Kohtulahend

üheksateist) päeva üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele vangistuse päevale vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, so kokku üldkasuliku tööga 238 (kakssada kolmkümmend kaheksa) tundi.

päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtuliku uurimisega kohus tuvastas: D.E süüdistatakse selles, et tema 05.10.2012 kella 01.00 paiku ebaseadusliku omastamise eesmärgil pani toime varguse katse ja nimelt: lõhkus Harjumaal Rae vallas Lagedi alevikus Posti 6 maja ees pargitud KE ́le kuuluva sõiduauto Peugeot 106 reg nr XXX küljeakna, tungis sõidukisse ning lõhkus ära roolisamba plastikust katte ning tiris süütelukust välja juhtmed, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest mitteolenevatel põhjuste kuna kuriteo toimepanemist nägi pealt tunnistaja, kelle nägemisel jooksis D.E sündmuskohalt. Seega D.E pani toime võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise katse sissetungimise teel, so KarS § 199 lg 2 p 8 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Elle Mai Velling, süüdistatav D.E ja tema kaitsja advokaat Leelo Viil sõlminud kokkuleppe selles, et KarS § 199 lg 2 p 8 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistuse 1 kuu. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust 16.04.2012 Valga kohtumaja poolt mõistetud karistuse, so 3 kuu võrra ja liitkaristuseks mõista 4 kuud vangistust. KarS § 69 alusel asendada vangistus 4 kuud üldkasuliku tööga 240 tundi tähtajaga 12 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg, so 05.10.2012, so 1 päev, so 2 tundi üldkasulikku tööd, määrates tegemiseks 238 tundi üldkasulikku tööd. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkulepetest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepped on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §dest 126 lg 3 p 2, 4; 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4, 5, 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 3; 248 lg 1 p 4, 249; 311; 313; KarS § 68 lg 1; § 69, § 74, § 75, § 199 lg 2 p 8 ja § 25 lg 2, asub kohus seisukohale, et D.E kuulub temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitab menetluskulu süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks sundraha, määratud kaitsjale makstud tasu ja kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu. Süüdistatav on täisealine ja töövõimeline isik, mis annaks aluse arvata, et talle on menetluskulude hüvitamine jõukohane. Samas nähtub süüdistatava isikuandmetest, et süüdistatav on töötu, õpib täiskasvanute gümnaasiumis, on vanemate ja vanavanemate ülalpidamisel ning lähiajal lootust tööd leida oma elukoha piirkonnas ei ole. Seega on süüdistatav sisuliselt pikemat aega maksejõuetu. Seetõttu leiab kohus, et suurem osa menetluskulust tuleb jätta riigi kanda ning hüvitamisele kuuluva menetluskulu hüvitamiseks tuleb süüdistatavale anda maksimaalne tähtaeg. Märt Toming kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.