1-12-9871/35 - Tartu Ringkonnakohus - lahend.ee

2.Vastavalt liiklusseaduse § 69 lg 6 mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi joobeseisund tuvastatakse politsei ja piirivalve seaduses (PPS) sätestatud korras. PPS § 724 lg 1 kohaselt on võimalik alkoholijoove tuvastada tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres. Kohtulikul uurimisel leidis tõendamist, et T. Sepa alkoholijoovet politsei kohapeal ei kontrollinud, seda tehti vereproovi uuringuga. Alkoholijoobe tuvastamist vereproovi uuringuga reguleerib PPS § 726, mille lg 5 kohaselt on vereproovi võtmise, säilitamise, uuringuks edastamise, uuringu tegemise ning nende toimingute tasustamise kord kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17.12.2009 määrusega nr 204 Vere- ja bioloogilise vedeliku proovi võtmise, säilitamise, uuringuks edastamise, uuringu tegemise ning nende toimingute tasustamise ja uuringu tulemustest teavitamise kord (edaspidi Kord). Korra § 10 lg 1 kohaselt peab volitatud isik (käesoleval juhul tervishoiutöötaja) panema vereproovi sisaldava katsuti (vereproovi uuringuks kasutatav vaakum-plastnõu) ühekordselt suletava korgiga konteinerisse. Joobeseisundi tuvastamise saatekiri tõendab seda, et T. Sepalt võeti AS-s Rakvere Haigla verd 13.05.2012 kell 18.20 (proovi identifitseerimise markeeringu kood 013717). Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti suunatavate uuringute nimekirja kohaselt viidi T. Sepalt võetud vereproov AS Rakvere Haigla laborisse 13.05.2012 kell 18.38. AS Rakvere Haigla kliinilise keemia labor on 13.05.2012 kell 19.07 neile saabunud proovi alusel teostanud kell 19.08 uuringu (etanool plasmas), mille tulemus oli 2,9 promilli. Kohtulikul uurimisel ei leidnud tõendamist see, et T. Sepalt oleks võetud analüüsimiseks veel teinegi vereproov, mistõttu on eelnimetatud toiminguga otseselt rikutud Korras sätestatud vereproovi käitlusreegleid, kuivõrd EKEI-sse 15.05.2012 toimetatud vereproov oli rikutud. Käesoleval juhul ei ole mõõtetulemus jälgitav, kuivõrd ei ole olnud jälgitav T. Sepalt võetud vereproovi liikumine alates selle võtmisest AS-s Rakvere Haigla kuni EKEI-sse jõudmiseni. Kohtule jääb arusaamatuks see, miks üldse AS Rakvere Haigla labor, kellel liiatigi vastav akrediteering puudub, teostas veres alkoholisisalduse määramise. Korra § 12 lg 4 kohaselt jäetakse saatekirja koopia proovimaterjali võtvasse asutusse. Kohtu hinnangul ei ole koopia AS Rakvere Haigla poolt kinnitatud Joobeseisundi tuvastamise saatekirjast näol tegemist koopiaga Joobeseisundi tuvastamise saatekirjast, kuivõrd neil dokumentidel on erinevalt täidetud lahter „Isiku tuvastamine“. Nimetatud asjaolu seab kahtluse alla Joobeseisundi tuvastamise saatekirja ehtsuse, samuti on eeltoodust tulenevalt põhjust arvata, et Joobeseisundi tuvastamise saatekirju on ühe vereproovi kohta olnud kaks. Vere- ja bioloogilise vedeliku proovi võtmise, säilitamise, riikliku ekspertiisiasutuse laborisse uuringuks edastamise kord on AS-s Rakvere Haigla kehtestatud vastavalt Vabariigi Valitsuse 28. mai 2009 määrusele nr 83, mis on alates 01.01.2010 kehtetu. Seega ei vasta AS Rakvere Haigla vastav kord kehtivale õigusaktile.

