Kohtulahend

osa, s.o 1 aasta 11 kuud ja 25 päeva vangistust võrra, mõistes X ile liitkaristuseks 3 aastat 5 kuud ja 25 päeva vangistust. Karistusaeg algas 03.04.2012.a ja lõpeb 28.09.2014.a. Õigus tingimisi ennetähtaegse vabanemise arutamiseks elektroonilise valvega tekkis 31.05.2013.a. X on varem kriminaalkorras karistatud 13-l korral: 1) 23.01.1995.a Võru Maakohtu poolt KrK § 252 lg 1; § 1411 lg 1; § 139 lg 2 p 1,2,3 alusel 2 aastat vabadusekaotust tingimisi katseajaga 2 aastat; 2) 28.02.1997.a Võru Maakohtu poolt KrK § 197 lg 3; § 139 lg 2 p 2,3 järgi 3 aastat ja 3 kuud vabadusekaotust; 3) 29.05.2001.a Võru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi 3 aastat ja 3 kuud vabadusekaotust; 4) 04.04.2002.a Võru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi 60 päeva aresti; 5) 14.11.2002.a Võru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2; § 1411 lg 2 p 2 järgi 2 aastat 10 kuud ja 27 päeva vangistust; 6) 20.04.2005.a Võru Maakohtu poolt KarS § 120 järgi 5 kuud ja 1 päev vangistust; 7) 19.10.2005.a Võru Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 järgi4 kuud ja 1 päev vangistust; 8) 22.06.2006.a Tartu Maakohtu Võru kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi 30 päeva vangistust; 9) 01.11.2006.a Tartu Maakohtu Võru kohtumaja poolt KarS § 346; § 199 lg 2 p 4,7,8; § 121 järgi 2 kuud ja 11 päeva vangistust; 10) 29.05.2007.a Tartu Maakohtu Võru kohtumaja poolt KarS § 121; § 199 lg 2 p 4 järgi 7 kuud vangistust; 11) 22.01.2008.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 121 ja § 199 lg 2 p 4 järgi 7 kuud vangistust; 12) 12.11.2008.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 215 lg 2 p 1, 2; § 199 lg 2 p 4, 7, 8; § 121; § 266 lg 2 p 1; § 331 lg 2 järgi 1 aasta 11 kuud ja 27 päeva vangistust; 13) 23.09.2011.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 121; § 199 lg 2 p 4, 5, 7 ja § 202 lg 1 järgi ning § 68 lg 1 alusel 1 aasta 11 kuud ja 25 päeva vangistust tingimisi katseajaga 3 aastat. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on X i vanglas distsiplinaarkorras karistatud 1-l korral: 27.08.2012.a kartserisse paigutamisega. Vabanedes asub elama endisesse elukohta, maja on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Kinnipeetava suhtes on rahalisi nõudeid üle 3200 euro. 2013.a alustas osalemist sotsiaalprogrammis „Agressiivsuse asendamise treening“, kuid edasine jätkamine on kaheldav. Vabaduses kuritarvitas alkoholi, muutus selle mõjul agressiivseks, ise end sõltlaseks ei pea. Enamik kuritegudest on toime pandud alkoholijoobes. Probleemide lahendamisel kasutab vägivalda ja ähvardamist. Tartu Vangla hinnangul on süüdimõistetu puhul uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 48%, uue vägivallateo toimepanemise tõenäosus on 59%. Riskivalemist lähtudes Tartu Vangla ei toeta X i ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuvalt on X il vabaduses olemas kindel elukoht XXX, elamu on sobilik elektroonilise valve teostamiseks. Olemas töökoht XXX, kus töötas XXX. Vabaduses käitumist mõjutavaiks faktoreiks on varasem karistatus (kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks), hoolimatu suhtumine seadustesse ja ühiskonda, alkoholi tarvitamine ja suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega. Kriminaalhooldusametnik palub vabastamise korral käitumiskontrolli ajaks määrata kinnipeetavale järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; otsida töökoht, omandada üldharidus või eriala või võtta end töötuna arvele Töötukassas 2 nädala jooksul vabanemisest; mitte viibida kohtu määratud paikades ega suhelda kohtu määratud isikutega (kriminaalkorras karistatud isikud); alluda ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelneva nõusoleku andnud (alkoholi tarvitamisest loobumiseks) ning osaleda sotsiaalabiprogrammis. X seletas kohtuistungil, et ta on aru saanud alkoholi kahjulikkusest ning tahab alkoholiprobleemiga tegeleda nii, et lõpetada alkoholi tarvitamine. Ta läheb XXX juurde elama. XXX on XXX. Tal on XXX tööd.

