Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 29. jaanuari 2014 määrus
Kaebuse esitajad ja kaebuse liik
X ja tema määruskaebused
kaitsja
advokaat
Valli
Murde,
RESOLUTSIOON
1.Tartu Maakohtu 29. jaanuari 2014 määrus X i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta jätta muutmata.
2.X i ja tema kaitsja advokaat Valli Murde määruskaebused jätta rahuldamata.
3.Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Karl Saavo kaudu 144 eurot (sh käibemaks 24 eurot) advokaat Valli Murdele tema poolt määruskaebemenetluses X ile riigi õigusabi osutamise eest.
4.X ilt riigituludesse välja mõista kaitsja tasu 144 eurot advokaat Valli Murde poolt osutatud õigusabi eest.
5.X il tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB a/a EE891010220034796011, Swedbank a/a EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 ning märkida selgitus: „X , 1-12-7225, menetluskulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud ja menetluse käik
1.X tunnistati Tartu Maakohtu 13. septembri 2012 otsusega süüdi KarS § 424, § 121 ja § 136 järgi ning liitkaristuseks mõisteti talle 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust X ile Tartu Maakohtu 23. septembri 2011 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 5 kuud ja 25 päeva vangistust. X i karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikult ärakandmisel 28. september 2015.
2.23.12.2013 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava X i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
3.Tartu Maakohtu 29. jaanuari 2014 määrusega jäeti X talle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.
3.1.X i puhul on positiivne vabaduses toetavate lähisuhete olemasolu. Samuti oleks tal vabanemise korral olemas kindel elu- ja töökoht tema emale kuuluvas talus. Positiivne on ka see, et vangistusest puuduvad X il kehtivad distsiplinaarkaristused, ta on loobunud suitsetamisest, osalenud majandustöödel ja vestlustel eesmärgiga korrigeerida suhtumist kriminaalhooldusesse.
3.2.X i on kriminaalkorras karistatud 14 korda ning ta on korduvalt kandnud ka reaalset vangistust. Lisaks on X ile varem korduvalt mõistetud vangistus jäetud tingimisi katseajaga täitmisele pööramata ning teda on kahel korral vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastatud. Sellest hoolimata on süüdimõistetu oma õigusvastast käitumist jätkanud, sealhulgas katseajal. Varasemad karistused ja nende kandmiseks antud kergemad võimalused ei ole X ile vajalikku õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud.
3.3.Materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu pannud toime eriliigilisi kuritegusid. Seega tuleb ka tema ühiskonnaohtlikkust pidada laiaulatuslikuks ja ettearvamatuks. Kuna X i õigusvastane käitumine on hõlmanud ka vägivalla kasutamist, siis leidis kohus, et tema ennetähtaegset vabastamist tuleb kaaluda eriti põhjalikult ning veenduda, et karistuse eesmärgid oleksid tema suhtes täidetud ja kuriteoriskid vajalikul määral maandatud. Antud juhul kohtul aga sellist veendumust ei tekkinud. Materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu vägivaldsusest tulenevate kuriteoriskidega küll sotsiaalabiprogrammis osalemise läbi tegelema hakanud, kuid seejärel programmi katkestanud, leides, et see ei ole tema jaoks. Maakohus pidas X i puhul oluliseks riskiks alkoholi liigtarvitamist. Kuna probleem on olnud pikaaegne, siis on alust tõsiselt kahelda, kas pika katseaja jooksul on X suuteline loobuma täielikult alkoholist ning seeläbi ka kuritegelikust käitumisest. Ka lähedaste olemasolu ei ole senini suutnud teda positiivselt mõjutada ning kuritegelikult teelt eemale hoida.
