1-00-5 (98170512) Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Mati Kartau
Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 20. jaanuari 2014 määrus Eha Muhhina kaitsja aegumise taotluse osalise rahuldamise ja Alar Tähe (Täht) kaitsjate aegumise taotluse rahuldamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Eha Muhhina kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban ja Alar Tähe kaitsja vandeadvokaat Urmas Kõrgesaar, määruskaebused
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 20. jaanuari 2014 määrus osas, milles jäeti rahuldamata Eha Muhhina ja Alar Tähe kaitsjate taotlused ning rahuldada Eha Muhhina kaitsja vandeadvokaat Arvo Suubani ning Alar Tähe kaitsja vandeadvokaat Urmas Kõrgesaare määruskaebused.
2.Tühistatud osas teha uus otsus ja lõpetada kriminaalasjas nr 1-00-5 menetlus Eha Muhhina ja Alar Tähe suhtes kuriteo aegumistähtaja möödumisega.
3.KrMS § 183 alusel mõista Eesti Vabariigilt Alar Tähe kasuks välja 2 609 (kaks tuhat kuussada üheksa) eurot 10 (kümme) senti valitud kaitsja poolt osutatud õigusabi katteks. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.
Eha Muhhinat süüdistatakse selles, et tema, 07.03.1997 AS-i BLIG Jõhvi kontoris ankeetavalduses nr 12912 oma mehe V.M. i elukindlustuse lepingu sõlmimisel, võltsis V.M. i allkirja. Võltsitud ankeet-avalduse alusel vormistati 25.03.1997 V.M. i elukindlustuse leping nr 9733, mille alusel sai E. Muhhina õiguse raha saamiseks mehe surma korral summas 20
000 EEK. Peale selle, E. Muhhina, 11.03.1998 AS-i BLIG Jõhvi kontoris ankeet-avalduses nr 013636 oma mehe V.M. i elukindlustuse lepingu sõlmimisel, võltsis V.M. i allkirja ja lepingu vormistamise korral oleks E. Muhhina saanud õiguse raha saamiseks mehe surma korral summas 80 000 EEK. Nimetatud firma keeldus lepingust, arvestades väga kõrget riski. E. Muhhina, saanud keeldumise lepingu sõlmimiseks, pöördus 31.03.1998 päevasel ajal, oma tuttava K.K. i poole, minnes viimase juurde koju aadressil XXX Jõhvi linn, kes töötas AS-is EESTI KINDLUSTUS kindlustusagendina, vormistas oma mehe V.M. i elukindlustuse lepingu nr P30000018523, millel võltsis V.M. i allkirja, ning mille alusel sai E. Muhhina õiguse raha saamiseks mehe surma korral summas 100 000 EEK. Seega, nende ülaltoodud tegudega, pani E. Muhhina toime ametliku dokumendi võltsimise selle kasutamise eesmärgil, samuti teadvalt võltsitud ametliku dokumendi kasutamise, eesmärgiga omandada õigusi raha saamiseks, st kuriteo, mis on karistatav KrK § 186 järgi.
1.1.Lisaks süüdistatakse E. Muhhinat selles, et peale ametlike dokumentide võltsimist V.M. i elukindlustuse lepingutel, vastavalt summadele 20 000 EEK, 80 000 EEK ja 100 000 EEK, mille E. Muhhina pidi mehe surma korral vastavalt sõlmitud lepingutele saama, kihutas ta oma venda A. Tähte toime panema V.M. i tahtlikku tapmist ning 23.05.1998 kella 04.00 ajal, raudtee läheduses kaevanduse Tammiku ja mikrorajooni Iidla vahelisel alal, Jõhvi vallas, IdaViru maakonnas, pani A. Täht toime V.M. i tahtliku tapmise eriti piinaval viisil. Seega nende ülaltoodud tegudega pani E. Muhhina toime kuriteo, mis on ettenähtud KrK § 17 lg 5 - § 101 p-de 1, 7 järgi, s.o kallutas A. Tähte konkreetse kuriteo toimepanemisele – oma mehe V.M. i tahtlikule tapmisele, omakasu ajendil, toimepanduna eriti piinaval viisil.