5.Prokurör taotleb tühistada maakohtu otsus T. Sepa õigeksmõistmises. Mõista T. Sepp süüdi KarS § 424 järgi ning karistada teda rahalise karistusega 40 päevamäära ulatuses. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta T. Sepalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus üheks aastaks. Apellandi väited on kokkuvõtvalt järgmised. 5.1 Maakohtu väide, et EKEI-sse toimetatud vereproov on rikutud, on alusetu. Arusaamatuks jääb, miks eeldas maakohus, et AS Rakvere Haigla töötajad saatsid EKEI-sse uurimiseks teise isiku vere, kes juhtus olema alkoholijoobes. Kui EKEI oleks vastu võtnud mittenõuetekohaselt pakendatud vereproovi, oleks sellele tähelepanu pööranud ka ekspert. Kord juba suletud pakendit ei ole võimalik korduvalt avada. Kohus leidis, et uuringuakt on tõendikõlbulik ja veres etanoolisisalduse määramiseks ei ole vaja tingimata määrata ekspertiisi. „Korra“ lisana kehtestatud uuringuakti vorm on lakooniline ja selles pole ette nähtud detailselt ekspertiisiasutusse saabunud pakendi välimust, ent puudub põhjus arvata, et kohtueksperdid ei teaks uuringumaterjali võtmise, pakendamise, transportimise vms nõudeid. Kohtuotsuses märgitu, et mõõtetulemus ei ole jälgitav, kuivõrd jälgitav ei ole vereproovi liikumine selle võtmisest AS Rakvere Haigla kuni EKEI-sse jõudmiseni, tekitab küsimuse, kuidas tõendada vereproovi käitlemise nõuetekohasust. Apellant leiab, et vereproovi käitlemise nõuetekohasust peaks eeldama, kui see on toimunud vastavate isikute poolt vastavas asutuses ning kui ilmselged asjaolud ei viita rikkumistele. 5.2 Maakohus on seadnud kahtluse alla joobeseisundi tuvastamise saatekirja ehtsuse. Apellant sellega ei nõustu. Asjaolu, et koopiat saatekirjast ei tehtud koopiamasinal, vaid teine eksemplar kirjutati politseitöötaja poolt käsitsi haigla jaoks, ei tee ekspertiisiasutusse saadetud saatekirja mitteehtsaks. 5.3 Rakvere Haigla poolt kriminaalasja juurde võetud vereproovide võtmise kord ei ole tõepoolest viidud vastavusse Vabariigi Valitsuse määrusega, kuid neid omavahel võrreldes ei esine neis sellelaadseid erinevusi, mis tingiksid T. Sepalt võetud vereproovi võtmise ja edasise käitlemise osas kahtlusi nõudmistele mittevastavuses või näitajate mõjutatavuse osas. 5.4 Apellant leiab, et tunnistajate ütlustel ei ole T. Sepa joobe ja selle astme hindamisel olulist kaalu. T. Sepp oli teinud mitu avariid ja ilmselgelt ei olnud võimalik täpselt määratleda, kas tema väline olukord oli tingitud avariidest või millestki muust. Tunnistajate ütlused ei välista T. Sepal võimaliku alkoholijoobe olemasolu.

7.Apellatsioonile esitas vastuväite vandeadvokaat Raul Talts, kes taotleb jätta apellatsioon rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata ning T. Sepa poolt kantud menetluskulude riigi kanda jätmist. Vastuväited on kokkuvõtlikult järgmised. 7.1 Maakohus on õigesti näinud T. Sepalt võetud vereproovi säilitamise nõuete olulist rikkumist selles, et T. Sepalt võetud vereproov avati pärast proovi võtmist ja sulgemist samal päeval (13.05.2012) kell 19:08 Rakvere Haigla laboratooriumis. PPS § 726 lg 5 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2009 määruse nr 204 § 10 lg 1 ja § 13 lg 1 kohaselt ei olnud Rakvere Haiglal õigust, kohustust ega pädevust võetud proovi avada, selle alusel läbi viia etanoolisisalduse uuring ning see uuesti sulgeda. Seega ei lugenud kohus mõõtetulemust usaldusväärseks. Rakvere Haigla pidanuks enda 16.07.2009 kinnitatud sisekorra alusel võetud vereproovi edasitoimetamiseni säilitama, sest akrediteering vereproovis etanoolisisalduse määramiseks haiglal puudub. 7.1.2 Maakohus ei ole tuvastanud, et EKEI-sse oleks saadetud kellegi teise vereproov. Maakohus tuvastas, et EKEI-sse saadeti T. Sepa vereproov, mis oli aga pärast esmakordset sulgemist Rakvere Haigla poolt avatud ja teostatud sellega „eksperimente“. Laboriuuringute vastusena pealkirjastatud dokumendist on võimatu aru saada, kes uuringu teostas, seega jääb vastuseta küsimus, kas „eksperimendi“ viis läbi pädev töötaja. 7.1.3 Apellatsioonis on väidetud, et ühekordselt suletav kork tähendab seda, et kord juba suletud pakendit ei ole võimalik korduvalt avada. Kaitsja on seisukohal, et kui EKEI selle avas, siis oli järelikult tegemist eemaldatava korgiga ning seda sai enne EKEI poolt avamist avada ka Rakvere Haigla. Seega saabus EKEI-sse konteiner, mis oli juba korra avatud ja seejärel uuesti suletud. Kokkuvõtvalt leiab kaitsja, et vereproovi korrakohast käitlemist saabki tõendada dokumentaalsete tõenditega ja antud juhul seisneb vaidluse olemus selles, et kohtule esitatud dokumentide pinnalt on selgelt tuvastatav, et rikutud on nii Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud Korda kui ka Rakvere Haigla enda sisekorda. 