Kohtulahend

TÕENDID

Süüdistatav Tiit Sepp ennast temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Süüdistatav Tiit Sepp kinnitas kohtuistungil, et 13.05.2012 hommikul läks ta merele, sest olles kutselise kaluri staatuses püüab ta kala. Üks inimene Mahust oli tellinud forelli, lubades sellele ise järele tulla. Lõuna ajal see inimene helistas, et tal on autoga mingid probleemid. Tiit Sepa sõnul lubas ta ise kala ära viia. Ta ei olnud varem Mahus käinud. Tiit Sepa väitel sõitis ta sinna kuskil kella 4 paiku peale lõunat. Ta ei tunne seda kanti ja sõitis valesti. Tiit Sepa sõnul hakkas ta keerama ja siis oli see esimene intsident, kus ta tõmmati tee peale tagasi. Teine lugu oli see, et ta helistas inimesele, kes kala tahtis ja viimane seletas, kuidas tulla. Ta oli siis juba sellest teeotsast möödas ja mõtles, et saab seal ringi pöörata. Ümberkeeramise kiirus oli väike, võib-olla 10-20 km/h ja auto vajus kurvi peal. Uksest väljaminek oli päris kõrge. Tiit Sepa ütlustest nähtub, et tunnistajatel oli redel ja ta ronis bussist redeli abil välja. Eks ta peaga kuhugi vastu läks, sest ta oli uimane. Algul ta istus maas, kuid kui kiirabi tuli, siis läks ta kiirabibussi ja istus seal. Tiit Sepp oma teada politseiga ei kohtunud. Seal kohapeal temalt mingit seletust ei võetud. Kiirabi võttis temalt vereanalüüsi vasakust käest ja see oli ka kõik. Sõidu ajal Rakveresse läks tal enesetunne heaks. Rakvere Haigla kiirabi ooteruumis istus ta 0,5 tundi ja siis lubati tal ära minna. Tiit Sepa väitel ei olnud ta tarvitanud alkoholi enne rooli istumist. Sel päeval ta üldse alkoholi ei tarvitanud. Tiit Sepp isegi imestas selle üle, et tal joove tuvastati. Kohtueelses menetluses ei andnud ta ütlusi puhtalt advokaadi soovitusel. Tunnistaja E P kinnitas kohtuistungil, et juhtus pealt nägema 13.05.2012 ühte avariid, mis toimus Mahus ühel ristmikul. Enne nimetatud avariid nägi ta seda, kui buss oli Koilas sõitnud tagurpidi kraavi. Ta nägi mingi 600-700 meetri kauguselt, et valge suur kaubik, kas xxxx tagurdab täpselt truupi. E P täpsustas, et seal on tee ots, kaubik läks ühe rattaga üle truubi ääre ja jäi sinna kinni. Ta läks lähemale, sest tahtis abi pakkuda. Kohale jõudmiseks kulus tal mingi minut-kaks. Buss oli kinni ega pääsenud enam liikuma. E P väitel oli bussijuht õues tagumise ratta juures, mis oli kraavis. Ta tahtis algul oma autoga bussi kraavist välja tõmmata, kuid siis tuli üks maastur ja ta küsis selle juhilt, kas viimane saab aidata ja siis maastur tõmbas

ise bussi kraavist välja. Kui buss kraavist välja aidati, küsis selle juht, kus on Mahu ja ta näitas, mispeale buss sõitis minema. E P arvates tahtis juht vist kellelegi külla minna, sest tal olid lilled. Juht oli bussis üksi. 45-50 minutit hiljem nägi ta seda bussi veel, kui see oli Mahus külili elektriposti kõrval. E P väitel oli juht juba kiirabiautos ja kuskil väljas ta juhti enam ei näinud. Politsei tuli kuskil 10 minutit peale teda. E P oma sõnul ei näinud, et politsei oleks kaubiku juhiga suhelnud. Ta oli kohapeal seni kuni politsei tema käest tunnistuse võttis. 