Prokuröri esitas kirjaliku arvamuse, milles ei toeta X i vangistusest tingimnisi ennetähtaegset vabastamist järgmistel põhjustel. Tulenevalt KarS § 76 lg 3 tuleb esimeses järjekorras arvestada isiku poolt toime pandud kuriteo asjaoludega. X kannab hetkel karistust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, kehalise väärkohtlemise ja seadusliku aluseta vabadusevõtmise eest. Kuriteoepisoodide rohkus, toimepanemise asjaolud ja ühiskonnaohtlikkus välistavad prokuröri hinnangul X i ennetähtaegse vabastamise. Tingimisi enne tähtaega vabastamisel arvestab kohus järgnevalt süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal. X i on kokku juba 14 korral kriminaalkorras karistatud, reaalselt kannab ta vangistust üheksandat korda. Vangistuses on ta alustanud osalemist sotsiaalprogrammis “Agressiivsuse asendamise treening”. Ühel korral on teda vangistuses viibides karistatud ka distsiplinaarkorras (27.08.2012.a). Vabanedes on X il olemas elukoht, sotsiaalne tugivõrgustik perekonna näol ning XXX on nous teda ka materiaalselt toetama. Samas ei oma X töökohta, tal puudub XXX ning ta pole omandanud ühtegi kutset. Tema kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et X ei pea vajalikuks hariduse ega kutse omandamist. X il puudub ametlikult töötamise kogemus. Eeltoodu kohaselt on X i väljavaated töö leidmiseks vägagi piiratud. See kätkeb endas aga kindlasti riski, et vabaduses viibides võib ta jätkata kuritegude toimepanemist. X on varasemalt viibinud kriminaalhooldusel, kuid on neid nõudeid rikkunud. Kuna isik kannab juba üheksandat reaalset vanglakaristust, siis on vähetõenäoline, et käesolev vangistus oleks X i mõttemallides või käitumises midagi muutnud. Oma pikaaegse järjepideva kuritegude toimepanemisega on ta ilmekalt väljendanud oma negatiivset suhtumist ühiskonnas kehtivatesse normidesse. Tema suhtes vanglas koostatud riskihindamuse tulemuste põhjal esineb 59% tõenäosus, et kahe aasta jooksul paneb X toime uue vägivaldse kuriteo. Seetõttu ei toeta ka Tartu vangla X i ennetähtaegset vabastamist. Kokkuvõtvalt leiab prokurör, et X i varasem elukäik ning hoiakud välistavad tema ennetähtaegse vabastamise. X on oma varasema käitumisega väljendanud ilmselget lugupidamatust ühiskonnas kehtivate reeglite suhtes ning sellise käitumise ja hoiakutega isik ei sobi kriminaalhooldusele. Kaitsja on seiskohal, et X i on võimalik tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Ta on nõus alluma elektroonilisele valvele ning elukohas on tal tegevus ja lähedaste toetav võrgustik. KarS § 76 lg. 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja kaitsja arvamuse ning tutvunud prokuröri arvamusega, leiab, et X i tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas formaalne alus ja ka materiaalset alust, kuid kuriteo asjaolud, süüdimõistetu isik ja tema käitumine karistuse kandmise ajal ei võimalda tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Formaalseks aluseks on see, et teise astme kuritegude eest mõistetud karistusest on kantud üle 1/3 karistusajast. Saabunud on KarS § 76 lg 1 p 1 ettenähtud tähtaeg, mil vaadatakse ennetähtaegse vabastamise küsimust elektroonilise valve alla. X on andnud nõusoleku alluda elektroonilisele valvele ja tingimused on selleks tema elukohas olemas. Materiaalseteks alusteks on kindla elukoha olemasolu. Töökoha võimalus on olemas XXX seotud tegevuses. Ainuüksi elukoha olemasolu ei ole küllaldane materiaalne alus tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Sissetulek on ka võimalik, kui M . K. tööd teeb. Tema varasem eluviis ei iseloomustada teda töötava isikuna. Elatusallika puudumine võib tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise korral panna X i raskesse olukorda. X i vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamise küsimuse lahendamisel on määravaks kuriteo asjaolud, süüdimõistetu isik ja käitumine karistuse kandmise ajal.

X kannab karistusena vangistust teise astme kuritegude eest. Tema kuritegudega on kahjustatud õiguskorraga kaitstud erinevaid õigushüvesid, kahjustatud õigushüvede ring on laienenud võrreldes eelmiste kuritegudega. X ärakuulamise järel jõudis täitmiskohtunik prokuröriga samale järeldusele, et X i ei ole tema isikut ja karistuse ajal käitumist arvestades võimalik tingimisi ennetähtaegselt vabastada. X käitumist karistuse kandmise ajal iseloomustab distsipliinirikkumine. Tema isikut tervikuna iseloomustab varasem korduv karistatus. Korduvad reaalsed vangistused ei ole teda hoidnud uutest kuritegudest. Kuritegude toimepanemisel on olnud oluline osa alkoholil, mis on seni kujundanud M. K. eluviise. Arvestades kuritegude asjaolusid, süüdimõistetu isikut ja X i käitumist karistuse kandmise ajal, ei ole teda võimalik vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega esimesel KarS § 76 lg 1 p 1 sätestatud tähtajal. X on vangistuses alustanud resotsialiseerivaid tegevusi sotsiaalprogrammides osalemisega. Vangistuse ajal selle tegevusega jätkamine on tõhusam resotsialiseerumise viis kui ennetähtaegne tingimisi vabastamine käitumiskontrollile allutamisega. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimuse läbivaatamisega kaasneb kulu õigusabi osutamise eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud advokaaditasu kaitseülesande täitmise eest on 114.- eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel jäävad menetluskulud süüdimõistetu kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus menetluskulude tasumise ositi 6 kuu jooksul, sest KrMS § 417 lg 2 sätestatud tähtajal ei ole Margus Kauril võimalik menetluskulusid täies ulatuses tasuda.

Ene Muts täitmiskohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.