lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-1-1-123-13

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudRiigikohus · 26.02.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-1-1-123-13
Asja liik
Kriminaalasi
Kuulutamise aeg
26.02.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2017
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (3)

lahend.ee
1-26-1624/21Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja16.06.20261-21-3063/252Riigikohtu kriminaalkolleegium16.07.20252-15-16130/6Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja09.12.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

3-1-1-123-13 26. veebruar 2014 Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Lea Kivi ja Priit Pikamäe Kriminaalasi Anneli Silla (Sild) süüdistuses KarS § 121 järgi Tartu Ringkonnakohtu 5. juuli 2013. a otsus kriminaalasjas nr 1-12-11914 A. Silla kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Anne Vissak, kassatsioon Lõuna Ringkonnaprokuratuur 29. jaanuar 2013, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 5. juuli 2013. a otsus Anneli Silla süüdistuses KarS § 121 järgi ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus.
2.Mõista Eesti Vabariigilt OÜ Advokaadibüroo Sirje Must kasuks välja 259 (kakssada viiskümmend üheksa) eurot ja 20 senti, sh käibemaks 43 (nelikümmend kolm) eurot ja 20 senti, Anneli Sillale riigi õigusabi osutamise eest. Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Anneli Silda süüdistati karistusseadustiku (KarS) § 121 järgi selles, et 12. mail 2012 kella 9.00 paiku Tartus Xxxxxxxx xxx XX maja hoovis tekkinud vastastikuse tüli käigus tõukas ta käega tugevalt I. R.-i parema külje roiete piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu, mida viimane tundis mitu päeva. Kuriteoga tekitati I. R.-ile füüsiline ja moraalne kahju ning ta esitas Silla vastu tsiviilhagi 50 euro suuruses summas.
2.Tartu Maakohtu 10. mai 2013. a otsusega tunnistati Anneli Sild süüdi KarS § 121 järgi ja talle mõisteti rahaline karistus kolmkümmend päevamäära, s.o 216 eurot ja 90 senti. Süüdistatavalt mõisteti võlaõigusseaduse (VÕS) §-de 1043 ja 1045 lg 1 p 2 alusel kannatanu kasuks välja 50 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks. 2.1 Maakohus leidis, et on tõendatud kannatanu tõukamine süüdistatava poolt süüdistuses märgitud ajal, kohas ja viisil ning sellega füüsilise valu põhjustamine. Kohus pidas usaldusväärseks kannatanu ja tunnistaja R. R.-i ütlusi, mille kohaselt süüdistatav tõukas kannatanut järsult, põhjustades sellega

tema keha liikumise, peaaegu kukkumise. Kohus märkis, et sellise intensiivsusega endast märgatavalt vanemat ja füüsiliselt nõrgemat inimest tõugates pidi A. Sild vähemalt võimalikuks pidama, et selline tegevus võib kannatanule põhjustada valuaistingu, mis on tugevam kui inimeste tavapärasest füüsilisest kokkupuutest tulenev võimalik ebamugavustunne. Samuti leidis kohus, et lisaks valu põhjustamisele on tõendatud tõukamisega kannatanule roiete piirkonda verevalumi tekitamine. Seda käsitas kohus terviserikkena, millest tulenevalt asus ta seisukohale, et kannatanu ei pidanud hagi esitamisel riigilõivu tasuma.