1-1,5 tundi oli ta kindlasti seal. Juht läks kiirabiautoga minema enne teda. E P täpsustas, et kiirabi sõitis sealt minema mingi 0,5 tundi enne seda, kui ta politseile ütlusi andis. Juhi alkoholijoobe kohta ei osanud E P midagi öelda, arvates, et lihtsalt vana inimene ja uimane. Tunnistaja L O kinnitas kohtuistungil, et 13.05.2012 kella 5 paiku nägi ta Mahu külas, et auto on kraavis külili. Kõigepealt nägid nad vaid auto katust. Ta oli koos oma venna N O. L O väitel oli tegemist suure valge mikrobussiga xxxx. Buss oli külili ja esiklaasist sisse vaadates nägid nad juhti, kes istus juhipoolse küljeukse kohapeal. L O väitel tundus juht olema väga uimane, peast oli tal natuke verd tulnud. Juht oli bussis üksi. Nad helistasid hädaabisse. Seejärel nad mõtlesid, et tuleks juht välja aidata. Nad läksid lähedal asuvasse tallu abi otsima. Sealt said nad redeli, mille panid ülevalt küljeukse kaudu sisse, aidates juhi välja. L O ütlustest nähtub, et juht tuli ise redeli kaudu väga aeglaselt välja. Nad küsisid juhilt, kas kõik on korras ja lohutasid, et kohe tuleb kiirabi. L O arvates tuli kiirabi veerand tunni pärast. Kuni kiirabi tulekuni istus juht rohu peal maas. Kui kiirabi tuli, siis hakkas see juhiga toimetama. L O väitel hetk hiljem saabus politsei. Nemad olid kaua kohapeal, sest ootasid kuni politsei vaatas koha üle ja siis nad pidid veel ütlused andma. Pärast nad vaatasid, kuidas buss veeti puksiirauto peale. Seda, kas juht pärast kiirabiautosse panemist sealt väljas ka veel käis, L O ei mäletanud. Samuti ei mäletanud L O seda, kas politseiametnik, kes sündmuskohale tuli, suhtles juhiga. Kiirabi lahkus, kui politsei veel toimetas seal ja puksiirauto ei olnud veel kohale tulnud. Ütlusi andis ta politseile vist siis, kui kiirabi oli lahkunud. Juhi joobe kohta ei osanud L O midagi öelda. Tunnistaja N O kinnitas kohtuistungil, et 13.05.2012 õhtupoole nägi ta Mahus, mere lähedal, kaubikut, mis oli kraavis külili. Tema jalutas sel ajal õe L O tee peal. Lähemale vaatama minnes, oli esiklaasist näha, et juht on kabiinis ja istus seal. Autos peale juhi rohkem inimesi ei olnud. Nad tahtsid aidata juhi autost välja, ronisid auto külje peale, tegid ukse lahti ja proovisid juhti välja tõsta, aga ei suutnud. Õde läks siis redelit tooma lähedal asuvast majast ja redeli abil said nad juhi autost välja. N O täpsustas, et nad tõstsid redeli auto sisse ning juht tuli redeli kaudu aeglaselt autost välja. N O väitel proovis õde juhiga natuke rääkida, et kas saab aru ja on teadvusel ning midagi juht vastas. Kui juht oli autost välja saanud, istus viimane lihtsalt maha, olles uimane. N O arvates tuli kiirabi mingi 20 minuti pärast. Nemad olid veel seal, kui kiirabi tuli. N O arvates tuli politsei 10 minutit peale kiirabi. Peale seda, kui juht oli juba kiirabiautos, nad juhti enam ei näinud. Juhi alkoholijoobe kohta ei osanud N O midagi öelda. Seda, kas politseiametnikud juhiga vestlesid, tema ei näinud. Seda, kas ta oli kiirabi lahkudes politseile juba oma ütlused andnud, N O ei mäletanud. Tunnistaja A S kinnitas kohtuistungil, et 13.05.2012 õhtupoole kella 5 paiku said nad väljakutse Mahu külasse. A S ütlustest nähtub, et tegemist on kurvilise teega ja sündmuskoht asus päris tee lõpus. Valge kaubik