Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 10.07.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number: 1-09-17565/30
Asja liik: Kriminaalasi
Menetlusliik: Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg: 10.07.2013
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 982

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja

1-09-17565/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja23.02.2010 1-09-17565/50Tartu Ringkonnakohus04.03.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

10. juuli 2013, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-09-17565

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 7. juuni 2013 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu U.I määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Tartu Maakohtu 7. juuni 2013 määrus muutmata ja süüdimõistetu U.I määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

1.Tartu Maakohtu 23.02.2010 otsusega tunnistati U.I süüdi KarS § 201 lg 2 p 1 ja § 169 järgi ning mõisteti liitkaristuseks KarS § 65 lg 2 alusel 1 aasta 2 kuud vangistust. KarS § 69 alusel asendati mõistetud liitkaristus 840 tunni üldkasuliku tööga, mis tuli ära teha 2 aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrati U.I Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohtuotsus jõustus 03.03.2010.

2.Kriminaalhooldusametnik esitas 01.09.2010 kohtule erakorralise ettekande U.I-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks, kuna isik on kõrvale hoidunud üldkasuliku töö tegemisest, ei ilmu registreerimisele ja ei ela kindlaksmääratud kohas. U.I ei ole ettekande kohaselt teinud ühtegi tundi määratud üldkasulikust tööst. Ta ei ole alates 02.07.2010 ilmunud registreerimistele kriminaalhooldaja juurde ega elanud kindlaksmääratud elukohas.

3.Maakohus, arvestades KarS § 69 lg-s 6 sätestatut, märkis, et kohtuistungil leidis tuvastamist, et U.I ei ole kandnud oma karistust kohtuotsuses ettenähtud tingimustel. Ta ei ole täitnud ühtegi üldkasuliku töö tundi ja tegemata on kõik mõistetud 840 tundi. Oma põhjendustes pidas ta olulisemaks teenida elatist, jättes täielikult kandmata talle mõistetud karistuse. Seega maksimaalse seadusest tuleneva võimaliku aja jooksul ei suutnud ega soovinud U.I talle kohtu poolt määratud kohustust täita. Ta lahkus juba 2010. a suvel Eestist, jättes sellest kriminaalhooldusametniku teavitamata. Määratud elukohas ta ei elanud ega teatanud ka enda uutest elukohtadest ametnikule. Vaatamata asjaolule, et süüdimõistetu enda sõnul käis kord kuus või kord kahe kuu järel Eestis, ei pidanud ta vajalikuks rohkem kui kahe aasta jooksul võtta ühendust kriminaalhooldajaga. U.I-le oli teada, et ta on Eestis kuulutatud tagaotsitavaks, kuid ta jättis teadlikult politseiga kontakteerumast. Põhjendused, mis U.I kohtuistungil kõikide rikkumiste kohta tõi, olid äärmiselt ennastõigustavad ja naiivsed. Kogu tema varasemast käitumisest ja kohtus antud selgitustest ilmnes tema ükskõikne suhtumine ja otsitud põhjused enda kohustuste mittetäitmiseks. Materjalidest nähtuvalt on kriminaalhooldusametnik teinud talle hoiatusi kohustuste mittenõuetekohase täitmise kohta, kuid see ei ole U.I mõjutanud. Nagu selgus U.I küsitlemisel, ei ole ta ka praeguseks enda käitumist muutnud, vastupidiselt tema enda poolt väidetule, kuna ta peeti laeval kinni seoses õigusrikkumisega. Kohus ei tuvastanud U.I mingeid põhjendatud takistusi, mida saaks arvestada mõjuvate põhjustena töötundide mittetegemiseks või kriminaalhooldusnõuete mittetäitmiseks. U.I palus anda talle veel võimalus töötundide tegemiseks. Selline võimalus, isegi selle põhjendatuse korral, kohtul puudub, kuna isikule on juba karistuse mõistmisel antud võimalus teha töötunde maksimaalse tähtaja jooksul. Tähtaeg selleks (02.03.2012) on lõppenud. U.I on oma ükskõikse ja ennastõigustava suhtumisega näidanud üles vastutustundetut suhtumist mõistetud karistuse kandmisesse. Määruskaebuses esitatud taotluse sisu

mittetäitmiseks, mistõttu tuleb karistus täitmisele pöörata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga ja ei pea vajalikuks midagi lisada. 5.2 U.I väidab, et tema karistuse kandmise aega tuleks arvestada alates 14.05.2013, mil ta Ahvenamaal Marianhamina sadamas Euroopa vahistamismääruse alusel vahistati. Ringkonnakohus tuvastas, et kinnipidamisprotokolli kohaselt peeti U.I kinni 04.06.2013 Tallinna sadama D-terminalis ning ta toimetati PPA Põhja prefektuuri arestimajja eesmärgil anda isik üle Lõuna prefektuuri kriminaalbüroo Tartu kriminaaltalituse varavastaste kuritegude teenistusele Tartu Maakohtu määruse nr 1-09-17565 täitmiseks (tlk 162). U.I toimetati 05.06.2013 Tartu Maakohtusse, kus toimus tema küsitlemine. Kohtutoimikus puuduvad andmed U.I kinnipidamise ja vahistamise kohta 14.05.2013, mistõttu loeb ringkonnakohus vastavad väited põhistamatuks ning nõustub maakohtuga, et süüdimõistetu karistusaja alguseks tuleb lugeda U.I kinnipidamine 04.06.2013. 5.3 U.I vaidlustada kaitsjatasu 64,80 eurot, sest advokaat A. Kello oli kohtuistungil kohtuniku väära informatsiooni põhjal. Tartu Maakohtu 05.06.2013 istungil vahistatu U.I küsitlemisel taotles viimane riigi õigusabi korras advokaadi määramist (tlk 171) tema esindamiseks 07.06.2013 kohtuistungil. Maakohus rahuldas taotluse ja kriminaalhooldaja erakorralise ettekande arutamise kohtuistungil süüdimõistetu karistuse täitmisele pööramise asjas osales U.I kaitsjana advokaat A. Kello. Kuivõrd U.I ei ole täpsustanud, milles seisnes kaitsjale antud väär informatsioon, puudub ka ringkonnakohtul võimalus seda kontrollida või antud väite osas seisukohta võtta. Ringkonnakohus märgib, et karistuse täitmisele pööramise seisukohast ei oma tähtsust asjaolu, kas U.I tabati seoses õigusrikkumisega. Märkimist väärib siiski, et U.I andis tema vahistatuna ülekuulamisel järgmised ütlused: „Ega mind ei oleks kinni nabitud, kui ma ei oleks alkoholi tarvitanud laeva peal. Kui ma ei oleks seadusi rikkunud, siis ei oleks mind kinni võetud“ (tlk 171). Eeltoodud asjaoludel jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja U.I määruskaebuse rahuldamata.