1.2.Peale seda 29.05.1998 E. Muhhina pöördus avaldusega AS-i EESTI KINDLUSTUS kindlustussumma väljamaksmiseks summas 100 000 EEK, seoses oma mehe V.M. i surmaga, olles teadlik, et toime oli pandud tahtlik tapmine ja V.M. i elukindlustuse leping on võltsitud. Seega pani E. Muhhina toime varalise õiguse või muu varalise kasu saamise pettuse teel, kui sellega põhjustati suur varaline kahju, st kuriteo KrK § 143 lg 2 p 1-1 järgi. Lisaks sellele 02.06.1998 E. Muhhina pöördus avaldusega AS-i BLIG kindlustussumma väljamaksmiseks summas 20 000 EEK, seoses oma mehe surmaga, olles teadlik, et toime oli pandud tahtlik tapmine ja V.M. i elukindlustuse leping on võltsitud. Seega, nende ülaltoodud tegudega pani E. Muhhina toime varalise õiguse või muu varalise kasu saamise pettuse teel, isiku poolt, kes on varem toime pannud käesoleva koodeksi §-s 143 ettenähtud kuriteo, st kuriteo KrK § 143 lg 2 p 2 järgi.
2.A. Tähte süüdistatakse selles, et tema, olles varem kohtulikult karistatud 20.12.1996 Kohtla-Järve Linnakohtu poolt KrK § 197 lg 2 p-de 1, 2 järgi vabadusekaotusega 1 aasta 6 kuud, karistus ei ole kustunud ega kustutatud, pani toime uue kuriteo.
2.1.Eelneval kokkuleppel oma õe E. Muhhinaga, A. Täht, omakasu ajendil, raha saamise eesmärgil V.M. i elukindlustuslepingu nr 9733 alusel summas 20 000 EEK ja kindlustuslepingu nr P30000018523 alusel summas 100 000 EEK, pani toime tahtliku tapmise 23.05.1998 kella 04.00 ajal, kui läks saatma koju oma õemeest V.M. it, kes elas aadressil XXX , Kohtla-Järve. Piki Tammiku kaevanduse ja Iidla jaama 24. ja 7. jaamavahelisel alal, Jõhvi valla territooriumil, Ida-Viru maakonnas, tahtliku tapmise eesmärgil, lõi uurimisel kindlakstegemata esemega, eriti julmal viisil mitmeid kordi V.M. ile pähe ja näkku, tekitades kooskõlas kohtuarstliku ekspertiisi aktiga nr 227 hulgaliselt haavu (koguses 14) näkku ja juustega kaetud pea piirkonda koljuluu ja peaaju olluse vigastustega; lahtise koljuluu-peaaju trauma, millega kaasnesid koljuluu luumurrud, põrutus ja peaaju olluse väljavalgumine, mille tekitamine elusale inimesele kuulub üliraskete kehavigastuste hulka nende tekitamise momendil, mis oli V.M. i surma põhjuseks kohapeal. Jättes V.M. i laiba sündmuskohale, põgenes A. Täht sündmuskohalt. Seega, nende ülaltoodud tegudega pani A. Täht toime
tahtliku tapmise omakasu ajendil, eriti piinaval ja eriti julmal viisil, st kuriteo KrK § 101 p-de 1, 7 järgi.
3.25.02.2000 saadeti kriminaalasi nr 98170512 Ida-Viru Prokuratuuri prokuröri Indrek Rebase poolt Ida-Viru Maakohtusse.