oli külje peal, see oli sõitnud või riivanud elektriposti. A S sõnul oli kiirabi juba kohal ja juht oli kiirabiautos. Tema teostas sündmuskoha vaatluse. Seal olid ka tunnistajad, kes olid sinna esimesena jõudnud. Ta küsitles neid. A S ütlustest nähtub, et ta tuvastas mingil moel kiirabiautos oleva isiku, kelleks osutus Tiit Sepp. A S mäletas seda, et ta suhtles Tiit Sepaga. Ta ei täpsustanud selle omavahelise suhtluse üksikasju. Kohapeal ta Tiit Sepa joovet ei kontrollinud, sest viimane oli kiirabiautos ja toimetati sealt ära. Ta sai info

edasi anda teisele patrullile, kes sai võtta vereproovi ja sellega tuvastada isiku joobe. Selle info, et sündmuskohalt toimetatakse kiirabiga Rakvere Haiglasse vigastatu ja palun teha vereproov, edastas ta välijuhile. Kohtueelses menetluses kriminaalasjas kogutud kirjalikest tõenditest avaldati kohtulikul uurimisel: - Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2009.a määruse nr 204 „Vere- ja bioloogilise vedeliku proovi võtmise, säilitamise, uuringuks edastamise, uuringu tegemise ning nende toimingute tasustamise ja uuringu tulemustest teavitamise kord“ lisa Joobeseisundi tuvastamise saatekiri (Täidetakse proovi võtmise alustamisel), millest nähtuvad muuhulgas alljärgnevad andmed: Tellija asutuse nimetus: Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond; Proovi võtva asutuse nimetus: AS Rakvere Haigla; Proovi võtja, Nimi: J G N02445, /Allkiri/, Kuupäev: 13.05.2012; Proovi identifitseerimise markeeringu kood: 013717; Proovi võtmise kellaaeg 18.20; Prooviandja nimi: Tiit Sepp; Isikukood või sünniaeg: 34612175246; Isiku tuvastamine (dokumendi nimetus, nr ja väljaandmise kuupäev) id kaart xxxx; Analüüsiks võetud: Veri; Tellitavad uuringud: Etanoolisisaldus; Täidetakse pärast katsuti või uriinitopsi sulgemist. Materjali saatja nimi, allkiri, kuupäev ja telefon, T. L /allkiri/ 13.05.2012. Täidab Eesti Kohtuekspertiisi Instituut pärast uuringu tegemist: Uuringuakti nr: 1337T; Proovimaterjali vastuvõtmise kuupäev: 15.05.12; Metoodika ETz.1; Etanoolisisaldus (mg/g) või tuvastatud aine (3,01 +/- 0,06) mg/g, k=2; Maksumus 14 eurot; Kuupäev 15.05.12; Eksperdi nimi B /allkiri/. - AS Rakvere Haigla poolt kinnitatud koopia Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti suunatavatest uuringutest, mille 5-s käsikirjaline rida on alljärgnev: Uuringu laborisse toomise kuupäev 13.05.12; Kellaaeg 18.38; Ekspertiisiakti number 013717; Uuringu laborisse tooja nimi loetavalt L M; Uuringu laborisse tooja allkiri; Uuringu laboris vastuvõtja nimi loetavalt H T; Uuringu laboris vastuvõtja allkiri; Uuringu edasitoimetajale üleandja nimi loetavalt U E; Uuringu üleandja allkiri; Uuringu kohtuekspertiisi toimetaja nimi loetavalt ja kuupäev L 15.05.12; Uuringu kohtuekspertiisi toimetaja allkiri. - koopia AS Rakvere Haigla EMO patsiendikaardist nr R215963 13.05.2012 Tiit Sepa kohta (saabus kiirabiga kell 18.12, anamnees: autoga teelt välja sõitnud, ronis autost ise välja, alkoholijoove, lahkus koju kell 18.38) ühes selle lisaks oleva duplikaadiga AS Rakvere Haigla kliinilise keemia labori uuringute vastusest Tiit Sepa kohta, millest nähtub muuhulgas alljärgnev: Proovi