4.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu X , kes palub tühistada Tartu Maakohtu 29.01.2014 kohtumäärus ja teha uus määrus, millega vabastada süüdimõistetu vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. 4.1 Süüdimõistetu täpsustab vangla poolt koostatud iseloomustuses toodud asjaolu, et ta katkestas sotsiaalprogrammis osalemise. Kinnipeetav on vangistuses avaldanud soovi osaleda erinevates programmides, mh programmides „Eluviisitreening“ ja „Agressiivsuse asendamine“. Otsus katkestada osalemine programmis „Agressiivsuse asendamise“ tehti koos sotsiaaltöötajaga, kelle hinnangul tuleks X il esmalt tegeleda enda alkoholi tarvitamisega seotud probleemidega. Kinnipeetav on jätkuvalt avaldanud soovi alkoholiprobleemiga tegeleda, kuid seda pole talle siiani võimaldatud. X on vangistuses osalenud majandustöödel ja loobunud suitsetamisest. Täitmiskavas ei ole talle 2014. aastaks peale ühe vestluse muid tegevusi ette nähtud.
4.2.X leiab, et varasemad korduvad karistused ei tohiks takistada tema ennetähtaegset vabastamist, kuna isik on vangistuses oma senisest käitumisest vajalikud järeldused teinud ja -2-
soovib vabaduses käituda õiguskuulekalt. Ennetähtaegse vabastamise otsustamisel tuleks eelkõige arvestada isiku käitumist vangistuse jooksul, mitte tema eelnevat elukäiku ja karistatust. Kinnipeetava hinnangul oleks ta vabaduses võimeline täitma kontrollnõudeid ja loobuma alkoholi tarvitamisest.
5.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse ka X i kaitsja, kes samuti palub tühistada Tartu Maakohtu 29.01.2014 kohtumäärus ja vabastada süüdimõistetu vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.
5.1.Kaitsja hinnangul on maakohus jätnud tähelepanuta, et kuigi X i näol on tegemist alkoholisõltlasega ning tema poolt toimepandud kuriteod on teostatud alkoholijoobes, püüab kaitsealune sõltuvusest vabaneda ning on selleks läbinud sotsiaalprogrammid. Kinnipeetav kinnitas, et mõistab alkoholi kahjulikku rolli ning on motiveeritud vabaduses otsima abi tugigrupist. Selleks on ta teinud reaalseid samme ehk iseseisvalt leidnud kontakti MTÜ-ga Iseseisev Elu, et sealt abi saada. X il on vangistusest vabanemise korral võimalus koheselt asuda tööle L.K.Projekt OÜ-sse.
5.2.Määruskaebuses ei vaidlustata, et karistusregistri andmed ei iseloomusta X i positiivselt, kuid leitakse, et tähelepanuta on jäetud isiku motiveeritus muuta oma senist eluviisi. Süüdistatava motiveeritust muuta oma elu positiivseks ja seaduskuulekaks kinnitab ka vangla antud arvamus, mille kohaselt esinevad kaitsealusel reaalsed eesmärgid – töötada ning püüda elada seaduskuulekat elu. Lisaks sellele tuleb kindlasti arvesse võtta, et sellised inimesed nagu X vajavad spetsialistide abi. Kui süüdimõistetu kannab vangistuse lõpuni, on ta jälle üksi enda probleemidega. Ennetähtaegselt vabanemisel oleks talle toeks kriminaalhooldaja. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
6.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et X i ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud ning leiab, et määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis tooksid kaasa maakohtu määruse tühistamise ja X i tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Kolleegium nõustub maakohtu määruses toodud põhistustega ega pea vajalikuks neid tervikuna korrata. Eeltoodust lähtudes märgib ringkonnakohus vastuseks määruskaebusele vaid järgmist.
7.Kohtul on kohustus kaaluda kõiki KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid kogumis ning sellele tuginedes otsustada, kas kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine on põhjendatud.
