lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-12-11718/19

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 03.03.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-12-11718/19
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
03.03.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
968
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-12-11718/6Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja31.01.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-12-11718

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

3. märts 2014 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-12-11718

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Paavo Randma, Maarika Kuusk

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja) 13. veebruari 2014 määrus KarS § 69 lg 6 alusel karistuse täitmisele pööramise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu R.J, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1.Tartu Maakohtu 13. veebruari 2014 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu 31.01.2013 otsusega tunnistati R.J süüdi KarS § 199 lg 2 p 8 § 25 lg 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks üks kuu vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 16.04.2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 kuu võrra ja mõisteti liitkaristuseks 4 kuud vangistust. Karistusest arvati maha üks päev eelvangistust ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 3 kuud ja 29 päeva vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 69 alusel asendati vangistus 238 tunni üldkasuliku tööga (ÜKT), mis tuli teostada 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates, s.o. 15. veebruariks 2014.
2.29.01.2014 esitas kriminaalhooldusosakond erakorralise ettekande, kus taotles süüdimõistetu karistuse täitmisele pööramist, kuna R.J hoidus ÜKT sooritamisest kõrvale.
3.Tartu Maakohtu 13.02.2014 määrusega rahuldati kriminaalhooldaja taotlus ja R.J-ile Harju Maakohtu 31.01.2013 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa pöörati täitmisele. Kuna

R.J jäi tegemata 136 ÜKT tundi luges maakohus, et kandmisele kuuluvaks karistuseks on 2 kuud ja 8 päeva vangistust.

3.1.Kohus leidis, et KarS § 69 lg 6 alusel on põhjendatud pöörata R.J-i karistus täitmisele, kuna kriminaalhoolduse kulg ei ole siiani olnud eesmärgipärane - hooldusalune ei ole kohtuotsuse täitmisesse suhtunud piisava kohusetundega. Kohtuistungil tuvastati, et R.J on talle määratud 238-st üldkasuliku töö tunnist aasta jooksul teostanud üksnes 102 tundi. ÜKT tegemise lõppkuupäev on 15.02.2014, tegemata on aga 136 tundi. Kuna R.J ei suutnud või ei tahtnud täita kohtuotsust, mis on aga tõhusa ja toimiva kriminaalhoolduse eelduseks ja aluseks, siis ei ole põhjendatud R.J-ile ÜKT tundide näol karistuse täitmise jätkamine.
3.2.Süüdimõisteti jättis maakohtus tõendamata oma kohustuste täitmata jätmise põhjused. Kohus andis 05.02.2014 isikule võimaluse esitada kohtule arstitõendid töövõimetuse perioodide kohta katseajal, misjärel kohus oleks saanud pikendada nimetatud päevade võrra katseaega. Isik jättis selle võimaluse kasutamata. R. J ei kasutanud ka maakohtu antud võimalust teha ÜKT tunde pärast 05.02.2014 kohtuistungit ning seeläbi näidata oma soovi täita kohtuotsust. Tulenevalt eeltoodust asus kohus seisukohale, et R.J on suhtunud talle mõistetud karistusse ükskõikselt ning põhjendatud on kandmata karistuse täitmisele pööramine.
4.Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse R.J , kes palub tühistada maakohtu määrus, millega pöörati talle mõistetud karistuse kandmata osa täitmisele.
4.1.Süüdimõistetu on seisukohal, et tal oli ÜKT tundide tegemata jätmiseks mõjuv põhjus. Nimelt juhtus R.J -iga õnnetus, mille tulemusel sai kannatada tema parem käsi. Käsi pole siiani taastanud ning seetõttu on olnud takistatud ÜKT tegemine. R. J kinnitab, et viis enda terviseseisundi kohta arstilikud tõendid ka kriminaalhooldajale, kuid viimane ei olnud paberitest huvitatud. Lisaks tuleks süüdimõistetu hinnangul arvesse võtta asjaolu, et R.J elab XXX s, kuid ÜKT-d tuleb tal käia tegemas Valga linnas. Süüdimõistetul ei olnud aga alati raha, et linna sõita, kuna ÜKT tegemine takistab leidmast tööd. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse rahuldamiseks selles toodud motiividel puudub alus. Kolleegium nõustub maakohtu määruses toodud põhistustega ega pea vajalikuks neid tervikuna korrata. Eeltoodust lähtudes märgib ringkonnakohus vastuseks määruskaebusele vaid järgmist.
6.KarS § 69 lg 6 kohaselt võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele, kui süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi.
6.1.Kriminaalhooldaja erakorralise ettekande kohaselt on R. J jätnud tegemata talle Harju Maakohtu 31.01.2013 otsusega määratud 238-st üldkasuliku töö tunnist 136 tundi. Seega on süüdimõistetu hoidnud kõrvale üldkasulikust tööst, s.o ei ole ettenähtud ühe aastase perioodi jooksul sooritanud talle määratud ÜKT tunde.
7.R.J on seisukohal, et tal oli ÜKT täies mahus tegemata jätmiseks mõjuv põhjus, mida maakohus ei ole arvestanud.
7.1.Ringkonnakohtu jaoks ei ole usutavad süüdimõistetu paljasõnalised väited vigastuse kohta, kuna kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et isik oleks kriminaalhooldajale esitanud arstitõendit, mis kinnitaks töötamist segava vigastuse olemasolu. Kuigi ka maakohus andis R.J-ile võimaluse esitada tõendeid tema tervisliku seisukorra kohta, et vajadusel pikendada ÜKT tegemise aega, ei ole süüdimõistetu mingeid dokumente kohtule esitanud.
7.2.Süüdimõistetu toob ÜKT tegemata jätmise põhjusena välja ka rahalised raskused. Nimelt ei olnud kinnipeetaval raha, et alati elukohast XXX st Valga linna sõita, kuna ÜKT tegemine segas R.J töökoha leidmist. Ringkonnakohus on seisukohal, et kui R.J oleks olnud tõsiselt motiveeritud täitma kohtuotsust, siis oleks ta saanud käia korraga tööl ja teha ka ÜKT tunde. Isik pidi 12 kuulise perioodi jooksul tegema 238 ÜKT tundi, seega tulnuks isikul kuus teha ligikaudu 20 tundi tööd (238:12=19,83), et kõik tunnid õigeaegselt tehtud saada. 20 ÜKT tundi kuus ei saa segada isikul vähemalt poole kohaga tegemast palgatööd. Isiku enda tahtmatus hakkama saada ja täita kohtuotsust ei saa olla mõjuvaks põhjuseks ÜKT tundide tegemata jätmiseks. Seega leiab ka ringkonnakohus, et R.J-i poolt ÜKT tegemata jätmine ei olnud põhjendatud.
8.R.J jättis ilma mõjuva põhjuseta tegemata üle poole ÜKT tundidest ning ei kasutanud ka maakohtu poolt antud võimalust teha tööd pärast kohtuistungit. Tulenevalt sellest leiab ringkonnakohus, et R.J on raskelt rikkunud kohtuotsusega määratud kohustust ning tema suhtumine kohtuotsuse täitmisesse on olnud ükskõikne. Seega on põhjendatud R.J-ile mõistetud vangistuse täitmisele pööramine. Arvestades KarS § 69 lg 6 alusel vanglakaristusest maha tehtud ÜKT tunnid, kujuneb süüdimõistetu vanglakaristuse pikkuseks 2 kuud ja 8 päeva.
9.Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p 1 leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja süüdimõistetu R. J-i määruskaebus rahuldamata.

Mati Kartau

Paavo Randma

Maarika Kuusk

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.