võtmise aeg 13.05.2012; Proovi saabumise aeg 13.05.2012 kell 19.07; Tellimise kuupäev 13.05.2012; Teostamise kuupäev 13.05.2012 kell 19.08; Uuring Etanool plasmas, Tulemus 2,9; Ühik promill. - koopia AS Rakvere Haigla peaarsti Sirje Kiisküla poolt 16.07.2009 kinnitatud dokumendist, mis kannab pealkirja Vere- ja bioloogilise vedeliku proovi võtmise, säilitamise, uuringuks edastamine riikliku ekspertiisiasutuse laborisse. Kord on kehtestatud vastavalt Vabariigi Valitsuse 28. mai 2009.a määrusele nr 83 (Vere- ja bioloogilise vedeliku proovi võtmise, säilitamise, uuringuks edastamise, uuringu tegemise ning nende toimingute tasustamise ja uuringu tulemustest teavitamise kord). - koopia AS Rakvere Haigla poolt kinnitatud Joobeseisundi tuvastamise saatekirjast, millest nähtub muuhulgas Tiit Sepa Isiku tuvastamine (dokumendi nimetus, nr ja väljaandmise kuupäev) A0174931 id kaart. - AS Rakvere Haigla saatekiri 24.07.2012 pealkirjaga Proov 013717 andmete täpsustamine, millega saadeti koopiad järgmistest dokumentidest Viru Ringkonnaprokuratuurile (Joobeseisundi tuvastamise saatekiri; EKEI-sse suunatud uuringute nimekiri; Patsiendikaart nr R215963 – 4 lehel; Vere- ja bioloogiliste vedelike proovi võtmise, säilitamise, uuringule edastamine riikliku ekspertiisiasutuse laborisse – 6 lehel).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

KrMS § 63 lg 1 sätestab, et tõend on kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tunnistaja või asjatundja ütlus, ekspertiisiakt, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või muu dokument ning foto või film või muu teabetalletus. KrMS § 60 lg 2 kohaselt on tõendatus kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad ja KrMS § 61 lg 1 järgi ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ning lg 2 kohaselt kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Kohus, hinnanud kõiki tõendeid (nii isikulisi kui ka dokumentaalseid) kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et süüdistatava Tiit Sepa süü temale esitatud süüdistuses ei ole kohtulikul uurimisel tõendamist leidnud. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivne koosseis on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 kohaselt loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht alkoholijoobes olevaks kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Vastavalt liiklusseaduse § 69 lg 6 mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi joobeseisund tuvastatakse politsei ja piirivalve seaduses sätestatud korras. Politsei ja piirivalve seaduse § 724 lg 1 kohaselt on võimalik alkoholijoove tuvastada tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres. Arvestades asjaolu, et liiklusõnnetuses kannatada saanud isikule süüdistatavale Tiit Sepale oli vaja osutada vältimatut arstiabi, otsustasid tunnistajad L O ja N O talle kiirabi kutsuda. Kohtulikul uurimisel leidis tõendamist see, et Tiit Sepa alkoholijoovet politsei kohapeal ei kontrollinud. Kuna kiirabi saabudes paigutati Tiit Sepp kiirabiautosse ja kiirabi oli otsustanud ta kaasa võtta, siis oli terviseseisundi tõttu ainumõeldav tuvastada Tiit Sepa alkoholijoove vereproovi uuringuga. Alkoholijoobe