3.1.05.03.2000 Ida-Viru Maakohtu määrusega anti A. Täht kohtu alla süüdistatuna KrK § 101 p-de 1, 7 järgi ja E. Muhhina süüdistatuna KrK § 186, § 17 lg 5 - § 101 p-de 1, 7, § 143 lg 2 p 1-1, § 143 lg 2 p 2 järgi.
3.2.11.09.2000 Ida-Viru Maakohtu määrusega kuulutati E. Muhhina tagaotsitavaks. E. Muhhina peeti kinni 05.12.2013.
3.3.30.12.2013 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega tühistati Ida-Viru Maakohtu 11.09.2000 tagaotsitavaks kuulutamise ja vahistamise määrus. Süüdistatav E. Muhhina vabastati vahi alt.
3.4.09.12.2013 esitas E. Muhhina kaitsja vandeadvokaat A. Suuban kohtule taotluse kriminaalmenetluse lõpetamise otsustamiseks KrMS § 199 lg 1 p 2 (KrMK § 5 lg 1 p 3, § 190 lg 1 p 4 ) alusel.
3.4.16.12.2013 esitasid Alar Tähe kaitsjad vandeadvokaat Aivar Pilv ja vandeadvokaat U. Kõrgesaar kohtule taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks kuriteo aegumise tõttu.
4.20.01.2014 Viru Maakohtu määrusega rahuldas maakohus osaliselt E. Muhhina kaitsja taotluse ning jättis rahuldamata A. Tähe kaitsjate taotlused.
4.1.Maakohus märkis, et KrK kehtivuse ajal võis tegu aeguda kuni kohtu alla andmiseni. IdaViru Maakohtu 05.03.2000 määrusega anti kohtu alla A. Muhhin süüdistuses KrK § 101 p-de 1, 7 järgi ja E. Muhhina süüdistuses KrK § 186, § 17 lg 5 - §101 p-de 1, 7, § 143 lg 2 p 1-1, § 143 lg 2 p 2 järgi. E. Muhhinale ja A. Tähele süüksarvatud mõrv on toime pandud süüdistuse kohaselt mais 1998, seega kohtu alla andmise ajaks ehk kriminaalvastutusele võtmise ajaks ei olnud möödunud isegi kaheaastane tähtaeg, rääkimata KrK § 53 lg 1 p 3 ettenähtud 10-aastasest tähtajast. Seega on põhjendatud A. Tähe kaitsja seisukoht, et süüteo aegumise taotlemisel ei saa tugineda KrK-le ja pöörduda tuleb KarS regulatsiooni poole. Käesolevas asjas reguleerib kuriteo aegumist KarS § 81. Maakohus leidis, et KarS § 81 lg 8 (ehk 15-aastane aegumise tähtaega) ei ole kohaldatav, kui esineb KarS § 81 lg 2 sätestatud süütegu. Antud juhul on tegemist süüteoga – mõrvaga – mille eest nii KrK-i kui ka KarS-i järgi võis ja võib isikule mõista eluaegse vangistuse. A. Tähte süüdistatakse KrK § 101 p-de 1, 7 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises, mis vastab hetkel kehtiva KarS redaktsiooni kohaselt § 114 p-dele 1 ja 5. Seega, A. Tähe toimepandud teod on jätkuvalt kuriteod. E. Muhhinat süüdistatakse KrK § 17 lg 5 - § 101 p-de 1, 7 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises. KrK § 17 lg 5 - § 101 p-de 1, 7 kuriteokoosseisule vastab hetkel kehtiva redaktsiooni kohaselt KarS § 22 lg 2 - § 114 p-de 1, 5 kuriteokooseis. Maakohus jõudis järeldusele, et E. Muhhinale ja A. Tähele süüksarvatud mais 1998 toimepandud mõrv (ehk tapmine raskendavatel asjaoludel) ei ole aegunud KrK § 53 ega KarS § 81 regulatsioonile tuginedes.
