Kohtulahend

180 (ükssada

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr EE891010220034796011 (SEB), nr EE932200221023778606 (Swedbank), nr EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või nr EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja nime, kelle eest makstakse. Vastavalt KrMS § 417 lg 2 ja § 423 on menetluskulude tasumiseks aega üks kuu alates kohtulahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus menetluskulude osas sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu 19.11.2013. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-8304 tunnistati Hardi Piir süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta 2 kuud vangistust. Hardi Piiri vangistuse kandmise algusajaks loeti kahtlustatavana kinnipidamise kuupäev 11.04.2013. Kinnipeetava karistusaeg algas 11.04.2013. a ja lõpeb 11.06.2014. a. Hardi Piiri on varasemalt kriminaalkorras karistatud 2-l korral: - Tartu Maakohtu 30.07.2009. a otsusega KarS § 349 järgi 30 päeva pikkuse vangistusega. KrMS § 202 lg 6 alusel arvati karistuse hulka 6 tundi üldkasulikku tööd, s.o 3 vangistuspäeva, ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 27 päeva vangistust tingimisi KarS § 74 lg 1 alusel 1 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga;

-

Tartu Maakohtu 01.04.2011. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi liitkaristusega 8 kuud 24 päeva vangistust, mis asendati 528 tunni üldkasuliku tööga.

Tartu Vangla toetab Hardi Piiri ennetähtaegset vabastamist. Hardi Piiri puhul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 55%. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on vabanedes Hardi Piiril võimalik elama asuda aadressile XXXX, mis on kahetoaline korter. Kindlat töökohta Hardi Piiril ei ole. Kohtumenetluse poolte seisukohad Prokurör Jüri Vissak esitas kirjaliku seisukoha, milles nõustub Hardi Piiri ennetähtaegse karistuse kandmiselt vabastamisega. Hardi Piir seletas, et ta sooviks karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabaneda. Elama asuks ta XXXX juurde, suuline kokkulepe endise töökohaga tööle saamise osas on olemas. Ta läbis vanglas programmi Eluviisitreening ja see pani teda mõtlema, et alkohol ei too midagi head. Kaitsja on seisukohal, et esimene vangistus on Hardi Piiri mõjutanud nii palju, et teda saaks ennetähtaegselt vabastada, tingimused selleks on kõik täidetud. Kohtu seisukoht Hardi Piir kannab käesoleval ajal karistust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Käesolevaks ajaks on Hardi Piiril temale mõistetud karistusajast kantud enam kui pool ja rohkem kui kuus kuud, mistõttu on olemas alus Hardi Piiri tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Hardi Piiri on varasemalt kriminaalkorras karistatud kolmel korral, ta kannab esimest korda reaalset vangistust ja seda grupis toimepandud varavastaste kuritegude eest. Käesolevaks ajaks on ta kandnud karistusest ära valdava osa. Kohtu hinnangul on Hardi Piir on oma käitumisega karistuse kandmise ajal näidanud, et ta on suuteline toime tulema vabaduses ilma uusi õiguserikkumisi toime panemata. Tal puuduvad vangistuses distsiplinaarkaritused. Ta on motiveeritud tegelema alkoholiprobleemiga, läbinud ajavahemikul 11.10.2013. a kuni 08.11.2013. a individuaaltööna sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Selle programmi raames õppis ta analüüsima oma isiklikku alkoholi tarvitamise mustrit, omandas enesekontrolli meetodid teoorias.

Hardi Piiril on toetav sotsiaalvõrgustik - ema, poolvend ja vanaema. Tal on esialgu olemas elukoht oma XXXX juures, kes ootab siiski, et edaspidi üüriks Hardi Piir ise endale korteri. Seega on minimaalsed tingimused kriminaalhoolduse läbiviimiseks täidetud. Hardi Piiri poolt toimepandud kuritegude soodusteguriks on olnud alkohol, majandusliku kasu saamise eesmärk ja grupi mõju. Vabaduses suhtles Hardi Piir valdavalt kriminaalkorras karistatud tuttavatega, kes elatusid peamiselt vargustest. Selleks, et maandada uute kuritegude toimepanemise riske, distsiplineerida ja toetada õiguskuulekat eluviisi peab kohus vajalikuks määrata Hardi Piirile kohustuse mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, võtta osa kriminaalhooldaja poolt pakutud sotsiaalabiprogrammidest ja asuda tööle hiljemalt ühe kuu möödudes vangistusest ennetähtaegselt vabanemisest alates. Kriminaalhooldaja hinnangul võib rahapuudus hakata mõjutama Hardi Piiri käitumist ja seetõttu on just kiire tööle asumine ja iseseisva sissetuleku olemasolu väga oluline faktor, mis aitab vähendada uute varavastaste kuritegude toimepanemise riski. Kuna Hardi Piiril on ärakandmata karistuse osa lühem kui üks aasta, tuleb vastavalt KarS §le 76 lg 4 katseaja pikkuseks määrata 1 aasta. Menetluskulud Menetluskuludeks on riigi õigusabi kulud 180 eurot. Kohus leiab, et tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 tuleb õigusabi osutamisega seotud kulutused hüvitada süüdimõistetul.

Ingeri Tamm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.