Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-13-8304
Kohtukoosseis
Kohtunik Ingeri Tamm
Kohtuistungi sekretär
Kristi Suvi
Prokurör
-
Kriminaalasi
Süüdimõistetu J.F-i tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine elektroonilise järelevalve alla
Süüdimõistetu
J.F elukoht (vabanemisel): XXXX; isikukood: XXX; töökoht (vabanemisel): puudub
Kaitsja
Vandeadvokaat Niina Agarjova
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 426 lg-st 1, § 432 lg-test 3, 32, 33 kohtunik määras:
150 (ükssada
Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr EE891010220034796011 (SEB), nr EE932200221023778606 (Swedbank), nr EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või nr EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja nime, kelle eest makstakse.
Vastavalt KrMS § 417 lg 2 ja § 423 on menetluskulude tasumiseks aega üks kuu alates kohtulahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus menetluskulude osas sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu 19.11.2013. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-8304 tunnistati J.F süüdi karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi ja mõisteti temale karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati J.F-i poolt eelvangistuses viibitud aeg 05.02.2013. a kuni 07.02.2013. a, s.o 3 päeva karistusaja hulka ning J.F-i poolt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti J.F-i kahtlustatavana kinnipidamise aeg 10.04.2013. a. Kohtuotsus jõustus 05.12.2013. a. Kinnipeetava karistusaeg algas seega 10.04.2013. a ja lõppeb 06.04.2015. a. Kohtuotsusest tulenevalt oli kinnipeetav KarS § 76 lg 1 p 1 alusel vähemalt ühe kolmandiku karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud ära kandnud 09.12.2013. a. J.F esitas avalduse, milles taotleb enda vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaja lõppemist elektroonilise järelevalve alla. Tartu Vangla toetab J.F-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et ametnik on kohtunud ja vestelnud kinnipeetava ema M.N., kes on andnud nõusoleku paigaldada elektroonilise valve seadmed temale kuuluvasse korterisse asukohaga XXXX, kuhu kinnipeetav soovib pärast kinnipidamisasutusest vabanemist elama asuda. Vabanedes kinnipeetaval töökohta ega kindlat sissetulekut ei ole. Töökohta ei ole ka M.N.. Tema ja temaga koos elavad XXXX elatuvad invaliidsuspensionist ja laste- ning toimetulekutoetustest. Tartu Vangla andmetel oli J.F 30.01.2014. a seisuga tasumata nõudeid 5263.12 euro ulatuses. J.F on varem kriminaalkorras karistatud kahel korral:
karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 8 kuu vangistuse võrra ja mõisteti temale liitkaristuseks 2 aastat vangistust. Kohtumenetluse poolte seisukohad Prokurör esitas kohtule kirjaliku seisukoha, milles leiab, et J.F tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. J.F on kohtu poolt varem mitmel korral kriminaalkorras karistatud. Need karistused pole prokuröri hinnangul J.F-ile mõju avaldanud, kuna ta on jätkanud uute analoogsete õigusrikkumiste toimepanemist. Süüdimõistetu J.F seletas kohtus, et pärast vabanemist läks ta jälle valesse seltskonda ja hakkasid vargused tulema. J.F palub kohtul anda talle veel üks võimalus. Ema on raskustes ja soovib teda aidata. Kaitsja leidis, et J.F-i saaks karistuse kandmiselt vabastada, tal on olemas elukoht, ta sööbib tööle asuda, distsiplinaarrikkumised ei ole olnud tõsised. Vangistus on talle positiivselt mõjunud. Kohtuniku seisukoht J.F mõisteti kohtuotsusega süüdi tahtliku teise astme kuriteo toimepanemises. KarS § 76 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub KarS § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on J.F temale mõistetud karistusajast ühe kolmandiku, kuid mitte vähem kui kuus kuud ära kandnud. Samuti on ta andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas KarS § 76 lg 2 p-st 1 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega