3-14-52067/34 - Korrakaitse - Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

4.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited. 4.1 SKHS § 11 lg 5 kohaselt arvestatakse ebamõistliku menetlusaja korral mittevaralise kahju hüvitist iga viivitatud aasta eest, mitte kogu kriminaalmenetluse aja eest. Arvestades kaebaja tegevust antud kriminaalasjas, ei saa tema suhtes läbi viidud kriminaalmenetlust vähemalt kuni aegumiseni 2013.a mais pidada ebamõistlikult pikaks. On ilmne, et kaebaja tegevus oligi suunatud sellele, et talle süükspandud tegu aeguks. Arvestades, et kaebajale inkrimineeritud kuritegu aegus 2013.a mais, taotluse menetluse lõpetamiseks esitas kaebaja 2013.a detsembris ja menetlus lõpetati 2014.a veebruaris, siis ei saa ka menetlust pärast aegumist kuni lõpetamiseni pidada ebamõistlikult pikaks. Tuleb arvestada, et kaebajal oli võimalus esitada taotlus menetluse lõpetamiseks ca pool aastat varem. Eeltoodust tulenevalt puudub alus kahjuhüvitise väljamõistmiseks. 4.2 Juhul, kui kohus leiab, et mõistlikku menetlusaega on siiski ületatud, siis esinevad alused viivitatud aja eest väljamõistetava kahjuhüvitise vähendamiseks SKHS § 9 lg 2 alusel. Eelkõige on oluline arvestada, et kriminaalasja toimikutest ei nähtunud, et kaebaja oleks menetluse vältel taotlenud kriminaalasja lõpetamist, menetluse kiirendamist vm tõhusaid õiguskaitsevahendeid. Kaebaja tegevusest nähtuvalt ei olnud ta üldse huvitatud kriminaalasja kiirest menetlemisest. Samuti on alust hüvitise vähendamiseks, arvestades, et kriminaalmenetlus oli alates 17.05.2004.a sisuliselt peatunud ning kaebaja sai vaatamata tema suhtes kohaldatud elukohast lahkumise keelule viibida ja töötada välismaal, mistõttu ei ole alust kõneksolevat kriminaalmenetlust pidada kaebaja jaoks eriliselt koormavaks ja tema põhiõigusi erakordselt riivavaks. Samuti tuleb arvestada, et tegemist oli kriminaalasjaga, milles kaebajat süüdistati raske isikuvastase kuriteo toimepanemises. Samuti ei ole õiglane kaebajale hüvitise määramine olukorras, kus kaebaja kriminaalasja ei saadud

5.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb rahuldada osaliselt järgmistel põhjendustel. 5.1 Süüteomenetluses menetleja poolt tekitatud kahju hüvitamise alused, ulatuse ja korra sätestab 01.05.2015.a jõustunud SKHS. SKHS § 5 lg 1 p 6 kohaselt kui isik mõistetakse õigeks või tema suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus KrMS § 199 lg 1 p-de 1, 2 või 5 alusel, võib ta nõuda kahju hüvitamist juhul, kui see tekitati ebamõistliku menetlusajaga. Asjas on tuvastatud ja puudub vaidlus, et kaebaja suhtes lõpetati kriminaalmenetlus 27.02.2014.a KrMS § 199 lg 1 p 2 alusel kriminaalmenetlust välistava asjaolu ehk süüteo aegumise tõttu (vt TrtRKm 1-00-5, p 11; tl 1417). Puudub vaidlus ka selles, et kriminaalmenetlus kaebaja suhtes kestis kokku 15 aastat 9 kuud ja 4 päeva. Kaebaja leiab, et talle on ebamõistliku menetlusajaga tekitatud mittevaralist kahju ja nõuab selle hüvitamist. SKHS § 23 lg 5 kohaselt tuleb käesolev kaebus lahendada SKHS-s sätestatud alustel. 5.2 Kaebusest nähtuvalt nõuab kaebaja hüvitist kogu kriminaalmenetluse aja eest. Nii on kaebaja korrutanud SKHS § 11 lg 5 järgi ebamõistliku menetlusaja korral mittevaralise kahju hüvitise arvestamisel aluseks võetava nõude esitamise kuule eelnenud viimase Statistikaameti avaldatud kvartali keskmise brutokuupalga (käesoleval juhul 956 eurot, tl 57) kriminaalasja menetlusele kulunud aastate arvuga. Kohus nõustub vastustajaga, et sellisel nõudel puudub alus. Nimelt arvestatakse SKHS § 11 lg 5 järgi hüvitist üksnes iga viivitatud aasta eest. Seega on vaidluse lahendamiseks oluline tuvastada, kas ja kui palju on mõistlikku menetlusaega käesoleval juhul ületatud. 5.3 Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kaebaja suhtes läbiviidud kriminaalmenetlust ei saa kuni süüdistuses kirjeldatud teo aegumiseni ebamõistlikult pikaks pidada. Kriminaalmenetluse kaebaja osas lõpetanud kohtulahendist nähtuvalt kohaldas kohus kuni 31.08.2002.a kehtinud kriminaalkoodeksi (KrK) § 53 lg 3 teises lauses sätestatud 15-aastast aegumistähtaega (vt TrtRKm 1-00-5, p 10.5; tl 17), millest tulenevalt aegus süüdistuses kirjeldatud tegu 23.05.2013.a. Selles küsimuses puudub poolte vahel ka vaidlus (tl 96 p). Vaidlus puudub selleski, et kaebajat süüdistati raske isikuvastase kuriteo - tahtliku tapmise omakasu ajendil, eriti piinaval ja eriti julmal viisil (KrK § 101 p-d 1 ja 7) - toimepanemises (vt TrtRKm 1-00-5, p 2.1; tl 14 p). Seetõttu esines käesoleval juhul väga kaalukas avalik huvi tõe tuvastamiseks ja süüdlase vastutusele võtmiseks. Samas on olnud kriminaalmenetluse eesmärgi saavutamine objektiivselt aga takistatud, kuna kaassüüdistatav asus ennast õigusemõistmise eest varjama. Seetõttu nõustub kohus kaebaja seisukohaga, et kriminaalasja menetluse pikkus oligi tingitud suurel määral just asjaolust, et kaassüüdistatav ennast varjas (tl 55 p). Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et kaebajal on olnud võimalik 1999.a-l takistamatult asuda tööle välisriiki, kus viibib esindaja väitel siiani (tl 97), mistõttu ei saa kriminaalmenetlust pidada tema jaoks eriliselt koormavaks, pole põhjust pidada kuni KrK § 53 lg 3 teises lauses sätestatud tähtajani toimunud kriminaalmenetlust käesoleval juhul ebamõistlikult pikaks. 5.4 Kriminaalmenetluse jätkumine pärast süüdistuses kirjeldatud teo aegumist (23.05.2013.a.) polnud kohtu arvates aga põhjendatud. Selmet lõpetada kaebaja suhtes menetlus, viivitati sellega 9 kuud ja 4 päeva. SKHS § 11 lg 5 sätestab küll mittevaralise kahju hüvitise iga viivitatud aasta