Kohtulahend

kriminaalhooldaja erakorralise ettekande kohta Kohus

Pärnu Maakohus

Määruse tegemise aeg

28.veebruar 2014.a

Kohtuistungi aeg ja koht

28.veebruar 2014.a. Rapla

Kriminaalasja number

1-12-4118

Kohtunik

Indrek Saar

Kohtuistungi sekretär

Aivi Meister

Kriminaalasi

Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla talituse kriminaalhooldusametnik Rita Vainula erakorraline ettekanne

Süüdimõistetu

G.E (isikukood xxx elukoht xxxxxx maakond xxxx alevik xxxxx xxxx)

Kohaldatud menetlusnormid

KrMS §§ 385 p. 26, 427 lg. 1 ja 432 lg 1

RESOLUTSIOON

Jätta kriminaalhooldaja taotlus G.E-le mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata. Koopia määrusest saata süüdimõistetule ja kriminaalhooldajale. Määrus ei ole vaidlustatav. Asjaolud G.E on süüdi mõistetud Pärnu Maakohtu poolt 24.mail 2013.a. KarS § 424 järgi ja karistatud vangistusega üks (1) aasta ja üks (1) kuu. KarS § 64 lg 2 kohaselt suurendati karistust Pärnu Maakohtu poolt 11.oktoobril 2012.a. mõistetud üheksa (9) kuu ja kahekümne seitsme (27) päevase vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti kahe kohtuotsuse alusel vangistus üks (1) aasta kümme (10) kuud ja kakskümmend seitse (27) päeva. Seoses vahistamisega 15.aprillist kuni 02.maini 2013.a. loeti vangistusest kaheksateist (18) päeva kantuks ja vangistuse kandmata osaks jäi

üks (1) aasta kümme (10) kuud ja üheksa (9) päeva. Vangistus asendati ühe tuhande kolmesaja neljakümne kuue (1346) tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati kaks (2) aastat. Kuni üldkasuliku töö lõpuni on G.E kohustatud täitma KarS § 75 lg 1 ette nähtud käitumiskontrolli nõudeid ja tal on keelatud tarvitada alkoholi. Erakorralisest ettekandest nähtub, et 16.jaanuaril 2014 toimunud korralisel registreerimisel rääkis G.E ise alkoholi tarvitamisest 15.jaanuaril 2014.a. Samal päeval saabus selle kohta ka teade Lääne Prefektuuri Rapla politseijaoskonnast. Viimase kohaselt leidus G.E poolt välja hingatud õhus ühe liitri kohta 1,10 milligrammi alkoholi. G.E selgitas, et jõi sel päeval tuttava juures sünnipäeval veini. G.E saab eksimusest aru. Ta käis 31.oktoobril 2013 psühhiaatri vastuvõtul ja alustas alkoholivastase raviga, mis kestab praeguseni. 05.märtsiks 2014.a. on ette nähtud uuesti arsti vastuvõtt. G.E saab sissetulekut juhutöödest ja käib tegemas üldkasulikku tööd. Pärast 18.oktoobri 2013.a. kohtuistungit on G.E suhtumine töösse muutunud paremaks ja juhendaja on temaga rahul. G.E on hakanud teatama, kui ei saa tööle minna. Käitunud on G.E o n kogu katseaja jooksul viisakalt ja registreerimistele tulnud kainena. Kriminaalhooldaja taotleb erakorralises ettekandes vangistuse täitmisele pööramist. Kohtuistungi ajaks on üldkasulikku tööd tehtud 365 tundi ja jäänud on 981. Töö on tehtud vastavalt ajakavale. Kodukülastuse ajal 12.veebruaril k.a. oli G.E kaine. G.E tunnistab alkoholi tarvitamist ettekandes märgitud ajal. 15.jaanuaril oli ta teel oma ema autoga Raplast Kaiu, autot juhtis sõber. Politsei kontrollis joovet ka temal. Enne oli joonud sel päeval sõbranna sünnipäeval veini. Kahetseb seda väga. Hiljem on sünnipäeva kutsetest ära öelnud. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et kriminaalhooldajal oli erakorralise ettekande esitamiseks, sest G.E on kohtu poolt pandud kohustust rikkunud. Alus vangistuse täitmisele pööramiseks küll on, kuid see ei ole antud juhul otstarbekas. G.E on veel noor. Ta peab suutma oma elu korraldada õiguskuulekalt ja vabanema täielikult sõltuvusest alkoholi järele, millele vangistuse kohaldamine ilmselt kaasa ei aitaks. Käitumiskontrolli nõudeid on G.E täitnud ja ta teeb ka üldkasulikku tööd. Seepärast ei pea ühe kohustuse rikkumine tooma kaasa vangistuse täitmisele pööramist.