tal ka varem, ent see ei takistanud tal uusi kuritegusid toime panemast. 5.3 Määruskaebusest nähtub, et D.T on ülalpidamiskohustus oma laste vastu. Kaebusest nähtub ka, et alates 2010. aastast töötab D.T Soomes. Samas on prokurör maakohtule esitatud seisukohas esile toonud asjaolu, et D.T on ka töötamise perioodil kuritahtlikult kõrvale hoidunud kohtu poolt laste kasuks välja mõistetud elatisraha maksmisest. Järelikult võivad D.T lubadused hakata ennetähtaegse vabastamise korral lapsi majanduslikult kindlustama, jääda katteta. Samuti nähtub määruskaebusest, et D.T kolmas laps sündis

02.10.2013. Arvestades emapalga regulatsiooni, on ebaõige rääkida sotsiaalse garantii peatsest lõppemisest, veelgi enam panna kohtule vastutus perekonna asetamise eest raskesse majanduslikku olukorda. Apellatsioonikohus märgib, et vaid D.T enda tegevuse tagajärjel on tema pere olukorras, kus hakkama peab saama väiksema sissetulekuga. 5.4 Distsiplinaarkaristuste puudumise ja D.T soovi muuta oma elu ning jätkata seaduskuulekalt, loeb ringkonnakohus positiivseks, ent leiab, et maakohus on põhjendatult arvestanud süüdimõistetu isikuga ja tema varasema elukäiguga ning leidnud, et D.T lubadustest jääb käesoleval juhul väheks, et põhjendada ennetähtaegse vabastamisega kaasnevat kriminaalhoolduse rakendamist.

6.Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 ja 337 lg-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu 04.02.2014 määrus muutmata ja D.T kaitsja määruskaebus rahuldamata. KrMS § 187 lg 2 alusel jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise korral menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud.

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Paavo Randma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.