7.2 Kaitsja nõustub maakohtu järeldustega ja märgib, et saatekirjast koopia tegemise näeb ette ülalviidatud Kord. Nõude eesmärgiks võib pidada seda, et saatekirja näol on tegemist ühekordse dubleerimatu dokumendiga ning et asjaomaste asutuste vahel ei toimuks mitme samasisulise dokumendi liikumist. 7.3 Rakvere Haigla sisekorra ja Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud Korra vastuolu või kooskõla ei ole primaarseks küsimuseks. Primaarne on see, et Rakvere Haigla poolt 13.05.2012 vereproovi uuringu teostamine ei vastanud haigla enda sisekorra ega ka Vabariigi Valitsuse Korras sätestatud regulatsioonile. Rakvere Haigla rikkus mõlemas normdokumendis kehtestatud vereproovi käitlemise korda. Seetõttu tuleb T. Sepalt võetud vereproovi pärast selle omavolilist avamist ja taassulgemist Rakvere Haiglas käsitleda rikutud proovina, mille alusel teostatud esialgsed uuringud ei ole usaldusväärsed. 7.4 Kaitsja märgib, et tunnistajatelt saab eeldada, et nad keskmise elukogemusega inimestena on kokku puutunud alkoholiga ja alkoholijoobes isikutega ning oskavad seetõttu hinnata, kas

Käesoleval juhtumil sai süüdistatav T. Sepp toimunud liiklusõnnetuses kannatada (kaubikut juhtinud T. Sepp sõitis teelt välja kraavi ning vajas arstiabi), mistõttu tunnistajad L.O. ja N.O. kutsusid kiirabi. Kohale saabunud politsei T. Sepa alkoholijoovet ei kontrollinud. Kiirabi poolt toimetati T. Sepp AS-i Rakvere Haigla, kus temalt võeti vereproov. Nimetatud asjaoludes vaidlus puudub. 9.3 EKEI-sse saadetud T. Sepalt haiglas võetud vereproovi uuringutulemuse tõendina kasutamise võimalikkus. Apellatsioonis väljendatakse arusaamatust selle kohta, miks kohus eeldas, et AS Rakvere Haigla töötajad saatsid EKEI-sse uurimiseks kellegi teise vere, kes juhtus olema alkoholijoobes. Maakohus väide, et EKEI-sse toimetatud vereproov on rikutud, on alusetu. Prokuröri arvates vereproovi käitlemise nõuetekohasust peaks eeldama. Kriminaalkolleegiumi hinnangul apellandi arusaam, justkui järeldanuks kohus, et EKEI-sse saadeti uuringule kellegi teise vereproov, ei tulene kohtuotsusest. Maakohus tuvastas, et T. Sepalt võeti AS-s Rakvere Haigla üks vereproov 13.05.2012 kell 18.20, mis edastati haigla laborisse 13.05.2012 kell 18.38. AS Rakvere Haigla keemia labor on 13.05.2012 kell 19.07 neile saabunud proovi alusel teostanud kell 19.08 uuringu (etanool vereplasmas), mille tulemus oli 2,9 promilli. Seega tuvastas maakohus, et eelnimetatud toiminguga (s.o vereproovi uuesti avamise ning selle analüüsimisega AS-s Rakvere Haigla enne selle edastamist EKEI-sse) rikuti Vabariigi Valitsuse 17.12.2009 määrusega nr 204 kehtestatud Vere-ja bioloogilise vedeliku proovi võtmise, säilitamise, uuringuks edastamise, uuringu tegemise ning nende toimingute tasustamise ja uuringu tulemustest teavitamise korra §-s 10 lg-1 sätestatut. Seega tuvastas maakohus, et 15.05.2012 uuringule toimetatud vereproov oli rikutud, kuna AS Rakvere Haigla poolt otseselt rikuti eelviidatud Korras sätestatud vereproovi käitlusreegleid. Seega on võimalik kohtuotsusest järeldada, et kohus on heitnud ette AS-le Rakvere Haigla eelviidatud Korras sätestatud nõuete rikkumist, mingeid etteheiteid EKEI-le kohus teinud ei ole. Samuti ei tulene eeltoodust asjaolu, nagu oleks uuringule ekspertiisiasutusse saadetud kellegi teise isiku vereproov. Ringkonnakohus nõustub siinkohal maakohtuga, et käesoleval juhul on AS Rakvere Haigla vereproovi käitlusreegleid rikkunud, mistõttu rikutud vereproovi alusel vormistatud dokument -Joobeseisundi tuvastamise saatekiri, milles kajastub EKEI poolt vereproovi alusel saadud uuringutulemus, ei ole kohtukõlbulik tõend. Prokurör on apellatsioonis märkinud, et haiglatöötajad olid kohustatud hindama T. Sepa tervislikku seisundit, andma talle esmaabi ja määrama ravi, milleks oli koheselt vaja tuvastada muuhulgas ka T. Sepa võimalik joove. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud selgitus AS Rakvere Haigla töötajate poolt vereproovi käitlusreeglite rikkumise õigustamiseks on täielikult oletuslik. Seejuures ei ole apellatsioonis osundatud ühelegi konkreetsele T. Sepale määratud ravile, mis oleks tinginud tema veres võimaliku alkoholisisalduse kohese tuvastamise vastava akrediteeringuta asutuse poolt. 9.4 Apellatsioonis ei nõustuta maakohtuga selles, et kahtluse alla saab seada joobeseisundi tuvastamise saatekirja ehtsuse, kuna prokuröri poolt kohtule esitatud ja täidetud uuringuakti osaga dokumendi ja haigla poolt esitatud eksemplari puhul ei ole tegemist originaali ja koopiaga, kuna neil on erinevalt täidetud lahter „Isiku tuvastamine“.