4.2.Lisaks asus maakohus E. Muhhina osas seisukohale, et E. Muhhina kaitsja taotlus kuritegude aegumise osas tuleb rahuldada osaliselt süüdistuses KrK § 186 ja § 143 lg 2 p-de 1-1 ja 2 järgi. Maakohus tegi kindlaks, et KrK § 186 kuriteokoosseis vastab KarS § 344 lg 1 kuriteokoosseisule ja KrK § 143 lg 2 p 1-1 ja p 2 koosseisud vastavad KarS §-le 209 lg 2 p-d
1, 2. Seega E. Muhhina toimepandud teod on jätkuvalt kuriteod. Kuritegude viimane episood oli toime pandud 02.06.1998 ning tegemist oli teise astme kuritegudega tulenevalt KarS §-st 4. Süüdistuses kirjeldatud teise astme kuriteo toimepanemise aegumistähtaeg on 5 aastat, mis oleks möödunud 02.06.2003. Jättes kõrvale süüteo aegumise katkemise ja peatumise, märkis maakohus, et E. Muhhinale süüksarvatud teise astme kuriteod on aegunud, tuginedes KarS § 81 lg 8, kuna kuritegude toimepanemisest on igal juhul möödunud rohkem kui 15 aastat.
5.Viru Maakohtu 20.01.2014 määruse peale esitas 26.01.2014 määruskaebuse E. Muhhina kaitsja, kes palub Viru Maakohtu 20.01.2014 määruse tühistada osaliselt E. Muhhina süüdistuses KrK § 17 lg 5 - § 101 p-de 1 ja 7 järgi ja lõpetada menetlus. Kaitsja seisukohad on järgnevad.
5.1.Kaitsja on seisukohal, et maakohus ei ole oma määruses käsitlenud ega arvesse võtnud, et KrK § 53 lg 3 ja lg 5 ei välistanud aegumise kohaldamist süütegude eest, mille toimepanemisel võis mõista eluaegse vangistuse. KrK § 53 lg 4, mis teatud tingimustel seda võimaldas, tunnistati kehtetuks (RK s 13.05.98, jõust 19.06.98 - RT I 1998, 51, 756), kergendades sellega süüdistatavate olukorda. KarS § 81 lg 2 kohaselt ei aegu süüteod, mille eest on ette nähtud eluaegne vangistus. Selle sätte rakendamine aegumise kohaldamisel läheb vastuollu KarS § 5 lõikega 3, mille kohaselt seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu. Arvestades eeltoodut, leiab kaitsja, et E. Muhhinale süüks arvatav tegu KrK § 17 lg 5 - 101 p-de 1, 7 järgi on aegunud KarS § 81 lg 1 p 1 ja p 8 alusel ja menetlus kuulub lõpetamisele KrMS § 199 lg 1 p 2 alusel.
6.Viru Maakohtu 20.01.2014 määruse peale esitas 29.01.2014 määruskaebuse ka A. Tähe kaitsja, kes palub tühistada Viru Maakohtu 20.01.2014 määruse ja lõpetada A. Tähe suhtes kriminaalmenetlus kuriteo aegumise tõttu. Kaitsja seisukohad on järgnevad.
6.1.Kaitsja leiab, et maakohus on aegumise kohaldamise otsustamisel jätnud kohaldamata süüdistatava suhtes leebema karistusõiguse regulatsiooni. Kaitsja on seisukohal, et maakohus on valesti käsitlenud aegumist reguleerivaid õigusnorme ning ei ole kohaldanud süüdistatava suhtes leebemat normi, mida tuleb teha KarS § 5 lg 3 sätestatud süüdistatava olukorda raskendava karistusõiguse tagasiulatuva jõu puudumise tõttu. Nagu kaitsjad selgitasid enda 16.12.2013 taotluses nr 2/781 ning nagu nõustus ka maakohus, on aegumine õigusinstituut, millele laienevad KarS § 5 lg 2 ja lg 3 sätestatud põhimõtted. Teisisõnu, seadusel, mis leevendab süüdistatava olukorda, on tagasiulatuv jõud, samal ajal kui seadusel, mis süüdistatava olukorda raskendab, tagasiulatuvat jõudu ei ole.