tuvastamist vereproovi uuringuga reguleerib politsei ja piirivalve seaduse § 726. Politsei ja piirivalve seaduse § 726 lg 5 kohaselt on vereproovi võtmise, säilitamise, uuringuks edastamise, uuringu tegemise ning nende toimingute tasustamise kord kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17.12.2009.a määrusega nr 204 Vere- ja bioloogilise vedeliku proovi võtmise, säilitamise, uuringuks edastamise, uuringu tegemise ning nende toimingute tasustamise ja uuringu tulemustest teavitamise kord (edaspidi Kord). Korra § 10 lg 1 kohaselt peab volitatud isik (käesoleval juhul tervishoiutöötaja) panema vereproovi sisaldava katsuti (vereproovi uuringuks kasutatav vaakum-plastnõu) ühekordselt suletava korgiga konteinerisse. Joobeseisundi tuvastamise saatekiri tõendab seda, et Tiit Sepalt võeti AS-s Rakvere Haigla verd 13.05.2012 kell 18.20 (proovi identifitseerimise markeeringu kood 013717). Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti suunatavate uuringute nimekirja kohaselt viidi Tiit Sepalt võetud vereproov AS Rakvere Haigla laborisse 13.05.2012 kell 18.38. AS Rakvere Haigla kliinilise keemia labor on 13.05.2012 kell 19.07 neile saabunud proovi alusel teostanud kell 19.08 uuringu (etanool plasmas), mille tulemus oli 2,9 promilli. Kohtulikul uurimisel ei leidnud tõendamist see, et Tiit Sepalt oleks võetud analüüsimiseks veel teinegi vereproov, mistõttu on eelnimetatud toiminguga otseselt rikutud Korras sätestatud vereproovi käitlusreegleid, kuivõrd EKEI-sse 15.05.2012 toimetatud vereproov oli rikutud. Käesoleval juhul ei ole mõõtetulemus jälgitav, kuivõrd ei ole olnud jälgitav Tiit Sepalt võetud vereproovi liikumine

alates selle võtmisest AS-s Rakvere Haigla kuni EKEI-sse jõudmiseni. Kohtule jääb arusaamatuks see, miks üldse AS Rakvere Haigla labor, kellel liiatigi vastav akrediteering puudub, teostas veres alkoholisisalduse määramise. Korra § 12 lg 4 kohaselt jäetakse saatekirja koopia proovimaterjali võtvasse asutusse. Kohtu hinnangul ei ole koopia AS Rakvere Haigla poolt kinnitatud Joobeseisundi tuvastamise saatekirjast näol tegemist koopiaga Joobeseisundi tuvastamise saatekirjast, kuivõrd neil dokumentidel on erinevalt täidetud lahter Isiku tuvastamine. Nimetatud asjaolu seab kahtluse alla Joobeseisundi tuvastamise saatekirja ehtsuse, samuti on eeltoodust tulenevalt põhjust arvata, et Joobeseisundi tuvastamise saatekirju on ühe vereproovi kohta olnud kaks. Vere- ja bioloogilise vedeliku proovi võtmise, säilitamise, riikliku ekspertiisiasutuse laborisse uuringuks edastamise kord on AS-s Rakvere Haigla kehtestatud vastavalt Vabariigi Valitsuse 28. mai 2009.a määrusele nr 83, mis on alates 01.01.2010 kehtetu. Seega ei vasta AS Rakvere Haigla vastav kord kehtivale õigusaktile. Arvestades Tiit Sepal tuvastatud joobe suurust on kummastav, et joobele viitavaid tunnuseid ei nähtu ühegi nelja ülekuulatud tunnistaja ütlustest, muuhulgas politseiametnikust tunnistaja A S ütlustest, kes oma töö tõttu puutub tihti kokku alkoholijoobes isikutega. Tunnistajate L O ja N O ütluste kohaselt oli Tiit Sepp võimeline kaubikust redeli abil ise välja ronima. Seega toetavad tunnistajate ütlused