Justiitsministri 22.02.2007. a määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra“ § 51 lg 2 kohaselt on kinnipeetava vabanemisjärgsesse elukohta elektroonilise valve seadmete paigaldamise eeltingimused järgmised: 1) kinnipeetaval peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i levialas; 4) elukohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ei paigaldata elektroonilise valve seadmeid elukohta, mille üldine seisukord seda ei võimalda, samuti juhul, kui puudub elukoha lukustamise võimalus. Kriminaalhooldaja hinnangul J.F-i vabanemisjärgne elukoht aadressil XXXX on sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks, mis tähendab, et täidetud on ka elektroonilise valve kohaldamise formaalsed eeldused. KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. J.F on kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Käesolev vangistus on tal kolmas reaalne vangistus. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et J.F vabanes eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmiselt 27.09.2012. a. Uue kuriteo pani ta toime
06.11.2012. a, seega vähem kui pooleteise kuu pärast. J.F-i üle on varem teostatud ka kriminaalhooldust. Tema kriminaalhooldus ei kulgenud rahuldavalt, kuna J.F rikkus käitumiskontrolliga kaasnevat registreerimiskohustust ning pani katseajal toime uusi kuritegusid. Ka käesoleva vangistuse ajal ei ole süüdimõistetu suutnud õiguspäraselt käituda, kuna kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on tal kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Nõustuda tuleb kaitsjaga, et need rikkumised on kergemat laadi, s.o keelatud esemete omamise eest. Eelnev kogumis näitab, et mõistetud karistused ei ole osutunud piisavaks, et mõjutada J.F elama õiguskuulekalt. J.F on vabanedes olemas kindel elukoht aadressil XXXX, kus elavad tema ema M.N.ning vennad P. ja P. N. Nemad moodustavad ka kinnipeetava sotsiaalse tugivõrgustiku. Sellele vaatamata hindab kohtunik J.F-i taasühiskonnastumise väljavaateid halvaks. Kinnipeetaval ei ole kokkuleppeid töökoha osas. Arvestades tema madalat haridustaset ning pea olematut töötegemise kogemust, on tema väljavaated asuda vabanemise järgselt tööle ning saada legaalset sissetulekut halvad. Majanduslikult ei saa kinnipeetavat toetada ka tema ema M.N., kes niigi peab ennast ning oma alaealisi poegi ülal vaid invaliidsuspensionist ja laste- ning toimetulekutoetustest. Samas on majanduslik toimetulematus J.F-i puhul, keda on eelnevalt karistatud süstemaatiliselt toime pandud varavastaste kuritegude eest ja kelle puhul varguste toimepanek oli peamiseks elatusvahendiks, üheks oluliseks uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Taasühiskonnastumist soodustavates tegevustes või sotsiaalprogrammides, mis oleksid suunatud riskide maandamisele ning iseseisva toimetuleku suurendamisele, J.F praeguse vangistuse ajal osalenud ei ole. Oluliseks kuritegevust tõstvaks riskifaktoriks on J.F-i puhul ka alkoholi liigtarvitamine. Kinnipeetav on tunnistanud, et enne vangistust oli ta peaaegu igapäevaselt alkoholijoobes. Seejuures oli tarvitatav alkohol valdavalt varastatud. Arvestades eeltoodut, peab kohus oluliseks, et J.F läbiks enne vabanemist programmi, mis aitaks tal toime tulla alkoholiprobleemidega. Eelnevat kogumis hinnates tuleb asuda seisukohale, et J.F-i katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine isegi elektroonilise järelevalve tingimustes ei ole põhjendatud ja on ennatlik, kuna kohtul puudub piisav veendumus, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist ning suudab edaspidiselt seadusekuulekalt elada ja kriminaalhoolduse nõudeid täita. Menetluskulud Menetluskuludeks on riigi õigusabi kulud 150 eurot. Kohus leiab, et tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 tuleb õigusabi osutamisega seotud kulutused hüvitada süüdimõistetul.
Ingeri Tamm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.