6.2.Kaitsja osundab, et süüteo toimepanemise ajal 23.05.1998 kehtinud KrK redaktsioon ei näinud ette, et aegumist ei saa kohaldada teo suhtes, mille eest on ette nähtud eluaegne vangistus. KrK § 53 lg 5 sätestas, et käesolevas paragrahvis ettenähtud aegumine ei ole kohaldatav isiku suhtes, kes on süüdi kuriteos rahu või inimsuse vastu või sõjakuriteos. KrK ei sisaldanud regulatsiooni, millega oleks aegumine välistatud süüteo puhul, mille eest on karistusena ette nähtud eluaegne vangistus. Seega teo toimepanemise ajal kehtinud KrK oli selles suhtes leebem, et erinevalt kehtivast KarS § 81 lg 2 regulatsioonist, aegusid ka süüteod, mille eest oli karistusena ette nähtud eluaegne vangistus. Aegumine oli välistatud vaid süütegude eest rahu või inimsuse vastu ning sõjakuritegudes. Antud juhul on maakohus kohaldanud kehtivat KarS § 81 lg 2 regulatsiooni, hoolimata sellest, et aegumise kontekstis on see oluliselt karmim kui süüteo toimepanemise ajal kehtinud KrK § 53 lg 5. Lähtudes
karmima regulatsiooni tagasiulatuva jõu puudumisest, oleks maakohus KarS § 5 lg 3 õige kohaldamise korral pidanud rakendama KrK § 53 lõiget 5, mitte KarS § 81 lõiget 2 ning leidma, et süüdistatavale inkrimineeritud süütegu allub tavapärasele aegumise regulatsioonile. Kuna teo toimepanemisest on möödunud üle 10 aasta, on tegu KarS § 81 lg 1 p 1 alusel aegunud. Kuna teo toimepanemisest on möödunud ka üle 15 aasta, on tegu igal juhul aegunud ka KarS § 81 lg 8 alusel.
6.3.Kaitsja märgib siinkohal, et kaitsjate poolt esitatud kriminaalmenetluse lõpetamise taotlust toetas kohtuistungil ka prokurör, nõustudes, et A. Tähele süüks arvatav tegu on aegunud. Eeltoodut kokku võttes rõhutab kaitsja veelkord, et kuna KarS § 5 lg 3 sätestatu ning sellele Riigikohtu praktika poolt antud sisu tõttu ei kohaldu käesoleval juhtumil KarS § 81 lg 2 sätestatud aegumise välistatus süütegude suhtes, mille eest on karistusena ette nähtud eluaegne vangistus, on A. Tähele inkrimineeritud tegu 10-aastase aegumistähtaja möödumise tõttu aegunud. Arvestades, et käesoleval juhul esineb seetõttu KrMS § 199 lg 1 lg 2 sätestatud kriminaalmenetlust välistav asjaolu ning süüdistatav ei taotle KrMS § 199 lg 3 p 1 alusel kriminaalmenetluse jätkamist, tuleb kriminaalmenetlus tema suhtes lõpetada. Maakohus, jättes kriminaalmenetluse lõpetamata ning kohaldades süüdistatava suhtes tagasiulatuvalt karmimat aegumise regulatsiooni on eksinud KarS § 5 lg 3 kohaldamisel ning maakohtu määrus tuleb vastavalt tühistada.
7.Tartu Ringkonnakohtu 10.02.2014 määrusega määrati määruskaebused läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Prokurörile anti kirjalike seisukohtade esitamiseks aega kuni 17.02.2014. 11.02.2014 esitas prokurör oma seisukoha, mis oli kokkuvõtlikult järgnev.