Siinkohal nõustub kriminaalkolleegium prokuröri seisukohaga selles, et pelgalt asjaolu, et koopia saatekirjast ei ole tehtud koopiamasinal, vaid teine eksemplar kirjutati politseitöötaja poolt haigla jaoks käsitsi, ei tee ekspertiisiasutusse saadetud saatekirja mitteehtsaks. Seejuures tuleb märkida, et nii originaal kui ka käsitsi täidetud Saatekirja koopia oma sisult teineteisest ei erine. 9.5 Apellatsioonis möönab prokurör, et Rakvere Haigla poolt kriminaalasja juurde esitatud vereproovide võtmise kord ei ole tõepoolest vastavusse viidud Vabariigi Valitsuse vastava määrusega, kuid neid omavahel võrreldes ei esine neis sellelaadseid erinevusi, mis tingiksid T. Sepalt võetud vereproovi võtmise ja edasise käitlemise osas kahtlusi. Ringkonnakohus märgib, et kohus on õigesti tuvastanud, et AS-s Rakvere Haigla kehtestatud vere-ja bioloogilise vedeliku proovi võtmise, säilitamise, riikliku ekspertiisiasutuse laborisse uuringuteks edastamise kord on kehtestatud vastavalt kehtetule õigusaktile ega ole vastavusse viidud kehtiva eelviidatud Korraga. Samas nõustub kriminaalkolleegium kaitsja vastuväidetes esitatud arvamusega, et Rakvere Haigla sisekorra ja Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud Korra vastuolu või kooskõla ei ole antud juhul peamine küsimus. T. Sepale esitatud süüdistuse seisukohalt on peamiseks küsimuseks AS Rakvere Haigla poolt 13.05.2012 vereproovi uuringu teostamine, millega rikuti vereproovi käitlemise korda. Sellest tulenevalt tuleb T. Sepalt võetud vereproovi pärast selle omavolilist avamist ja uuesti sulgemist AS-s Rakvere Haigla vältimatult hinnata rikutud proovina ning seetõttu EKEI-s teostatud uuring ei saa olla hinnatav tõenduslikus tähenduses usaldusväärsena. 9.6 Kaitsja soovis apellatsioonile antava vastuse raames peatuda ka küsimusel, kas toimikus olev saatekiri on KrMS § 63 lg 1 kohane tõend tõendamaks süüdistatava joobeseisundit. Kaitsja on jätkuvalt juba maakohtus avaldatud positsioonil, et vereproovi uuringu tulemusena saadud teave tuleb vormistada ekspertiisiaktina, mida aga käesolevas kriminaalasjas tehtud ei ole. Maakohus on kaitsja eeltoodud seisukohale oma otsuses ka vastanud ning leidnud, et kaitsja seisukoht selles osas ei ole õige. Kohtu hinnangul oleks Joobeseisundi tuvastamise saatekiri, milles uuringu tegija EKEI on vormistanud uuringu tulemused pärast uuringu tegemist saatekirja vastavas osas, kohtukõlbulik dokumentaalne tõend KrMS § 63 lg 1 tähenduses, kui ei oleks kohtu poolt eelnevalt väljatoodud rikkumisi. Ringkonnakohus toetab maakohtu otsuses toodud argumente selle kohta, et isiku joobeseisundi tõendamine ei toimu üksnes ekspertiisiaktiga ning aktsepteeritav tõenduslikus tähenduses on ka Joobeseisundi tuvastamise saatekiri, mistõttu kohtu seisukohti üle ei korda ning sellel küsimusel pikemalt siinkohal ka ei peatu.