8.Kolleegium peab positiivseks, et X on vangistuses osalenud kriminaalhoolduse alasel vestlusel ja majandustöödel. Kinnipeetav on iseseisvalt loobunud suitsetamisest ja avaldanud soovi osaleda sotsiaalprogrammides, et vabaneda alkoholi- ja agressiivsusprobleemidest. X suhtub ametiisikutesse positiivselt ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Süüdimõistetul on olemas toetav perekond ema ja õdede näol. X saaks vabaduses asuda elama enda emale kuuluvasse tallu ning osaleda seal talutöödel. Lisaks on kinnipeetavale tagatud töö L.K. Projekt OÜ-s.
8.1.Samas tuleb KarS § 76 lg-s 3 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et X i vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna X i on varasemalt korduvalt karistatud, siis on tal olnud võimalus enda vigadest õppimiseks, et mitte enam kuritegelikule teele sattuda. Siiski ei ole X oma käitumise ja suhtumisega näidanud, et tema suhtes rakendatud karistused on oma eesmärki - edaspidi hoiduda süütegude toimepanemisest täitnud. -3-
X on varasemalt kahel korral vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastatud ja tema suhtes on jäetud karistus tingimisi katseajaga täitmisele pööramata, kuid ta on enda kuritegelikku käitumist jätkanud ja pannud toime uue kuriteo ka katseajal. Tulenevalt eelnevalt nimetatud asjaoludest ei oleks käesoleval ajal X i vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine kooskõlas karistuspoliitika ja karistuse preventiivsete eesmärkidega.
9.Ringkonnakohus on seisukohal, et mõni KarS § 76 lg-s 3 esitatud asjaolu võib tulenevalt konkreetse juhtumi asjaoludest osutuda kaalukamaks ning omada ennetähtaegse vabastamise otsustamisel suuremat mõju.
9.1.Asjakohased ei ole määruskaebustes toodud väited, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel ei tohiks liialt võtta arvesse isiku varasemat elukäiku ja tema karistatust. Kohtukolleegium on seisukohal, et mida rohkem on isikut kriminaalkorras karistatud, seda kaalukamad peavad olema asjaolud, mis põhistavad tema ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Ennetähtaegse vangistusest vabastamise peamiseks eelduseks on süüdistatava edasine õiguskuulekas käitumine ja süütegude toimepanemisest hoidumine. Kui isikut on aga varasemalt juba 14 korda kriminaalkorras karistatud, mh vangistustega, ning ta on endiselt jätkanud uute kuritegude toimepanemist, tuleb tema ennetähtaegset vabastamist põhjendada väga veenvate argumentidega. Käesoleval juhul selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole.
10.Määruskaebuses välja toodud positiivsed asjaolud ei kaalu üles X i iseloomustavaid negatiivseid asjaolusid, milleks on eelkõige korduv karistatus, mis näitab isiku suutmatust või tahtmatust teha senistest karistustest vajalikke järeldusi ja katseajal kuriteo toimepanemine.
11.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu 29. jaanuari 2014 määrus muutmata ja X vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata ning määruskaebused rahuldamata.
12.Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt kulus tal määruskaebuse koostamiseks kokku 3 tundi, mille eest taotleb tasu summas 216 eurot, sh käibemaks 36 eurot. Ringkonnakohus leiab määruskaebuses esitatud motiivide hulka arvestades, et taotlus on põhjendatud 2 tunni ulatuses. Kaitsja kaebus sisaldab suures osas maakohtu määruses esitatud asjaolude ümberkirjutamist ning vähem on esitatud uusi asjaolusid või kaitsja seisukohtade põhjendusi. Seetõttu on ringkonnakohus seisukohal, et kaitsjale maksmisele kuuluvaks tasuks tuleb lugeda 144 eurot, sealhulgas käibemaks 24 eurot. KrMS §-de 175 lg 1 p 4 ja 187 lg 2 alusel peab X hüvitama menetluskulu, milleks on advokaadi V. Murde kaitsjatasu 144 eurot määruskaebuse koostamise ja esitamise eest.
Paavo Randma
Mati Kartau
-4-
Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.