7.1.Prokurör toetab kaitsjate seisukohti, mille kohaselt on teod aegunud, tuginedes asjaolule, et 13.05.1998 tunnistati senine KrK § 53 lg 4 kehtetuks. Seega on kergem seadus vahetult pärast teo toimepanemist kehtinud seadus, mis nägi esimese astme kuriteo aegumistähtajaks 10 aastat koos kõigi eranditega. Mõrv on toime pandud 23.05.1998. Isegi kui arvestada aegumist alates 02.06.1998, on 15 aastat möödunud (KrK § 53 lg 2, lg 3). Vastavalt Riigiprokuratuuri arvamusele tuleb seadusi vaadata tervikuna ning erinevatel aegadel kehtinud seadusi omavahel kombineerida ei tohi.
7.2.Prokurör nõustub kaitsjate väitega, et KarS § 81 lg 2 rakendamine aegumise kohaldamisel läheb vastuollu KarS § 5 lõikega 3, mille kohaselt seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
8.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega leiab, et E. Muhhina ja A. Tähe kaitsjate määruskaebused tuleb rahuldada, Viru Maakohtu 20.01.2014 määrus tühistada osaliselt ning kriminaalmenetlus asjas nr 1-00-5 E. Muhhina ja A. Täht suhtes tuleb lõpetada. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohti järgnevalt.
9.KarS § 5 lg 1 kohaselt mõistetakse karistus teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi. KarS § 5 lg 2 kohaselt seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud. KarS § 5 lg 3 kohaselt seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu.
10.Käesoleval hetkel ei ole vaidlust selle üle, et E. Muhhina osas on lõpetatud menetlus aegumise tõttu süüdistuses KrK § 186 ning § 143 lg 2 p 1-1 ja p 2 järgi. Selles osas määruskaebusi esitatud ei ole. Ringkonnakohus peab seega võtma seisukoha E. Muhhina
süüdistuses KrK § 17 lg 5 - § 101 p-de 1, 7 järgi ja A. Tähe süüdistuses KrK § 101 p-de 1, 7 järgi süüteo aegumise osas.
10.1.Kõnealune mõrv on toime pandud 23.05.1998, mil kehtis kriminaalkoodeks. Tulenevalt KarS § 5 lg 1 tuleb kohaldada teo toimepanemise ajal kehtinud seadust, kui ei esine vastuolusid tulenevalt KarS § 5 lg 2, lg 3, lg 4. Esmalt tuleb võtta seisukoht teo jätkuva karistatavuse osas (RKKKo 01.07.2008 asjas nr 3-1-1-39-08). Maakohus on asunud seisukohale ja ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et KrK § 101 koosseis on ka karistusseadustiku järgi karistatav tegu (KarS § 114).
10.2.Ringkonnakohus käsitleb, kumb seadus tagab süüdistatavatele soodsama olukorra, kas kriminaalkoodeks või karistusseadustik.
10.2.1.Tuleb analüüsida teo toimepanemise ajal ehk 1998. aastal kehtinud kriminaalkoodeksit, kus aegumist reguleeris § 53. KrK § 53 lg 1 kohaselt ei või võtta isikut kriminaalvastutusele, kui tema poolt esimese astme kuriteo toimepanemisest on möödunud kümme aastat. Kriminaalkoodeksi kehtivusajal arvestati kriminaalvastutusele võtmise aegumistähtaega alates kuriteo toimepanemisest kuni süüdistatava kohtu alla andmise päevani (RKKKo 14.12.2007 asjas nr 3-1-1-30-07). Tulenevalt KrK §-st 72 lg 2 on KrK § 101 näol tegemist esimese astme kuriteoga. KrK § 53 lg 2 kohaselt aegumine katkeb, kui isik enne käesolevas paragrahvis ettenähtud tähtaegade möödumist paneb toime uue kuriteo. Aegumise arvestamist alustatakse sel juhul uue kuriteo toimepanemisest. Lõige 3 kohaselt aegumine peatub, kui kuriteo toimepannud isik ennast uurimise või kohtu eest varjab. Neil juhtudel aegumine uuendub ajast, mil isik kinni peeti või ilmus süü ülestunnistamisele. Seejuures ei või isikut kriminaalvastutusele võtta, kui kuriteo toimepanemisest on möödunud viisteist aastat ja aegumine ei ole katkenud uue kuriteo toimepanemise tõttu. Lõike 5 kohaselt KrK § 53 ettenähtud aegumine ei ole kohaldatav isiku suhtes, kes on süüdi kuriteos rahu või inimsuse vastu või sõjakuriteos.