3.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Anne Vissak, kes taotles maakohtu otsuse tühistamist, A. Silla õigeksmõistmist ja tsiviilhagi rahuldamata jätmist. Apellant ja süüdistatav soovisid mõlemad kohtuistungil osaleda. 3.1 Apellandi hinnangul rikkus maakohus tõendite hindamise üldpõhimõtteid. Kohtuotsus on rajatud kannatanu ja tunnistaja R. R.-i vastuolulistele ütlustele. Tõendeid on hinnatud valikuliselt. Süüdistava ütlused on loetud põhjendamatult ebausaldusväärseks. Maakohtu otsus on ka nõuetekohaselt põhjendamata. 3.2 Vääralt on kohaldatud ka materiaalõigust. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses asjas nr 3-1-1-50-13 selgitanud, kuidas mõista valu tekitanud muud kehalist väärkohtlemist KarS § 121 tähenduses. Isegi kui eeldada, et A. Sild oli kannatanuga mõningases füüsilises puutes, ei saanud objektiivse kõrvalseisja seisukohast kannatanu poolt kirjeldatud valu olla hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena. Praeguses asjas ei oleks objektiivsele kõrvalseisjale tõuge ja selle tagajärg reaalsena tundunud. 3.3 Maakohus on kannatanu tsiviilhagi rahuldanud valesti. Kannatanu ei esitanud tsiviilhagi tähtajaks, samuti oleks tulnud sellelt tasuda riigilõiv. A. Sillale ei ole süüks arvatud kehavigastuse või muu terviserikke tekitamist. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 11 alusel nähakse ette riigilõivuvabastus vaid neil juhtudel. Kaitsja arvates ei tulene kannatanu nõue süüdistuses kirjeldatud teost, vaid eelnevatest konfliktidest tema ja süüdistatava vahel.
4.Tartu Ringkonnakohtu 5. juuli 2013. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja kaitsja apellatsioon rahuldamata. Ringkonnakohtu põhiseisukohad olid lühidalt järgmised. 4.1 Kuigi apellant taotles kriminaalasja läbivaatamist suulises menetluses, vaadatakse asi läbi kirjalikus menetluses. Tuginedes Riigikohtu otsusele kriminaalasjas nr 3-1-1-17-13, ei ole poole suulise menetluse taotlus ringkonnakohtule siduv. Seda kriminaalasja pole vajalik lahendada suulises menetluses, sest kaitsja ei taotle tõendite esitamist ja apellatsioonis ei sisaldu väiteid, mis tingiksid süüdistatava või kaitsja ärakuulamise kohtuistungil. 4.2 Maakohtu otsuses ei esine vigu tõendite hindamisel ega kohtuotsuse põhjendamisel. Põhjendatult on jäetud arvestamata süüdistatava ütlused, sest kannatanu ja tunnistaja R. R.-i ütlused on kaalukamad. Mõningad ebakõlad kannatanu ja tunnistaja ütlustes ei puuduta kuriteosündmuste keskseid asjaolusid ega mõjuta seetõttu kuriteosündmusest tervikpildi kujunemist. 4.3 Valu tekkimine kannatanul on maakohtu otsuses tõendatud veenvalt. Maakohus kontrollis põhjalikult kannatanu ütlusi, kes kinnitas, et süüdistatav tõukas teda ja ta tundis kohe pärast

tõukamist valu. Sama päeva õhtul märkas tunnistaja R. R., et tõukamise kohas on kannatanu nahapind sinine. Valulikkus selles piirkonnas andis tunda nädal aega. Ringkonnakohus jagas maakohtu veendumust, et kannatanu tundis süüdistatava jõulise tõukamise tagajärjel valu, mis oli intensiivsem kui tavapärane inimestevahelisest füüsilisest kokkupuutest tulenev võimalik valuaisting või ebamugavustunne. Maakohus tuvastas õigesti, et kannatanul tekkis verevalum kuriteosündmuse tagajärjel paremale küljele roiete piirkonda. 4.4 Ringkonnakohus nõustus maakohtu järeldustega ka kuriteo koosseisu subjektiivse külje ja tsiviilhagiga seotud küsimuste kohta. Kannatanu tsiviilhagi on esitatud seoses arutatava kuriteoga ning seotud kannatanule tekitatud mittevaralise kahjuga.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5.Tartu Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni süüdistatava kaitsja A. Vissak. Ta taotleb süüdimõistvate otsuste tühistamist ja A. Silla õigeksmõistmist järgmistel põhjendustel. 5.1 Kohtud on rikkunud tõendite hindamise üldisi põhimõtteid ja mõistnud A.Silla süüdi tunnistaja ja kannatanu vastuoluliste ütluste põhjal. Need ebausaldusväärsed ütlused tuleb tõendite kogumist välja jätta. Tõendiallikate usaldusväärsuse hindamisel ei ole kohtud pööranud küllaldast tähelepanu asjaolule, et süüdistatava suhted kannatanu ja tunnistajaga olid juba pikka aega halvad, mis võis nende puhul mõjutada süüdistuses märgitud olmetüli asjaolude tajumist. 5.2 Süüdistuses kirjeldatud tegevus, ei ole subsumeeritav KarS § 121 järgi valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise alla. Ringkonnakohus jättis põhjendamata, miks ei ole praeguses asjas vaja arvestada Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-50-13 antud selgitustega valu kui koosseisutunnuse sisustamise kohta KarS §-s 121. Praeguses asjas ei saanud kannatanu kirjeldatud valu objektiivse kõrvalseisja seisukohalt olla hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena ning talle ei oleks tundunud tõuge ja selle tagajärg reaalne. 5.3 Ringkonnakohus ei käsitlenud apellatsiooni etteheidet tsiviilhagilt riigilõivu tasumata jätmise kohta. Kohus viitas küll RLS § 22 lg 1 p-le 11, kuid jättis sarnaselt maakohtuga tähelepanuta, et see säte räägib kehavigastuse või tervise kahjustamise alternatiivist. Pelgalt valu tekitav kehaline väärkohtlemine ei anna riigilõivuvabastuseks alust. Kannatanu on esitanud tsiviilhagi mittevaralise kahju kohta, mis ei tulene süüdistuses kirjeldatud teost, vaid varasemast lahendamata konfliktist.
6.Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Tatjana Tamm leiab kassatsioonivastuses, et kaitsja kordab kassatsioonis apellatsiooni väiteid, mida ringkonnakohus on juba kontrollinud. Maa- ja ringkonnakohtu otsused on nõuetekohaselt põhjendatud ja seaduslikud.
7.Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kolmeliikmelises koosseisus tekkisid kriminaalasja lahendamisel
27.novembril 2013 seadust kohaldades põhimõttelist laadi eriarvamused. Seetõttu anti kriminaalasi läbivaatamiseks kriminaalkolleegiumi kogu koosseisule.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8.Kaitsja märkis apellatsioonis, et apellant ja süüdistatav soovivad osaleda kohtuistungil. Ka