süüdistatava Tiit Sepa väidet, et ta ei olnud tarvitanud alkoholi enne rooli istumist. Süüdistatava Tiit Sepa kaitsja väitel ei ole Joobeseisundi tuvastamise saatekirja näol tegemist tõendiga KrMS § 63 lg 1 tähenduses. Kaitsja hinnangul saab antud kriminaalasja raames süüdistatava joobeseisund olla tõendatud üksnes veres alkoholisisalduse määramise ekspertiisiaktiga. Nii nagu tõenduslik alkomeeter ei ole iseseisvaks tõendiliigiks, ei ole seda ka vereproovi uuring. Eristada tuleb tõendi kogumise viisi ning tõendit ennast, uuring kui selline on osa ekspertiisist ehk eriteadmiste rakendamisest. Kui tõendusliku alkomeetri kasutamise tulemusena saadud näidu alusel vormistatakse dokumentaalne tõend, siis vereproovi uuringu tulemusena saadud teave tuleb vormistada ekspertiisiaktina. Politsei ja piirivalve seaduse § 726 lg 7 alusel on kehtestatud ka vereproovi uuringu tulemuse ekspertiisiakti vorm. See vorm on kehtestatud justiitsministri 27.05.2009.a määrusega nr 18 „Joobeseisundi tuvastamisel vere- ja uriiniproovi uuringu tulemuse ekspertiisiakti vormi kehtestamine“. Saatekirjas ei ole kajastatud KrMS § 107 kohaselt nõutavat vereproovi uuringu kirjeldust, uuringutulemuste hindamise andmeid, uuringutele tuginevat eksperdiarvamust ega eksperdiarvamuse põhjendust. Kohus ei nõustu kaitsjaga selles nagu saaks antud kriminaalasja raames joobeseisundit tõendada üksnes ekspertiisiaktiga, ehkki eelnevalt toodust võib selliselt välja lugeda. Korra § 17 lg 1 sätestab, et uuringu tegemisel kasutatakse riikliku ekspertiisiasutuse vastavat liiki kohtuekspertiisi meetodeid ja kinnitatud metoodikat. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kinnitamata metoodika kasutamise korral protokollitakse analüüsi käik saatekirja või ekspertiisiakti lisas. Korra § 18 lg 2 sätestab, et uuringu tulemused vormistab uuringu tegija saatekirja vastavas osas. Ekspertiisi tegemise korral vormistatakse uuringu tulemused ekspertiisiaktiga. Käesoleval juhul ei ole kohtueelses menetluses toksikoloogiaekspertiisi (alkoholiekspertiisi) määratud, mistõttu ei ole ega saagi olla vormistatud uuringu tulemused ekspertiisiaktiga. Kohtu hinnangul oleks Joobeseisundi tuvastamise saatekiri, milles uuringu tegija (EKEI) on vormistanud uuringu tulemused pärast uuringu tegemist saatekirja vastavas osas, kohtukõlblik dokumentaalne tõend KrMS § 63 lg 1 tähenduses, kui ei oleks kohtu poolt eelnevalt väljatoodud rikkumisi nimetatud tõendi saamisel ja millest tulenevalt on nimetatud tõend kõlbmatu.

Arvestades kõike eeltoodut, on kohus seisukohal, et süüdistatava Tiit Sepa joobeseisund kui KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse koosseisu tunnus ei ole tuvastatud usaldusväärsete tõenditega. Tunnistamaks isiku süüdi kuriteos, eeldab see aga tuvastatust ja täielikku selgust süüteokoosseisu tuvastamiseks vajalikes asjaoludes. KrMS § 7 lg 3 kohaselt kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Kohus leiab, et puuduvad tõendid, milliste pinnalt oleks võimalik Tiit Sepp talle esitatud süüdistuses KarS § 424 järgi süüdi tunnistada, mistõttu ta tuleb õigeks mõista. KrMS § 181 lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.