10.2.2.KarS § 81 reguleerib aegumist. KarS § 81 lg 1 kohaselt ei tohi kedagi karistada ega süüdi mõista, kui kuriteo toimepanemisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud kümme aastat esimese astme kuriteo toimepanemisest. KarS § 4 lg 2 kohaselt on tegemist esimese astme kuriteoga. Aegumise kohaldamisel on oluline arvestada, et käesoleva redaktsiooni kohaselt süütegu, mis on inimsuse vastu, sõjasüütegu või süütegu, mille eest on ette nähtud eluaegne vangistus, ei aegu (§ 81 lg 2). Lisaks sätestab § 81 kuriteo aegumise katkemise (lg 5) ja süüteo aegumise peatumise (lg 6). Lõike 8 kohaselt, kui kahtlustatav, süüdistatav või menetlusalune isik hoiab kõrvale kohtueelsest menetlusest, kohtuvälisest menetlusest või kohtust kuni isiku kinnipidamiseni või tema ilmumiseni menetleja juurde või väärteo tunnustega teo kohta kriminaalmenetluse alustamisel kuni kriminaalmenetluse lõpetamiseni, ei uuene aegumine, kui kuriteo toimepanemisest on möödunud viisteist aastat või väärteo toimepanemisest on möödunud kolm aastat.
10.3.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles osas, et kriminaalkoodeksi kehtivuse ajal võis tegu aeguda kuni kohtu alla andmiseni. Karistusseadustiku puhul võib tegu aeguda kuni kuriteo kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni. Küll tuleb aga arvestada KarS § 5 lg-ga 3, mille kohaselt ei tohi tagasiulatuv seadus olla isiku olukorda raskendav. Karistusseadustiku rakendamisel oleks tegemist E. Muhhina ja A. Tähe puhul olukorra raskendamisega, sest tulenevalt KarS § 81 lg-st 2 ei aegu süüteod, mille eest on ette nähtud eluaegne vangistus. Kuna KrK § 101 on võrdsustatud KarS §-ga 114, siis mõlemad sätted näevad karistusena ette eluaegset vangistust. Karistusseadustikku ei saa kohaldada aegumise arvestamisel, sest tegemist on süüdistatavate olukorda raskendava seadusega. Isegi kui jaatada, et vahepeal on toimunud aegumise peatumine tulenevalt KarS § 81 lg-st 7, siis § 81 lg 2 välistab siiski süüteo aegumise. Ringkonnakohus märgib, et kaitsjate seisukoht, nagu üks karistusseadustiku säte
kohaldub ja teine mitte, on väär. Seadusi tuleb vaadelda tervikuna ja erinevatel aegadel kehtinud seadusi ei saa kombineerida.
10.4.Tulenevalt eeltoodust tuleb ringkonnakohtul lähtuda aegumise arvutamisel teo toimepanemise ajal kehtinud kriminaalkoodeksist. Esimese astme süütegu on KrK § 53 lg 1 kohaselt aegunud ehk isikut ei või võtta vastutusele, kui kuriteo toimepanemisest on möödunud kümme aastat. Vastutusele võtmisel lähtutakse asjaolust, et see kehtib kuni kohtu alla andmiseni, millele on viidatud ka käesoleva määruse punktis 10.2.1. Kuna tegu on toime pandud 23.05.1998 ja isikud anti kohtu alla 05.03.2000, siis kohtu alla andmise ajaks ei olnud möödunud isegi kahte aastat, millest justkui tuleneks, et E. Muhhina ja A. Tähe süüteo puhul aegumist kohaldada ei saa.