ringkonnakohtu otsuses on kirjas, et apellant taotles suulist menetlust. Ent ringkonnakohus leidis, et Riigikohtu kriminaalkolleegiumi poolt 6. märtsil 2013 asjas nr 3-1-1-17-13 tehtud otsuse kohaselt ei ole poole sellekohane taotlus kohtule siduv. Kohus ei pidanud suulist menetlust vajalikuks ja vaatas apellatsiooni läbi kirjalikus menetluses. Kuigi kassaator seda küsimust kassatsioonis ei tõstata, märgib kriminaalkolleegiumi kogu koosseis kassatsiooni piiridest väljudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 331 lg-tes 11 ja 12 sätestatud apellatsiooni arutamise korra kohta järgmist. 8.1 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. märtsi 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-17-13 käsitles olukorda, kus kriminaalasja kohtulik arutamine toimus maakohtus KrMS § 269 lg 2 p 2 alusel ilma süüdistatava osavõtuta. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni kaitsja, kes taotles süüdistatava õigeksmõistmist süüdistuses KarS § 184 lg 1 järgi ja karistuse vähendamist. Kaitsja ei taotlenud kriminaalasja läbivaatamist suulises menetluses. Tallinna Ringkonnakohus määras 28. juunil 2012 kriminaalasja apellatsiooni korras läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti seisukohtade esitamiseks aega 23. juulini 2012. Kaitsja oma seisukohti tähtajaks kohtule ei esitanud. 21. augustil 2012 taotles süüdistatava uus, lepinguline kaitsja Tallinna Ringkonnakohtult kriminaalasja läbivaatamist suulises menetluses ja apellatsiooni muutmist. Ringkonnakohus jättis need taotlused rahuldamata, märkides, et menetletavas kriminaalasjas oli viimane võimalus apellatsiooni muutmiseks 7 päeva jooksul (KrMS § 3211 lg 2) pärast seda, kui menetluspooled said apellatsioonist teada (KrMS § 322 lg 3). Sama aja jooksul oli võimalik taotleda ka suulist apellatsioonimenetlust (KrMS § 322 lg 4). Viimane võimalus taotleda kriminaalasja läbivaatamist suulises menetluses oli 23. juulil 2012, kuid selleks ajaks taotlusi ei esitatud. Seega ei esitatud kõnealuses asjas ringkonnakohtule õigel ajal taotlust asja läbivaatamiseks suulises menetluses ja asja läbivaatamist suulises menetluses ei pidanud vajalikuks ka ringkonnakohus. Eeltoodud asjaolusid silmas pidades märgiti osutatud otsuse p-s 10, et poolte taotlused pole kohtule siduvad ja ringkonnakohtul on asja läbivaatamise vormi otsustamisel kaalutlusõigus. Kahetsusväärselt on kohtupraktikas tehtud sellest ekslik järeldus, nagu oleks ringkonnakohtul asja läbivaatamise vormi otsustamisel alati kaalutlusõigus ja poolte vastavasisulised õigeaegsed taotlused ei ole ringkonnakohtule siduvad. 8.2 Seadusandja on alates 1. septembrist 2011 sätestanud KrMS § 331 lg-s 11 apellatsioonimenetluses kriminaalasja kirjaliku läbivaatamise kui üldjuhu. Erandina näeb KrMS § 331 lg 12 ette võimaluse, et apellatsioonimenetluse poole taotlusel või kohtu enda initsiatiivil vaadatakse kriminaalasi läbi suulises menetluses. Kriminaalkolleegiumi kogu koosseis märgib, et KrMS § 331 lg 12 teisest alternatiivist tulenevalt on ringkonnakohtul alati õigus otsustada suulise apellatsioonimenetluse kasuks. Asjaolude kaalumise tulemina võib ringkonnakohus asuda seisukohale, et vaid isiku vahetu osavõtt tema kohtuasja suulisest arutamisest tagab ausa ja õiglase menetluse, sh süüdistava kaitseõiguse apellatsioonimenetluses. Eeltoodu kehtib aga vaid siis, kui apellatsioonimenetluse pool ei ole taotlenud kriminaalasja läbivaatamist suulises menetluses ega enda osavõttu kohtuistungist (KrMS § 321 lg 2 p-d 51 ja 6 esimene alternatiiv, KrMS 322 lg 4) ja on seega nõustunud üldkorras

käivituva kirjaliku menetlusvormiga. Kui aga pool on apellatsioonis või sellele esitatud vastuväidetes arusaadavas vormis teatanud, et ta taotleb kriminaalasja läbivaatamist suulises menetluses, on see taotlus kohtule siduv ning KrMS § 331 lg 12 esimese alternatiivi kohaselt kohtul enam kaalutlusõigust ei ole.

9.Praeguses asjas on ringkonnakohus hoolimata A. Silla kaitsja apellatsioonis esitatud tähtaegsest taotlusest vaadata kriminaalasi läbi suulises menetluses vaadanud apellatsiooni läbi siiski kirjalikus menetluses, rikkudes seega oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 12 tähenduses. Kõnealune rikkumine toob kaasa ringkonnakohtu otsuse tühistamise ja asja tagastamise uueks arutamiseks samale kohtule.
10.Kuna kohtuotsus tühistatakse kriminaalmenetluse olulise rikkumise tõttu ja asi tagastatakse ringkonnakohtule uueks arutamiseks, ei lahenda kriminaalkolleegium kassatsioonis tõstatatud küsimusi tõendite väidetavalt ebaõige hindamise ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamise kohta. Kolleegium märgib vaid, et jääb KarS § 121 sisustamise osas varasema praktika juurde (vt näiteks Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22. juuni 2007. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-28-07, p 7 ja 24. mai 2013. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 3-1-1-50-13, p-d 11 ja 12).
11.Asja uuel arutamisel tuleb lahendada ka apellatsioonis viidatud tsiviilhagilt riigilõivu tasumata jätmise

õiguspärasus.

Seoses

sellega

märgib

kriminaalkolleegium

järgmist.

Tsiviilhagi

riigilõivuvabalt esitamisega seotud väidete lahendamisel tuleb lähtuda kriminaalmenetluse seadustiku vastavate sätete kõrval ka riigilõivuseadusest. KrMS § 38 lg 3 kohaselt on kriminaalmenetluses riigilõivuvaba vaid tsiviilhagi varalise kahju hüvitamise nõudes. RLS § 22 lg 1 p 11 kohaselt saab mittevaralise kahju hüvitamise hagi esitada ka kriminaalmenetluses riigilõivuvabalt, kuid seda vaid siis, kui hagi esitatakse kehavigastuse, muu terviserikke või toitja surmaga seotud mittevaralise kahju hüvitamiseks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. mai 2009. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-4109, p-d 12 ja 13). Otsustamaks, kas käesolevas asjas oli kannatanul õigus esitada tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitamise nõudes riigilõivuvabalt, tuleb hinnata tsiviilhagi nõuet ehk hagi eset, hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid ehk alust ja tõendeid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid RLS § 22 lg 1 p-s 11 toodud eelduste valguses. Seega ei ole riigilõivuvabastus RLS § 22 lg 1 p 11 toodud alustel põhimõtteliselt välistatud, kui tsiviilhagis taotletakse mittevaralise kahju hüvitamist süüteoga põhjustatud kehavigastuse või muu terviserikke eest, mida küll süüdistuse alusfaktides kirjas ei ole, kuid mida saab süüdistuses kirjeldatud teo ja hagis kirjeldatud tõendite põhjal eeldada.

12.Kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks kassatsioonimenetluses. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtuotsusega tutvumisele ja kassatsiooni koostamisele 8 tundi. Kaitsja palub hüvitada õigusabi kulud 259,20 euro ulatuses, sh käibemaks 43,20 eurot. Kolleegium leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1, § 22 lg-st 7 ning § 21 lg-st 3 ja Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsuse punktidest 2, 3, 4 ja 6 juhindudes rahuldada. Kuivõrd Riigikohus teeb KrMS

§ 361 lg 1 p-s 6 nimetatud lahendi, kannab selle kulu KrMS § 186 lg 1 kohaselt riik.

13.Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 6, § 362 p-st 2, §-st 363 ja § 3602 lg-st 3, tühistab Riigikohus Tartu Ringkonnakohtu 5. juuli 2013. a otsuse kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu ja saadab kriminaalasja uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus. Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Priit Pikamäe

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.