10.5.KrK § 53 lg 5 ütleb, et aegumine peatub, kui kuriteo toimepannud isik ennast uurimise või kohtu eest varjab. Neil juhtudel aegumine uuendub ajast, mil isik kinni peeti või ilmus süü ülestunnistamisele. Seejuures ei või isikut kriminaalvastutusele võtta, kui kuriteo toimepanemisest on möödunud viisteist aastat ja aegumine ei ole katkenud uue kuriteo toimepanemise tõttu. Käesolevaks ajahetkeks on möödunud süüdistuses kirjeldatud teost rohkem kui 15 aastat, süüdistatav E. Muhhina on olnud tagaotsitav ning käesolevaks ajaks ei ole aegumine katkenud uue kuriteo toimepanemise tõttu. Ka ei välista kriminaalkoodeks võrreldes karistusseadustikuga süütegude aegumist, mille eest on võimalik mõista karistuseks eluaegne vangistus. KrK § 53 lg 5 teeb erandi üksnes rahu ja inimsuse vastaste kuritegude ning sõjakuritegude osas. Aegumist välistavaid asjaolusid tulenevalt KrK §-st 53 käesoleval juhul ei esine. Kriminaalkoodeksi näol on tegemist E. Muhhina ja A. Tähe jaoks soodsama seadusega, mis kuulub kohaldamisele.
11.KrMS § 3 lg 2 kohaselt kohaldatakse kriminaalmenetluses menetlustoimingu ajal kehtivat seadust. KrMS § 199 lg 1 p 2 kohaselt kriminaalmenetlust ei alustata, kui kuriteo aegumistähtaeg on möödunud. Ringkonnakohus on seisukohal, et süütegu on aegunud. Seega tulenevalt KrMS § 199 lg 1 p-st 2 tuleb lõpetada kriminaalmenetlus E. Muhhina ja A. Täht suhtes kriminaalmenetlust välistada asjaolu ehk süüteo aegumise tõttu.
12.A. Tähe kaitsja vandeadvokaat U. Kõrgesaar esitas ringkonnakohtule taotluse välja mõista Eesti Vabariigilt A. Tähe kasuks kriminaalasja menetluse käigus seoses advokaadi õigusabiga kantud kulud. Taotluse kohaselt on A. Täht sõlminud 06.12.2013 AS-ga Advokaadibüroo Aivar Pilv õigusabilepingu nr 267-2013/AP. Taotluse kohaselt on A. Täht tasunud õigusabikuludena kaitse eest kriminaalasja nr 1-00-5 menetlusel 2 609,10 eurot (sh käibemaks 434,25 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsjatasu suurus on põhjendatud, arvestades arvele lisatud spetsifikatsiooni ja õigusabile kulutatud aega ning rahuldab taotluse. KrMS § 183 kohaselt jäävad menetluskulud riigi kanda.
13.Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes KrMS § 390, § 337 lg 2 p 1, § 199 lg 1 p-st 2 tühistab ringkonnakohus Viru Maakohtu 20.01.2014 määruse osaliselt kaitsjate A. Suubani ja U. Kõrgesaare taotluste rahuldamata jätmise osas, rahuldab kaitsjate määruskaebused ning lõpetab menetluse kriminaalasjas 1-00-05 E. Muhhina suhtes süüdistuses KrK § 17 lg 5 § 101 p-de 1, 7 järgi ja A. Tähe suhtes süüdistuses KrK § 101 p-de 1, 7 järgi.
Tiit Lõhmus
Aarne Sarjas
Mati Kartau
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.